Otsi

Koha trollimisel kasutatavatest lantidest

Tartu kohaspets Koit Kikas kirjutab äsja ilmunud raamatus "Koha. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid." tonka- ja landipüügi kõrval muuhulgas põhjalikult ka koha trollimisest sisevetel.
Kogenud trollija, kes soovib saada just suuremat kala, otsib eelkõige sügavamaid, üle 5 m sügavusi ebaühtlase kivise põhjaga kohti nii järves kui jões, ja hoolitseb trollides selle eest, et lant liiguks võimalikult põhja ligidal, aeg ajalt seda toksates. Selline püügiviis eeldab põhjareljeefi täpset tundmist või jälgimist, kuna kohale meeldivad „augud“ on sageli järskude nõlvadega ja mitte eriti pikad. Seetõttu tasub kasutada lante, mis kiiresti sukelduvad. Minu kogemuse kohaselt on ka koharikastes paikades landi ajutine põhja puutumine väga oluline eeldus kala saamiseks. Loomulikult suureneb sel moel oht ka landi kinnijäämiseks, aga selle lahtipäästmiseks on ju jälle omad meetodid ja vahendid olemas. Koha trollimine ilma landi põhja puutumata on üldjuhul raisatud aeg. Haugi võib loomulikult niimoodi saada, sest haug võtab lanti ka kuni 3 m kõrgusel põhjast, koha reeglina mitte. Kui Soomes trollitakse koha ka põhjast kõrgemal, siis Eestis on see resultatiivne vaid Pärnu lahes, kus väikeste kohade parved jälitavad ka päeval söödakalade parvi pooles vees.

Trolling on Eestis efektiivne püügiviis alates keeluaja lõpust (juuni keskel) kuni sügiseste jahedate ilmadeni. Veetemperatuuri langedes muutub kala passiivsemaks, kuigi sel ajal võib tabada just üksikuid suuremaid isendeid. Sama kehtib ka keeluaja-eelse perioodi kohta.

LANDID. Koha trollingul kasutatakse enamasti peenemaid ja pikema kehaga vooblereid. Sügavalt püüdes peavad need olema suhteliselt suure keelega, et lant sukelduks piisavalt sügavale. Ise olen häid tulemusi saanud Soome tootja Jesse 11 cm Syvanne lantidega. Väga head on Rapala Tail Dancerid – vastavalt püügisügavusele tuleks valida kas 9 cm (kuni 6 m) või 11 cm (kuni 9 m) variandid. Ei tasu karta, et 11 cm Tail Dancer on kohale suur – näiteks Peipsil trollides rabab seda sageli ka suurem, üle 600 g ahven, eelistades seda isegi 9 cm lantidele. Ja ahvena suu on koha omast ikka märksa väiksem. Sageli töötavad koha trollingul paremini just tumedamad ja naturaalsemad värvid. Väga head on ka Live Target Perch naturaalsetes ahvenatoonides sügavamale sukelduvad versioonid.

Emajõe ülem- ja keskjooksul tasub kasutada ka Rapala 7 cm pikkust Jointed Shad Rapi, mis on klassikaliselt tuntud eelkõige Peipsi ahvenapüügi landina. Peenema nööriga trollides sukeldub see kuni 5 m sügavusele. Koha olen saanud eelkõige just värvidega BSD, RCW, FT, HT ja P. Eriti just viimane on selles mõttes unikaalne, et kui juuli lõpust kuni septembri alguseni koha Emajões eriti lanti ei võta, siis see värv on pea ainus, mis ka augustikuus edukalt toimib. Tasub kasutada ka Rapala Glass Shad Rap 7 cm lante just ahvenatoonides, nendega olen saanud samuti ilusaid kohaseeriaid ka Emajõest.

Jigi-, tonka- ja unnapüügist ning muudest tehnikatest, millega koha tabada, loe juunis 2016 ilmunud raamatust Koha. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid".
30.06.2016
Palun oota