Otsi

Püügisoovitus: Ilmatsalu jõele särge ja ahvenat püüdma!

Varakevadises Lõuna-Eestis on Ilmatsalu jõe alamjooks hea koht, kus käsi kalaseks saada, kirjutab tuntud võistluskalastaja, Eestit spinningupüügi MM-ilgi esindanud Lehar Leetsaar. 

Kohe, kui ilmuvad esimesed kevademärgid – päike paitab põske üha soojemalt, linnud hakkavad aktiivselt siutsuma ning veed vulisema – tärkab ka paljudel kalameestel vastupandamatu tung ussikest või lanti vee alla kalasid meelitama saata. Enamasti juhtub see märtsi keskel. Selleks ajaks on ka talvine kalapüügihooaeg läbi saanud, kuid paljudel järvedel on veel jääkate.

JÕEST. Lõuna-Eestis on sel ajal hea võimalus käsi kalaseks saada, võttes suuna Ilmatsalu jõe alamjooksu äärde. Mina olen enamasti püüdnud jõelõigul, mis jääb Ilmatsalu paisjärve ja Emajõe vahele. Jõgi on selles vahemikus, sõltuvalt veeseisust, umbes 5-20 m laiune. Jõe sügavus kõigub poolest meetrist paari meetrini. Juurdepääs jõele on suhteliselt hea. Auto saab parkida Ilmatsalu paisjärve paisu juures paiknevasse parklasse ning sealt edasi mööda kruusateed, hiljem ka kallasrada, püügikohale kõndida. Kuna kallasrada on jõest kõrgemal, siis on see ilusti ilma kummikuteta läbitav. Vaid väga kõrge kevadise veeseisu ajal võib kummikuid vaja minna. Jõe ääres kohtab, olenemata aastaajast, tihti jalutajaid, sportijaid, loodusvaatlejaid ning kalamehi. Sellele, et see jõelõik inimeste seas nii populaarne on, aitavad kindlasti kaasa ka RMK poolt rajatud lõkkeplatsid ja varjualused kallasrajal. Olen isegi neid võimalusi perega jõe ääres kalastades kasutanud. Eriti mõnus on jõest püütud kala potti pista ning sellest supp keeta või lõkke kohal fooliumis grillida.

Samuti on kaldale paigaldatud arvukalt infotahvleid, kust saate lugeda jõe ümbruses kasvavatest taimedest, seal pesitsevatest lindudest ning loomadest. Jões elab lisaks kaladele rohkelt kopraid, keda olen kohanud vähemalt igal teisel kalaretkel. Samuti võib juhtuda, et näete minki või saarmast. Hea võimalus lastele loomi näidata või ilusaid fotosid teha, kas pole?

Ilmatsalu jõe alamjooksul on esindatud pea kõik kalaliigid, mida saab Emajõest püüda. Enamasti püütakse Ilmatsalu jõest kokre, särge, säinast, viidikat, haugi ja ahvenat. Kevadise kuderände ajal, kui veeseis on kõrgem, tuleb Emajõest erineval ajal erinevaid kalaliike suurte parvedena kudema. Soodsa veeseisu kestes jäävad paljud neist ka kudemise järgselt jõkke.

AHVEN. Püügikaladest on minule suurimat huvi ja püügirõõmu pakkunud ahven. Kuigi jõest võib väga edukalt ahvenat püüda ka õngitsedes, siis minule meeldib seda teha spinninguga. Püügiriistana kasutan UL (ultra light) spinningut ning väikeseid silikoonlante. Ritva pikkus võiks olla 1,8-2,1 m. Spinningul kasutan nööri paksusega 0,06 mm, mille külge seon 0,2 mm läbimõõduga fluorokarbonist 30 cm pikkuse lipsu, mille külge on omakorda seotud väike landilõks. Lantide pea raskuseks võiks olla 2-3g. Lantidena kasutan nii 3-5 cm pikkuseid sirpsabasid kui kalakujulisi silikoonist lante. Värvidest töötavad alati hästi pruunikad, rohekad ja valged toonid.

