Otsi

Sisevete kohapüügi ABC

Staažikas Emajõe kohakütt Koit Kikas annab oma saidil kalaretk.ee ülevaate, kuidas sisevetes koha püüda. 

Koha on kala, kes Eestis satub enamiku harrastuskalastajate saagiks üpris harva – paljud pika staazhiga kalamehed polegi kunagi koha tabanud. Põhjuseks on kindlasti asjaolu, et see põnev kala ei elutse kaugeltki kõigis Eesti veekogudes ning tema elupaiga ja -viisi tõttu on eesmärgipärane ja saagikas kohapüük märksa keerukam kui haugi või ahvena landi otsa meelitamine. Erandiks on ehk suvine kohatrolling Pärnu lahel, mille käigus püügipäeva jooksul lanti haaravatest kümnetest ja isegi sadadest kaladest mõõdukalade suhe alamõõdulistesse on enamasti 1:10-le, ja paari-kolmekilose koha tabamisest räägitakse tagantjärgi veel nädalaid kui mitte kuid. Märksa suuremad kohad elutsevad meil Peipsis, mõlemas Emajões ja Võrtsjärves, samuti mõnekümnes Lõuna-Eesti väikejärves. Nende suuremate kohade püügist siinkohal räägimegi.

Peipsis, Võrtsjärves ja teistes suuremates järvedes tabatakse suuremat koha üsna juhuslikult - peamiselt sügavamas vees kaaspüügina haugi-ahvenat trollides, ja väikejärvedes enamasti ööseks kindlatesse kohtadesse sissejäetud elussöödaga ujuvundadega. Suurel Emajõel seevastu on lisaks trollingule ja kalatükiga söödastatud tonkale võimalik sihipäraselt ja edukalt koha püüda ka silikoonlandiga sügavamaid auke läbi püüdes ehk jigitades. Kohapüüki piirab Eestis nii kalavarude ja püügikohtade vähesus kui keelu- ja võtuajad.

Pärnu lahel saab koha trollinguga püüda (viimastel aastatel) juulist septembri keskpaigani, Emajõel on kohapüük saagikas tavalisel aastal 16.juunist juuli keskpaigani ning septembri algusest novembri lõpuni. Eks see ole ka peamiseks põhjuseks, miks 16.juunist on saanud kohapüüdjate kogunemiskohaks just Emajõe alamjooks – just seal on arvukalt kudemise lõpetanud näljast koha, kes agressiivselt pakutavat silikoonlanti haarab. Ja suure koha terav haamrilöögisarnane laks vastu silikoonlanti koos spinningut hoidva kalamehe adrenaliinitulvaga ongi just see elamus, mida Emajõe koha-aukudele ikka ja jälle otsima tullakse.

Mu enda huvi sai alguse juhuslikust saagist

Enda püütud esimese koha sain üsna juhuslikult – püüdsime 2003.a. suvel sõbraga Nõuni järvel spinninguga ahvenat ja haugi, ja otsustasime risti üle järve sügava osa teise kaldasse aerutada. Loomulikult sai aerutamisel ikka landid vette heidetud. Minu ridva otsas oli sinine Rapala 7 cm Tail Dancer. Saime kaldast sadakond meetrit eemale, kui lant jäi millegi raske taha kinni. Ise veel mõtlesin, et kust see oks siin nüüd nii sügava ja lageda vee peal… Kerisin lähemale, ja alles suhteliselt paadi juures sain aru, et tegemist on hoopis kalaga. Paar lühikest sööstu sügavama poole, ja paadis ta oligi. Siis sain aru, et polegi haug. Hoopis mingi teine ilus tumekuldne kala. Sõber tunnistas selle kohaks. Kaaluga ligi 2 kg. Hiljem ütles lähedal õngitsenud kohalik vanataat, et polegi sellest järvest enam aastaid näinud koha saadavat – isegi salavõrkudega mitte.

Sama 2003.a. sügisel käisime Tartu linnast mõned kilomeetrid allavoolu landiga haugi püüdmas. Meie vaateväljas püsis pidevalt üks oranž kummipaat, millest üks kalamees samuti lanti loopis. Jõelt lahkudes saime Ihaste ratsabaasi taga slipil oranži paadi omanikuga uuesti juhuslikult kokku. Loomulikult tundsin huvi, mida kaaskalastaja samal ajal samast piirkonnast saanud oli. Suur oli üllatus, kui ta ütles, et sai 6 koha. Tundus nii uskumatu, et küsisin näha. Olidki kohad, päris viisakat mõõtu kusjuures. Püütud silikooniga, nagu mehe vastusest selgus. Kuna olime samas piirkonnas palju kordi käinud, ja polnud kunagi saanud midagi peale haugide ja ahvenate, siis ei saanud enne rahu, kui olin läbi lugenud pea kõik artiklid, mida spinninguga kohapüügist üldse eesti keeles leida oli. Lisaks suure hulga venekeelset kirjandust, mida kätte õnnestus saada. Panin sellest korraliku teoreetilise pildi kokku, praktika jaoks ostsin lisaks püügivarustusele Veeteede Ameti tehtud Emajõe atlase ja korraliku Lowrance kajaloodi. Ja hakkasin hoogsalt Emajõel praktiseerima. Tänaseks on praktikat kogunenud 14 hooaega, peamiselt Eestis ja Soomes. Selle aja jooksul olen tabanud sadu kohasid ja välja õpetanud hulga edukaid kohakütte. Viimasel neljal hooajal on ikka vähemalt üks üle 5 kg koha meie paati tulnud. Kolmestest-neljastest rääkimata Ja kindlasti ootavad suuremad alles püüdmist…

Loe edasi siit

15.06.2017
Palun oota