Otsi

Sügisene latikapüük Emajõel. V osa. Feederisööt

Milline peaks olema sööt kiirevoolulises jões, mis „naelutaks“ kala söödaplatsile? Kogemusi jagab Valeri Šabanov.
Nüüd jõuame feederipüügi olulisima koostisosa juurde. Kalamees loobib oma rakendust koos söödaga järjepidevalt ühte kohta, tekitamaks kalale ahvatlevat söögilauda. Emajõe latikas ja säinas tunnevad isuäratavat lõhna juba kaugelt, naudivad pakutavat ja võimalik, et satuvad oskusliku kalamehe konksu otsa. Milline aga peaks olema sööt kiirevoolulises jões, mis „naelutaks“ kala söödaplatsile?
 
Püügikohale jõudes on sööda kokkusegamine esimene asi. Oma loomingulisuselt sarnaneb see protsess vägagi maitsva peoroa valmistamisega.
 
Akudrelli abil segan suures 20-liitrises ämbris kõik koostisosad omavahel. Jõeveega täidetud topsi lisan veidi vedelat atraktanti ja järkjärgult, kahes-kolmes etapis niisutan kuiva segu, seda ikka ja jälle drelliga segades.
 
Tugeva voolu jaoks mõeldud sööta niisutan veidi üle, et ta jõuaks kadudeta põhja ja seal korvist väljudes voolu mõjul aeglaselt mööda põhja laiali valguks, täites põhja ebatasasused korvi langemise vahetus läheduses. Ent seejuures ei tohi sööt olla liiga kleepuv, plastiliinisarnane. Kui tugevalt kokkusurutud söödapalli peopesade vahel hõõruda, peab see kiiresti ja täielikult murenema. Liiga kerge ja vähe niisutatud söödasegu tõuseb voolu mõjul lendu ja liigub söödaplatsilt allvoolu, mis ei sobi ju ometi mitte kuidagi meie plaanidega. Sööta ebatäpselt sisse viies, omamata täpset arusaama selles, mida me teeme, on tulemuseks see, et kala on mööda jõepõhja laiali, aga mitte meie söödaplatsil.
 
Kindlasti on igaüks meist kunagi toitnud tuvisid. On ju nõnda, et kui nende sööt ühtlaselt mööda suuremat ala laiali puistata, söövad linnud meie pakutavat rahulikult ja vaoshoitult. Kui aga visata peotäis teri ühte kohta, tormavad tuvid üksteist kõrvale lükates just sinna. Konkurents! Minu meelest on kaladega sama lugu. Nimetan seda tuviparve efektiks. Olen selgelt täheldanud kalade isu järsku tõusu sellisel puhul.

Toimivad retseptid
 
2011. aasta maailmameister Igor Mitrohin oli minu palve peale lahkelt nõus koostama oma söödaretsepti Emajõele jaheda vee jaoks. 2010. aastal oli mul Vorbuse kandis õnn vaadelda korüfee ja tulevase maailmameistri tegutsemist, sööda valikut ja kasutatavaid püügivahendeid. Niisiis, latikasööt jahedale veele Emajõel maailmameistrilt:
 
Sensase Super Black Bremes 2 osa
Sensase Super Black Riviere 1 osa
Sensase Coprah Molasses 0,5 osa
Sensas Bread Crumb Yellow 0,5 osa
 
Kui aga soovite kasutada Marcel Van Den Eynde sööta, siis soovitaksin segada omavahel selliseid söötasid nagu Active Feeder, B.R.X., Gold Pro Bream, Secret ja Kastaar.
 
Salmo toodangust leiavad minu segudes kasutamist Fideris, Breksis ja Rauda. Lisaks on igas toiduainete kaupluses müügil suurepärased komponendid töötavaks feederisöödaks. Toimiva segu saab, kui segada omavahel 1 pakk kamajahu, 2 pakki riivsaia ja pool liitrit herne-pärlkruubi putru.
 
***
Latikale meeldib süüa palju ja hästi. Oluline on kala mitte ainult püügiplatsile kohale tuua, vaid ta siin ka kohal hoida. Vahel polegi see nii lihtne. Latikaparv on võimeline teie söögiplatsi tolmuimeja kombel tühjaks sööma loetud minutitega. Seepärast lisan nn firmasöötadele alati ka putru (keedetud hernes peenestatud pärlkruubiga), magusat maisi ja loomset komponenti – hakitud vihmausse, kärbsetõuke, pinkie’t ja sääsevastseid. 
 
Sööda kleepuvuse tõstmiseks võib kasutada spetsiaalset liimi või kohviveskis jahvatatud kaerahelbeid. Sportlased ja edasijõudnud feederdajad kasutavad kindlasti ka kuivi ja vedelaid atraktante, konksusöödale aroomi lisamiseks aga nn dippe. Kui sel kombel vaeva näha, on võimalik latikas teie feederi löögiulatuses pikalt paigal hoida.
 
Artikkel on ilmunud ajakirja Kalale! 2016 a septembrinumbris.
Järgneb.
21.09.2017
Palun oota