Püügitehnikast mõne sõnaga. Kuna jõgi on suhteliselt kitsas ja ühe lõigu saab läbi püüda kiiresti, siis on kala otsimisel palju liikumist. Seega soovitan landikarpi ja abivahendid kanda õla-või seljakotis. Visked teen enamasti diagonaalis üle jõe või paralleelselt kaldaga suunaga allavoolu. Viske pikkus on umbes 10-20 meetrit. Lasen landil põhja vajuda ja kerin 1-3 vändapöörde kaupa pausidega tagasi. Tihti on rabamised just pausi ajal. Kerimise kiirusega tuleb varieerida vastavalt landipea suurusele ja jõe voolule. Jõe kitsamates kohtades on vool kiirem. Asjatundmatule pilgule tundub kitsastes kohtades jõge vaadates, et seal küll kala olla ei saa, kuid tihtilugu sellistes kohtades, kalda serva all või põõsaste varjus, röövkala oma saaki passibki. Harvad pole juhused, kus lanti rabab 200-300 grammine ahven, kes teeb õnge otsas mõnusat tantsu. Peenikese ja ülitundliku varustusega selliseid ahvenaid sikutada on puhas nauding. Ahvenapüügi käigus rabab lanti väga sageli ka haug. Havide suurus jääb jões tavaliselt vahemikku 0,5-1,5 kg. Enamasti olen haugid tagasi lasknud, sest märtsi lõpus ja aprillis on selle kala püüdmisele keeluaeg.

SÄRG. Lisaks ahvenale olen kevadist õngitsemistungi käinud Ilmatsalu jõe ääres maandamas särge püüdes. Õngitsemiseks sobib ritv pikkusega 5 m. Tamiil võiks olla 0,12 mm ja selle otsas lips läbimõõduga 0,1 mm. Kork peaks olema 1-2 grammise kandevõimega ning konks suurusega nr 6-14.
Mina püüan särge väga tihti kärbsetõuguga. Konks peab olema alati kooskõlas söödaga. Liiga suur ja jäme konks lõhub kärbsetõugu liialt ära, mille tulemuseks on liikumatu tühjaks valgunud tõugu nahk. Selline sööt pole kalale kuigi atraktiivne. Seega soovitan kärbsetõuguga püüdes kasutada konkse suurusega nr 10 või 12. Sõnnikuussiga püüdes võiks konksu suurus olla nr 6 või 8 ning sääsevastsega püügil 12 või 14. Alati tuleb kasuks peibutussööt. Kevadel jaheda veega ei pea sööda kogus suur olema. Piisab 5-8 rusikasuurusest söödapallist. Hiljem saab palli või paari kaupa juurde visata sõltuvalt kala võtust. Põhiline on söödapallid visata jõkke võimalikult kompaktselt oma püügitsooni, mitte hajutada need laiali. Kui kala on läheduses, siis algab aktiivne võtt peagi ning sööda pealt püüdes võib kala kilode kaupa välja tõmmata.

Lisaks särjele hakkab väga tihti õnge otsa ka latikat, säinast, roosärge, nurgu, viidikat ja kokre. Just priskete kokrede poolest on Ilmatsalu jõgi paljude õngitsejate poolt hinnatud. Kokrede suurus küündib selles jões 1,5 kiloni. Selline kala on käsiõnge otsas tubli võitleja ja nende püük paneb ka kõige tuimemal kalamehel südame kiiremini põksuma ja toob muige suunurka.

Vaatamata rohkele arvule inimestele, kes jõe ääres liiguvad, on alati võimalik rahulikum koht leida, kus kalapüüki nautida saab. Kala püüdke ikka naudingu ja mõõdutundega. Jõe äärest lahkudes võtke kindlasti kaasa nii oma prügi kui ka hea tuju ja mõnusad mälestused.

Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! 2016. aasta märtsi/aprilli numbris.
17.03.2016
17.03.2016 19:45
0
8
yeshästi kirjutatud.Hea lugeda.Puust ja punasega puupeadele kõik olemas
 Jätka samas vaimus.
17.03.2016 23:35
0
7
Kõige kurvem on selle püügikoha juures see, et enamasti just kalamehed jätavad oma prügi sinna vedelema! ussikarbid, õllepudelid, tamiili jäägid jne. Aga õnneks on seal tihe hooldus! viimase kahe aasta jooksul korjati hoolduse käigus sealt ca 5 konteinerit prügi. Kas nii raske on siis seda kola kaasa võtta?
22.03.2016 18:10
0
0
see 5 konteinerit võib olla küll kusagilt mujalt korjatud. mina olen selle jõejupi ääres viimaste aastate jooksul väga palju käinud ja heakorra kohta ei ole midagi kobiseda. võib-olla külapoolses otsas on see probleem, kaugemal küll mitte. aga jõgi ise jah, on sportlikuks kalapüügiks igati mõnus kogu jäävaba aja. 
Palun oota