Otsi

Pöörlevate lantide ja voobleritega ahvenat püüdma!

Koit Kikas hakkas aastaid tagasi ahvenat püüdma puhtast igavusest, kui koha võtuperioodide vahel Emajõel suurt midagi teha polnud. Allpool mõned soovitused temalt ahvenapüügiks vooblerite ja pöörlevate lantidega.

PÖÖRLEV. Pöörlevat lanti tasub eelistada suvisel soojal ajal, keset päeva, kui kala ei ole päris pinnas, vaid keskvees või põhjas (kuni 2 m sügava vee puhul). Minu isiklikud lemmikud on kuldset/kollast värvi pöörlevad. Töötavad ka igasugu triibud, täpid, tutid. Oranž värv aitab ka võtule kaasa, näiteks konksule seotud tuti näol – paremini kui punane.

VOOBLER. Hommikul ja õhtul toimib vabinalant ehk voobler veidi paremini. Kuid see võib vahel ka keset päeva hästi toimida, eriti kui püüad sügavamalt, 2,5–3 meetri pealt.

Voobleritega püügi puhul ei võta ahven ka ülelöömise hasardis iga lanti, on teatud tüübid, mis paremini toimivad. Need võiksid olla 3–5 cm pikad, piklikud, mitte väga ümarad, ja imiteerida hõbedast viidika või särje maimu. Sobivad Rapala väiksed vooblerid, näiteks pisikesed, mitte üle 5 cm Countdownid, X-Rapid ja Ultra Light Minnow´d. Landilõks peaks ka olema võimalikult väike.

Kui kala istub sügavamal, siis väiksed vooblerid enamasti ei taha väga sügavale minna ja tuleb püüda suurema või sügavamalt jooksva voobleriga. Siis saab ka suuremat kala, aga arvuliselt vähem. Sügavamas toimivad hästi Shad Rap ja Hornet-tüüpi vooblerid, nagu X-Rap Shad, Ultra Light Shad ja Ultra Light Crank, mis lähevad 2-3 meetri sügavusele. Rohelised ja pruunid ahvenavärvides toonid toimivad superhästi.

POPPERID. Võib kasutada ka pisikesi pinnalante poppereid. Ahvena jaoks peaks see olema maksimaalselt 4–5 cm pikk ja kaaluma vaid mõne grammi. Popperiga püük on väga vaatemänguline ja vahel annab ka väga head saaki.

RITV, RULL, NÖÖR. Mulle meeldib suhteliselt lühike ritv, sellega on hea kuskil rohu või roigaste vahel toimetada, kui vaja täpselt visata. Emajõe suudmes oli juhtum, kui kala istus vee kohale ulatuvate põõsaste all. Viskad meeter eemale – võttu pole, viskad täpselt okste alla – iga viskega 300–400 g kala otsas. Nii kui vääratasid, oli lant okstes ja kui läksid paadiga lahti päästma, siis kala ei võtnud seal tükk aega.

Kasutan enamasti 1,8 m ritvasid testiga ca 3–15 g. Sellega saab piisavalt kaugele visata nii kergemat kui raskemat lanti, pealegi pole viske pikkus nii oluline, sest püüan enamasti paadist. Rull võiks olla mõõdus 1000 või 2500, esisiduriga.

Eelistan püüda nööriga. Paljud püüdjad arvavad, et ahven võtab tamiiliga paremini, aga rohust püüdes jääb lant ikkagi vahel kupulehe külge kinni ja nöör on tugevam. 0,2 tamiiliga jääd landist ilma, aga mina püüan 0,1 nööriga ja lante jääb rohkem alles. 600–700-grammiste või suuremate ahvenate paati tõstmiseks tuleks kindlasti kasutada kahva, sest suhteliselt nõrga suu tõttu kipub suur ahven paati tõstmisel landi otsast lahti tulema.
 
15.07.2016
Palun oota