Otsi

Püügisoovitus: suvisele Kasarile!

Kogenud kalamees, aastaid Kasaril kalastanud Tanel „Vaal“ Kulp teeb kiire ülevaate, mida seal suvel teha. 

Alustuseks tutvustaks peasüüdlast ennast. Kasari vesikond on üks suurimaid Eestis ja suurim Läänemaal. Kasari saab alguse Raplamaalt Kohila lähistelt ja suubub lõpuks Matsalu lahte, läbides niiviisi üle 120 km. Kasaril on arvukalt lisajõgesid, mis lisavad sellele vesikonnale suurust ja võimsust. Kasari on Läänemaal tuntud suurepärase kalatuskohana ja sellest edaspidi pajataksingi.

Kasari võib jagada laias laastus kolme suuremasse erinevasse ossa. Ülemjooks, keskosa ja alamjooks. Ülemjooks koosneb mitmetest erinevatest lisajõgedest, igaüks neist veidi omanäoline.

LANDI VÕI USSIGA. Kasari ülemises otsas Rapla–Märjamaa–Vana-Vigala aladel on jõgi kitsas, kurviline ja vägagi vahelduva põhjareljeefiga, mis teeb selle kalamehe jaoks üsna ahvatlevaks. Seal leiab tegevust nii ussile kui landile, kuigi mõned kohad on oma põhja poolest pigem landivaenulikud. Vettelangenud puud ja keeruka ligipääsetavusega kaldad annavad pigem eelise õngemeestele kui landiga püüdjatele. Rapla–Tammiku (Kabala) vahelisel alal leiame veest haugi, ahvena, särje, vimma, linaski ja karbi. Praegusel südasuvisel ajal on õngemehel suisa lust sealsetes vetes kalastada.

Söötadest rääkides ei saa mööda klassikast: rammus, soovitavalt kohalik sõnnikuuss, kärbsetõuk, mais. Kohalik kala on veel vägagi maias puruvana peale, mida kannatab otsida jõkke suubuvatest kraavidest ja kärestikest pöörates tagurpidi kive ja puunotte. Söödaga varustatuna ei jäägi muud üle, kui välja otsida parimad käänakud ja sopid, kus kala redutab. Kohti on ülemjooksu osas palju ja midagi konkreetset on raske välja tuua. Võtke abiks kaart ja asuge julgelt asja kallale. Võin kinnitada, et aukudes ja järsema languse ja tõusuga jõelõikudes võite saada vägagi suure üllatuse osaliseks, seda just kala suuruse ja liigirikkuse osas. Jõgi oma näoga seda välja ei näita, et ta põues võivad sellised isendid peituda.

Lohutuseks landimeestele: paat on alati abiks ja ülevalpool käänulistes kohtades oleks sobivam isegi kanuu. Kaldaalustest ja käänakute tagustest on võimalik välja meelitada kena saak.

Haug on seal suuresti vanamoeline ega ei eelista vooblereid plekile. Vana hää ahvenavärvides Professor on sealkandis nii mõnegi 4-5+ kg kala nähtavale toonud. Plekki soovitaksin seal ka just risuse põhja pärast. Veidi kõrgemalt kerides ja ohutumas kohas landil vajuda lastes, võib päev mööduda suuremate kadudeta. Värvid pigem naturaalsed, Pärnu mnt sillast allpool võib haugile pakkuda “punase kala” toonis lante. Mingi aeg oli seal forelli liikvel ja haug ei ütle kunagi ära rasvasemast suutäiest.

Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! värskest, juuli-augusti numbrist.
06.07.2016
20.09.2016 22:35
0
0
kas keegi teab kuidas seal praegu lood on ?  

ja kus kohas oleks mõtekas minna proovima 

äkki keegi on käinud ja oskab soovitada 
Palun oota