Otsi

Denis Manov: kuidas püüda mikrojigiga? Osa I

Tartlane Denis Manov kalameeste seltskonnas ilmselt tutvustamist ei vaja. Mikrojigiga püüab ta aastast 2011 ning ka oma esimese Eesti meistri tiitli sai ta seda püügiviisi kasutades, tabades 8,5 kilo ahvenaid. 

RITV peab olema kerge ja mugav käes hoida. Jigi ridvad on  tundliku ja paindliku otsaga. Kaldalt püügil eelistan pikemaid ritvu vahemikus 2,3–2,7 m. Kasutan Salmo Elite Microtech Jig ritva testiga 2–10 g ja pikkusega 2,32 m ning SurfMaster 2,6 m ritva testiga 1–9 g. Need on taskukohases hinnaklassis ridvad, ka võistlustel püüan just nendega.

Mul on ka lühemaid ritvu, näiteks veel väiksema testiga Konger WRX 0,5–5 g pikkusega 2,1 m. Lühemaid on mugav kasutada paadis, sest seal on ruumi vähe ja kui veel nöör peaks üle ridvaotsa keerdu minema, on seda lihtne lahti harutada. Ritvu pikkusega 1,6–2,1 m kasutan võsastunud kallastelt püüdes, puude all, kus vahepeal tuleb kükitada või kummarduda, et heiteid sooritada. On kohti, kus läbi võsa mahub ainult ridva ots vee kohale ja püüda tuleb tunde järgi.

RULLID. Rull peaks olema ridvaga tasakaalus. See, et ta on suur või raske, näiteks 265 g, pole määrav, võin sellega väsimata püüda mitmeid tunde. Kasutan rulle suurusega 2500–3000 Shimano klassifikatsiooni järgi. Odav ja taskukohane Shimano Catana 2500 on juba kolm aastat vastu pidanud, isegi laagreid pole vaja olnud vahetada. Kiirema ülekandega Shimano Sahara 3000 rulli kasutan siis, kui püüan vooluga jõgedel ja tuleb tihti kiirelt välja kerida, et jigi ei jääks kinni taimestiku, kivide jms vahele. Samuti on ta abiks ülesvoolu püüdes.

Nöör. Püüan nööriga, sest tamiil pole piisavalt tundlik ega näita õrna võttu. Nöör on peenem kui tamiil, tugevam, tundlikum tänu sellele, et ta ei veni, ja ka vise on sellega pikem. Kasutan nööre läbimõõduga 0,04–0,1 mm. Alati võtan kaasa varupooli nööriga. Loomulikult läheb nöörile otsa 100% fluorokarbonist lips läbimõõduga 0,12–0,18 mm. Nii on võtte palju rohkem tänu „nähtamatule“ lipsule. Nööri valides vaatan, et see oleks käega katsudes pehme ja sile ning et tal poleks mälu. Saadaval on palju brände, mina kasutan julgelt Sufixi ja Salmo nööre.

Alati on mul kaasas kahv ja näpitsad kala vabastamiseks. Väga hea asi on superliim. Lisan tilga liimi konksule, et kala lutti maha ei tõmbaks, kui võtte on palju.

JIGIPEAD. Iga gramm on mikrojigi-püügil väga oluline. Mida väiksem raskus, seda aeglasemalt peibutis upub ja madalamalt püük käib. Raskemaid jigipäid saab aga kaugemale visata.

Kasutan mikrojigipäid raskusega 1–4 g, neist suuremaid pean tavajigiks. Peade materjal on eelkõige tina, sest see on odavam kui volfram. Volframist jigipead on suuruse poolest väiksemad kui sama kaaluga tinast jigipead. Kasutan nii raskuseid, millele on konks jäigalt kinnitatud, kui ka ,,tseburaškasid“ – see on aasadega ümar raskus, millele panen külge sobiva suurusega ühe- või kaheharulise, vahel hoopis rohuvaba konksu, kui püük toimub taimestiku vahel.

Kaheharuline konks haagib paremini suurt kala, näiteks koha või haugi. Juhul, kui haugi võtte on palju, on mõttekas lisada peenike mikrojigi-tross, kuid spetsiaalselt ma haugi mikrojigiga ei püüa, selleks on mul teine varustus.

MIKROJIGI LANDID. Kasutan silikoonlante suurusega 0,75–2,5 tolli ehk 2–6 cm. Lante lõikan vahel lühemaks. Värvide valik on mu karpides suur, jagan värve kontrastvärvideks, naturaalseteks ja erksateks toonideks.

Kontrastsed on valge ja must või tumesinine. Naturaalsed on pruun, roheline, hallikas, masinaõli ja õlle värvid. Erksad on kollased, oranžid, punased ja neoonrohelised – neid ma kasutan vähem, kuid ilmaasjata ma neid kaasas ei kanna. On olemas veekogud, kus toimib ainult üks kindel värv või siis üks toon paremini kui teised. Näiteks Ahja jõel on oranž värv tegija, Pühajärvel rohekaspruun jne. 

Kindlasti sõltub värvi valik kala aktiivsusest ja kogusest. Kui kala on palju, siis läheb otsa erksam värv. Näiteks kui püüaksime Peipsil parveahvenat, siis pole suurt vahet, mis värvi panna. Väiksem valge sirpsaba väikse konksuga on hea roosärje püügil taimede kõrval. Värvidega tuleb kogu aeg katsetada, ent võib püüda ka ühe kindlaga, millesse on usku kõige rohkem. Kaks aastat tagasi oli mu lemmiklant tumesinine, nüüd siis tumeroheline.

Selge ja läbipaistva veega kasutan naturaalseid värve, sogase veega kontrastseid ja erksaid. Tihtipeale meeldib haugile väga 5–6-sentimeetrine valget värvi lutt.

Viimasel ajal müügile ilmunud söödavad silikoonlandid, millele on lisatud atraktanti, on palju kala toonud. Mul on neid eri kuju ja suurusega, klassikalisi sirpsabasid, usse, maime, vähke ja veeputukaid. Viimase kahega püüan kõva põhja peal või taimestiku vahel kerge raskusega ja rohuvaba konksuga. Sirpsabad, maimud ja ussikujulised silikoonlandid lähevad enamasti jigipeadele jäigalt kinnitatud konksuga. 

Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! juuli/augusti numbris 2015.
 
29.06.2016
29.06.2016 16:40
0
0
yes
29.06.2016 16:53
0
1
kes näitaks,mismoodi  nöörile see nähtamatu damiili jupp seotakse lipsuks,millise sõlmega.
29.06.2016 18:37
0
1
Midagi sellist näiteks:



http://www.netknots.com/fishing_knots/blood-knot



Saab muretult rõngast läbi kah kerida vajadusel.

 
29.06.2016 19:32
0
1
Võid ka väikest pörlat kasutada
30.06.2016 17:57
0
1
tänud,lugesin juba ka foorumist microjigi alt,ja ka Urdule suured tänud õpetamise eest.yes.
05.07.2016 13:13
0
1
Denis annab nõu vaid oma püügivarustuse eelistustest.

Klassikaline microjigi ritv on pikkusega 1,8-2,10m ja testiga 0-5g, nöör testiga 3-4kg ja rull suurusega 1000. 
Palun oota