Otsi

Denis Manov: kuidas püüda mikrojigiga? Osa II

Deniss Manov jätkab kogemuste jagamist mikrojigi-püügi kohta.

PÜÜGIKOHA VALIK. Kala otsides võin päevas läbi käia ka 40 huvitavat kohta ja hea on, kui neist kahes-kolmes kala leian. Teen kolm-neli viset ja lähen edasi uue koha juurde. Kui on võtte, siis jään loomulikult kauemaks. Suurte kalade püügil tulebki perspektiivses püügikohas kauemaks kohale jääda ja kui ei võta, siis võib hiljem tagasi tulla ja uuesti proovida.

Püügikohta valides tuleb otsida ja läbi püüda kõiksugu anomaaliad: huvitavad sopid, järsud kaldad, veealused madalikud, taimestiku servad, tõusud, langused, platood, sildade alused, kivine põhi, aknad taimestikus, uppunud puud, paadisillad, betoonist seinad, varjulised kohad puude all, tagasivooluga kohad, sügavad augud ja nende servad, kõva põhi mudase põhja keskel jne. Samuti pole vaja karta ronida sinna, kus teised ei püüa, sest just seal võib kalaõnn teile naeratada!

Vaatan tuule suunda, et hinnata jõudu ja nurka heite sooritamiseks valitud kohas. Ka püügihorisont on väga oluline, sest kala võib toituda nii pinnas, keskvees kui ka põhjas. Kaldalt püük erineb paadist püügist oluliselt. Paadiga saad rohkem kohti valida ning neid põhjalikumalt läbi püüda. Samuti tuleks jälgida, kus on kalade toitu – kas on maimu näha või on putukaid pinnal, kas kala mängib ülemistes veekihtides. Tulnud veekogule, ei kiirusta ma kohe püüdma, vaid vaatan esmalt veidi ringi. Jälgin kogu püügi ajal, kust puhub tuul ja kas see hakkab mind häirima. Püüan mitte püüda nii, et päike oleks mul selja taga ja pimestaks kalu, kes minu luti järgi tahaksid tulla. Väga heaks abiliseks on polaroidprillid, nendega näeb veealuseid objekte ja kala.

KUI TÄHTIS ON ILM? Kalastan iga ilmaga, kui päris looduskataklüsmi pole ja müts peas püsib. Vaatan ilma, et hinnata, kuidas ma ennast riidesse peaksin panema ja milleks valmis olla, kas tuuleks, päikeseks, vihmaks või isegi lumeks. Mikrojigiga saab püüda ka talvisel ajal null kraadi juures, rõngaste jäätumise vältimiseks kasutan silikoonspreid.

Esmalt vaatan, kas ilm on rahulik, et öö oleks vaikne. Muutliku ilma ja põhjatuulega on tihti olnud halb võtt. Vaikse ja päikeselise ilmaga pole ka lihtne kalastada, sest kala võib muutuda passiivseks või läheb talle ebameeldivate tingimuste eest peitu. Kerge vihmaga või pilvine ilm on alati teretulnud.

PÜÜGITEHNIKAST. Mikrojigi on mõeldud püügiks madalas vees umbes kuni 3,5 meetrini. Võib ka sügavamalt püüda, kuid see pole enam nii huvitav ja tulemuslik. Mikrojigiga püük toimib distantsil umbes kuni 25 m.

Kasutan erinevaid tehnikaid. Esmalt püük põhjast ja klassikaline astmeline mäng: heidan, siis lasen landil uppuda kuni põhja jõudmiseni, mida näen ridva otsast, kui see pingest vabaneb ja sirgeks läheb. Siis kerin rulliga üks-kaks korda, lant kerkib põhjast üles. Teen pausi ja ootan, kuni ta uuesti põhja jõuab. Jälgin, et paus oleks kaks-kolm sekundit, valides sobiva raskuse. Seda mängu saab teha ka poolest veest ja pinnalt püügil, kasutades kergemaid raskuseid. Hoides ridva otsa horisontaalselt või ülespoole, muutub püügi sügavus, mis mõjutab oluliselt kalasaaki. Mugavam on püüda, kui ridva ots on silmade kõrgusel.

Peale klassikalise astmelise kerimise püüan ridva mängitamisega, näiteks kerin rahulikult ja samal ajal tõmban kergelt lühikese amplituudiga ritva otsa. Minule meeldib tihtipeale agressiivsemalt püüda, teha järske tõmbeid ja pause püügi ajal, pauside ajal jälgin võttu. Vahel teen mängu, nagu püüaksin talvel sikutiga, pikkides sisse lühikesi kahe-kolmesekundilisi pause. Variante mängitamiseks on väga palju, saab varieerida pauside pikkusega, otsa mängitamisega ja nööri väljakerimisega. Kui kala on aktiivne, siis tuleks kiiremat mängu teha, sest talle meeldib siis saaki taga ajada. Passiivset või ettevaatlikku kala püüdes tuleb püüda aeglasemalt ja teha pikemaid pause, kasutades kergemaid raskusi.

On kohti, kus kala võtab ühe teatud koha peal. Siis mängitan õrnalt ridvaotsaga ja rulli praktiliselt ei keri – ainult siis, kui nöör lõdvaks läheb. Ridvaga mängitades tuleb kasutada fantaasiat ja leida sobiv mäng, mis kalale sobiks.

SUUREMAD KALAD MIKROJIGIGA. Meil Eestis püütakse mikrojigiga põhiliselt ahvenat, mina olen saanud 1,8 kg haugi, 600–700 g ahvenaid, koha, särge, roosärge, kiiska, säinast, 1,5 kg turva, ligi 3 kg tõugja, kes ujub edasi, kokre ja kilose latika. Forellist jäin ilma, sest konks oli väike ja ta pääses minema. Mäletan, kuidas Paunküla veehoidlal EM spinningupüügi ajal sai kõrvalpaadis Lehar Leetsaar päikeselise ilmaga 900 g angerja, kes neelas tema sirpsabaga mikrojigi 2 meetri sügavusel taimestiku juures.

Kala püüan palju, kuid mikrojigiga saadud trofeesid täpselt ei mäleta. Olen näiteks Tartus Anne kanalist saanud nelja tunniga 190+ ahvenat, kus tulemuslikke võtte oli üle 90%. Kõik kalad ujuvad edasi.

Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! juuli/augusti numbris 2015.
 
30.06.2016
30.06.2016 18:35
2
3
Misjaoks neid kindaid vaja on!?
01.07.2016 22:22
0
0
Otsaandres

Kindad kaitsevad katt armide eest mis tekivad kontaktides kalaga , ahven on okaline , ka teised ka teised kalad tekitavad kriimustusi. Teatud tehnikat kasutades kasutatakse kindaid ja tundlikus ei kao kuna s6rmeotsad on paljad. loodan et sain vastata teie kysimusele.
02.07.2016 09:17
0
2
Minu kogemuse järgi saavadki kriimustusi ja torkeid vaid näpud, labakäsi jääb üldjuhul puutumata.
02.07.2016 12:58
0
0
Viskasid purde külge kinni vä?

 
Palun oota