Otsi

Mikk Mänd: sissejuhatus lendõngemaailma I osa

Lennukameeste aasta tippsündmus ühepäevikuaeg on käes. Alustame meiegi väikest lugudesarja, mis mõeldud lendõngitsemise põhitõdede tutvustamiseks. Otsa teeb lahti Mikk Mänd.

Mnjaa - kena suveõhtu, kuskil jõekäärus käib forell putukaid jahtimas. Liigud vaikselt lähemale, võtad vajaliku koguse nööri jalge ette, süda lööb kiiremini, proovid leida sobivat hetke, et oma kunstputukas forellile nina ette „istutada“... Ootus... ja VÕTT ning trall võib alata! Mis võiks olla veel elamusterohkem!
Olen seda püügistiili harrastanud veidi üle kolme aasta, seega seisan alles teekonna alguses. Ja kindlasti ei teaks ma paljutki, kui mul poleks head sõpra Toomast ( T.H). Tema on mind sellel teekonnal ikka väga palju aidanud.

Huvi lendõnge vastu tekkis kuidagi iseenesest. Mitte keegi minu sõpradest sellega ei püüdnud. Mäletan, et tõuke andis üks film. Kolm aastat tagasi tuli otsus, et edasi püüan vaid lendõngega ja võin öelda, et päeva pealt täpselt nii läks. Eks see, mis mul öelda, on puhtalt minu enda arvamus ja jõe ääres kogetu. Kohe alguses võiks öelda, et ei ole lendõngega püüdjad kuidagi paremad kui spinninguga kalastajad. Samuti ei ole üks või teine püügivahend kuidagi parem või halvem. Kõige õigem oleks talitada oma südame järgi. Mis meeldib, sellega tegelege. Ei tasu osta kallist lendõnge komplekti, kuna rull särab kenasti jne. Tasub hästi läbi mõelda, kui suur huvi asja vastu on. Kuna järelturg on Eestis praktiliselt olematu, ei soovitaks ma üldse midagi kallist alustuseks osta.

MIDA MILLEGA PÜÜDA? No vähe on neid kalaliike, mida ei saa Eestis lendõngega püüda. Ise olen saanud särge, roosärge, turba, säinast, viidikat, ahvenat, jõeforelli, meriforelli, harjust, haugi ja vikerforelle.

Kindel on see, et ei ole sellist komplekti, mis sobiks kõigi nende kalaliikide püüdmiseks. Ka minul on nii mõnigi ritv.  Kõigepealt tasukski selgeks teha, et mis kala te püüda soovite. Nagu spinningu puhul ei lähe keegi merikaridvaga väiksele jõele turba või jõeforelli püüdma, nii on ka lendõngemaailmas.
Ridvad jagunevad klassideks ja klass määrabki ära, mille jaoks see võiks sobida. Ei hakka siin keeruliseks asja ajama. Kõige mõistlikum oleks leida keegi, kes selle püügiga tegeleb, ning paluda temalt abi varustuse komplekteerimisel ja samuti saada esimesed näpunäited: kuidas komplekt kokku käib, kuidas heita, millega püüda jne. Kui aga pole kedagi tuttavat, kes võiks aidata, siis soovitaksin valmiskomplekte. Suure tõenäosusega on need paremini komplekteeritud kui te ise oskaksite. Väiksematele kaladele ( jõeforell, turb, ahven jne ) sobib näiteks #5/6 klassi komplekt või üks neist. Meriforellile ja haugile kasutan mina #8 ritvasid.

Klassikaline ridva pikkus on 9 jalga. Mingitesse äärmustesse mina esialgu ei läheks. Ise püüdsin 1,5 aastat ühe komplektiga. Kaugemale pole mõtet mõelda. Kõigepealt peaks selgeks tegema, kas see püügistiil meeldib teile üldse. Selleks oleks vaja lendõnge seltsis palju aega veeta, eriti alguses. Ja mitte ainult vee ääres, vaid ka kuival maal, kui võimalik. Peaks tekkima nn ridvatunnetus ja ka sellepärast oleks hea alguses vaid ühe komplektiga püüda. Loomulikult, kui soovite püüda nii haugi kui jõeforelli, läheb kohe alguses vaja kahte komplekti, sest nagu ütlesin, üht nii universaalset komplekti pole olemas.

Kindel on see, et need ilusad YouTube’i videod ei tundugi enam nii ilusad, kui endal heited alguses välja ei tule, nööri sõlmed tekivad ja putukad põõsastesse takerduvad. Kui aga sellest esimesest valust üle saab, ei ole atraktiivsemat püügistiili minu jaoks olemas! 
27.05.2016
Palun oota