Otsi

Kalale! Aga mida sügisel selga panna?

Autor: Aare Post
Millest alustada ja mida arvesse võtta, kui on plaanis soetada sügishooajal kalastamiseks sobivaid rõivaid?
Sügisesed ilmad on salakavalad ning eriti algajal kalastajal on võimalus tõsiselt külma saada. Seda ohtu aitab vähendada hoolikalt läbi mõeldud riietumine. Kalamehe rõivaste juures on oluline mitmekihilisus.

Mitu kihti rõivaid
Aluskihina kasutatakse alati sünteetilisest materjalist sooja pesu. Te lugesite õieti. Just sünteetiline materjal, mitte puuvillane. Sünteetilise materjali eelis on niiskuse läbilaskevõime ja selle juhtimine rõivastuse välimistesse kihtidesse. Puuvillane materjal vastupidiselt imab niiskuse endasse, märg pesu vastu keha tekitab külmatunnet ja liigse niiskuse tõttu ei lase ka piisavalt õhku läbi. Tõsi, viimastel aastatel on turule tulnud eriti kallid pesud, kus on sünteetikale lisatud ka puuvilla, ilma et pesu omadused muutuksid.
Ka rõivastuse järgmises kihis tuleks välistada puuvillasest riidest tooted. Tänapäeval sobivad fliisist rõivad – püksid ja pusad – teiseks vahekihiks kõige paremini. Kolmandat ja neljandat vahekihti kasutatakse väga äärmuslikes tingimustes, kui väljas on eriti sant ilm. Kolmas ja neljas vahekiht võivad olla sisuliselt sarnased teise vahekihiga.
Oleme jõudnud pealiskihini. Tähelepanu tuleb pöörata hingavusele, veepidavusele ja mugavusele. Pealisriiete hingavuse ja veepidavuse puhul tuleb vaadata numbreid ja siin kehtib rusikareegel – mida suuremad numbrid, seda parem! Lisaks tuleb tähelepanu pöörata õmblustele, vettpidava riietuse õmblused on teibitud. See tähendab, et õmblustele on sissepoole lisatud n-ö kilest teip, mis õmblused vettpidavaks muudab.

Kombinesoon olgu turvaline
Veepeal olles on peamine kalastaja turvalisus. Kalastustarvete poed pakuvad selleks tarbeks kombinesoone. Kombinesooni valides peaks lähtuma samadest põhimõtetest nagu pealiskihi puhul. Lisaks peaks kombinesoon olema ujuv ja kui võimalik, siis üheosaline. Üheosalised kombinesoonid on turvalisemad kui need, millel on püksid ja jope eraldi. Kaheosalise kombinesooni puhul on suurimaks ohuks see, et jopel jäetakse turvarihm kinni panemata. Sel juhul hakkab vette kukkudes kombinesoon üle pea maha tulema ja piirab käte liikumisvabadust.

Materjalist ja jalatsitest
Riiete tootjaid on palju ja ka materjale on palju. Kõige tuntumad ja n-ö kindel valik on alati GoreTex riided. Lisaks tasub tähelepanu pöörata soojusmaterjalile, näiteks Thinsulate. Ning n-ö heaks märgiks on labelitel olev ja äratuntav 3M, mis võib markeerida kangast, soojusregulatsiooni või kas või helkuri materjali. Siin aitab kõige paremini orienteeruda kaupluse müüja. Peakate tuleb valida vastavalt ilmale ja ka siin tasub jälgida materjale. Villane materjal on üldiselt soojem, kuid kipub niiskust imama. Hea, kui peakattele on samuti lisatud polüestervooder. Ka riietuse valikul võiks lähtuda sellest, et välimisel kihil on kapuuts, mis aitab mütsist vihma ja lume eemal hoida.
Jalatsi puhul tuleb lähtuda selle mugavusest, kergusest, hingavusest ja veepidavusest. Kui jalg saab märjaks, siis üldjuhul hakkab varsti terve keha külmetama. Oluline on saapa puhul ka tald ja selle materjal. Kui lähete mere äärde kividele forelli taga ajama, siis on eelistatum vilt või vibram-tallaga saapad. Kui aga lähete mööda jõeäärt kõndides üles- või allavoolu, siis kasutage võimalikult jalga toetavat ja suure tallamustriga saabast libastumise vältimiseks. Saapa sisse tuleks panna ka termosokid. Termosokk hoiab sooja ja juhib niiskust saapa seest välja.

***

NB!
• Vettpidavaks ja hingavaks nimetatakse riietust, mille valmistamisel on kasutatud kangast, mis tänu oma mitmele kihile laseb kehast tuleneval niiskusel ja aurul kangast välja minna, kuid vihma ja lund väljastpoolt sisse ei lase.
• Riide veepidavust mõõdetakse millimeetrites. Kangale pingutatud raamile asetatakse püstine klaastoru. Ühenduskoht tihendatakse ja ülalt lastakse torusse vesi. Nii mõõdetakse ära veesamba kõrgus taseme juures, kust vesi riidest läbi lekkima hakkab.
• Hingavust mõõdetakse grammides ja see näitab, mitu grammi kehaniiskust laseb ruutmeeter kangast läbi 24 tunni jooksul.
• Klassikaline veepidavus on riietel 5000mm ja hingavus 5000g, väga headel materjalidel on vastavad näitajad näiteks 20 000mm ja 20 000g.

***

Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/
10.09.2014
Palun oota