Otsi

Liikumisvahendid jääl: saan on mugav, motokoer soodne

Kasutan mõlemat, nii saani kui ATV-d. Kui lund on vähe, siis eelistan ATV-d, kui aga olud raskemaks lähevad, siis sõidab saan kindlasti paremini. Läbivus on saanil parem, ta sõidab lume peal, kuid ATV lõikab lumme sisse ja vajub läbi, ütleb Peipsi-äärse Päevatalu omanik Alvar Virula.
Tänapäeval on ATV-del ka roomikud, aga hinda ja tulemust arvestades ma ei näe, et sellel mõtet oleks. Saan on kindlasti parem.

Kelgud, millega mina rahvast järvele vean, on kuuekohalised. Lisaks võtan ühe mehe saani peale, nii viin ära seitse meest. Tavaliselt toon ma mehed peale ära, haagin kelgu lahti ja mehed jäävad kelguga sihtpunkti. Siis toon teise kelgutäie veel. Kui kala ei ole, siis liigume edasi. Kui kellelgi on punkt, kuhu ta kindlalt minna tahab, siis viin ta sinna ära ja teise seltskonna võin vabalt viia mujale. Vahemaad ei ole väga suured.

Minu ATV on Honda TRX680 ja saan on Yamaha profisarja töösaan, 1000 või 1200 kuubikut. Kiirust arendada ma inimesi vedades niikuinii ei saa, sest kelk hakkab taga loperdama ja võid uppi lennata. Turvaline kiirus jää peal liikumiseks on 20–30 km/h, üle selle on ohtlik. Kõike võib ette tulla – lahvandused, ootamatud rüsikuhjad. Silme ees on kõik valge ja sa ei pruugi ohtu nii kiiresti ära näha, et jõuaks reageerida. Sellisel kiirusel sa võid veel reageerida või kui midagi juhtub, on tagajärjed leebemad. Kui annad minna 50 km/h, siis on kuri karjas, keegi võib viga saada. Ma ei sõida ka üksi kiiremini kui 50–60 km/h.

HIND JA SÕIDUMUGAVUS. ATV on mul olnud kuus aastat ja saanil läheb kolmas hooaeg. Töökindlusega pole probleemi, teed hooaja alguses hoolduse ja sellest piisab.

Saan maksis minu mälu järgi 12 000 euro ringis, ATV oli uuest peast 6000 kopikatega.

Saan kipub küll libisemisse ja selle vältimiseks pannakse lintidesse naelad sisse, aga liiga hea haakumine kulutab kiiremini linti. Parem on rahulikult lasta.

Ka lumelopas töötab saan väga hästi, sest tõuseb selle peale. Kõvemad mehed viivad oma saanidega 30 meest ka ära, ma olen kõige rohkem 12 inimest vedanud. Panen kaks kelku taha, siis koha pealt ära minnes mehed korra lükkavad ja hüppavad väikese hoo pealt sisse.

Sõidumugavuse poolest ei ole saanile vastast. Sul on klaas ees, kätesoojendused, põlvede juures puhub radikast kuuma õhku. Saan on mugavam, mõnusam, töösaanidel on tagumine käik ka olemas, läbivus on parem ja kiirem on ta ka.

Minu saanil on radiaator ees, mul ei ole seda probleemi, et lindi alt on radikale jääpuru vaja jahutuseks. Aga kui lund on vähe, siis lindi juhtsiinid ja juhtpuksid võivad ikkagi kokku joosta. YouTube’is on videod, kuidas selle vältimiseks pannakse ette põrkerauale trossid, mis sõiduga ees kraabivad jääd, see tekitab jääpuru, mis lendab roomiku vahele. Saab ka nii, et paned sõidu ajal jala maha, siis viskab ka lumepuru lindi vahele.

MIDA HARRASTAJALE SOOVITADA? Harrastaja ostab endale motokoera hoopis, saan on ikka liiga kallis – korralik kraam hakkab kaheksast tuhandest peale. Korraliku, Jaapani mootoriga motokoera saab juba 1200–1500 euroga kätte. Kui kaks sõpra kahe peale ostavad, on veel soodsam, kuid ka üksi ei ole seda väga palju välja käia.

Kui ikka saani tahad osta, siis minu meelest hakkab mootor neljast taktist. 800ne Lynx näiteks on väga ökonoomne. Ka mu Yamaha võtab ulmeliselt vähe bensu, võrreldes sellega, mis ta kasutegur on. Ma ei oska öelda, kui palju sajale, aga ka rasketes oludes ei pea sa pead valutama, et äkki ei jõua koju. Püügipäeva jooksul kulub ehk 10–15 liitrit, paaki tühjaks pole ma kunagi sõitnud. Mul on istme all liitrine tagavarapudel. Ma tean, et ma tulen sellega alati koju tagasi ükskõik kust. Aga seni ei ole seda vaja läinud. 

Artikkel on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 16 jaanuaris 2016.
 
30.12.2016
Palun oota