Otsi

Emajõe angerjapüügi ABC: millal ja kus?

Angerja aktiivseks muutumisel on otsene seos veetemperatuuriga. Sõltuvalt aastast olen esimesed angerjad saanud aprilli lõpul või mai esimestel päevadel, kirjutab värskes ajakirja Kalale! numbris Andres Ross, kasutajanimega aspiusaspius. Andres tugineb loos oma 30 püügiaasta jooksul peetud päevikutele.
Edasi jätkub veetemperatuuri tõus ja kala aktiivsus toitumisel suureneb. Kõige parem angerjakuu tundub olevat august – vesi soe, öö piisavalt pikk ja rändeks energia kogumine täies hoos. Statistiliselt jagunevad minu angerjasaagid nii: aprill 4%, mai 9%, juuni 16%, juuli 22%, august 43% ja september 6%. Ilmselt oleks septembri osakaal suurem, kui saaks tihedamalt öid jõe ääres veeta. Seega – kui vesi on üle 8–9 °C soe, siis angerjas toitub.

Tugev soe tuul, pilved ja äikese lähedus tulevad püügile kasuks. Vihm just püüki ei sega, kuid äkiline äike toob angerja sageli õnge otsa – vesi uhab rohkelt toitu kaldalt vette, angerjas ja ka muu kala kolib jõe keskelt kaldarohu taha või selle sisse toituma.

Kuu faasidest rääkides toon näite 2006. aastast: kolme nädala jooksul tegin juulis ja augustis 15 püüki, kuu liikus täiskuust üle vanakuu noorkuuni. Saagid olid kahes püügikohas Tartu linna piires stabiilselt kaks kuni viis kala öö kohta, arvestamata alamõõdulisi (neid nimetan edaspidi viudeks). Mitmel korral on suur täiskuulatakas säranud üle sileda jõepinna, ja angerjas toitub! Samas pikalt püsinud ühtlane ilm, mis sobib näiteks lepiskalade püügiks, ei tundu angerjale meeldivat – kala ei liigu. Ilma järsk külmenemine pole ka hea, seevastu ebastabiilne muutuv tuul, sademed ja õhurõhu kõikumine panevad kala liikuma. Eks see veekogude lõikes erineb ka.

PÜÜGIPAIGAD. Kevadel tuleb esimesi uniseid angerjaid kummalistest kohtadest – madalast laugmikust, kaldaäärsetest lahtedest, kuid mitte sügavatest aukudest, kus peremehetseb veel luts. Vee soojenedes liigub angerjas juba oma suvistes elupaikades, milliseid on terve jõe ulatuses. Emajõe ülemjooksu sügavates aukudes tavaliselt mõõduangerjat pole, küll aga augu servades ja enne auke, kus vool keerutab. Ka stabiilses voolus pikkadel sirgetel lõikudel on angerjas loomulikult olemas, aga seal võiksid siis olla varjekohad lohkude, kivide, rohu jms näol.

Täiesti uuel püügikohal (pean silmas kaldapüüki ilma paadi ja kajaloodita) loodin valges u 200 g tinaga püügisektori põhja meeterhaaval läbi. See võtab aega, võib kuluda 30–50 heidet, et luua endale pilt veealusest olukorrast. Õnged lähevad „tööle“ kõige potentsiaalsematesse kohtadesse.

KELLAAEG. Tabelis toon välja enda ja minuga koos kalastanud meeste angerjasaagid jõel kellaajaliselt aastatel 1996–2006.
Tabelist on näha, et valgel ajal on toitumine juhuslik, angerjat saadakse pigem kaaspüügina. Erandeid on – 1998. aasta kõrge veega vihmane suvi andis varahommikul ja õhtul enamiku saagist ning päevane kala oli tavaline, seevastu öösiti ei toimunud midagi. Ka 2012. aastal oli sama lugu. Palju oleneb konkreetsest püügipaigast, on n-ö hommiku- ja õhtukohad. 

 
Kellaaeg Kalade arv Osakaal kogusaagist %
12–15 34 2,99
15–18 29 2,55
18–21 115 10,12
21–00 415 36,53
00–03 275 24,21
03–06 202 17,78
06–09 40 3,52
09–12 26 2,28
Kokku: 24 h 1136 100
 
Loe artiklit täispikkuses ajakirja Kalale! juuli/augusti numbrist!
06.07.2017
Palun oota