Otsi

Jigipüügist lihtsate sõnadega

Autor: Martin Meier
Mida silmas pidada, kui mõte mahlasest ahvenapalast ei anna hingele rahu ja tekib soov minna Emajõele või mõnele järvele jigipüüki proovima? 
 
Olen kuulnud, et vanal ajal, kui muru oli rohelisem ja veed kaladest kihamas, polnud ahvenapüügiks rohkem vaja teha kui konks ja polt jääaugust alla lasta ja püügiriista veidi väristada. Täna see tarkus enam ei toimi, kuigi kala on meie vetes veel piisavalt. Seega tuleb pisut rohkem vaeva näha ja kasutada teisi tehnikaid, näiteks jigipüüki.
 
Arvesta veekogu eripärasid
Vastavalt veekogu sügavusele ja põhjavormidele valime tinaraskuse. See võib alata ahvena puhul kahest grammist ja ulatuda koha ja haugi püügil 40 grammini.
Püügi juures on oluline landi kukkumiskiirus, mis võiks olla keskmiselt 2–6 sekundit pärast kerimist või tõmmet. Kui vee sügavusele lisandub ka voolavus, läheb raskust rohkem vaja. Seega, püüki alustades tuleks teha selgeks oludesse sobiv raskus. Raskuse õige valik on ka sõltuv nööri jämedusest (vee- ja voolutakistus) ja landi suurusest (kus samuti mängivad rolli vee- ja voolutakistus).
Kui veekogu põhjas on taimed, ei ole võimalik kasutada tavapärast püügitehnikat, kuna lastes landi põhja, haagib see kohe ka rohu kaasa. Niisiis, valides jigitamiseks veekogu, jälgi taimestikku!
 
Latt, rull ja nöör
Spinningut, rulli ja nööri valides lähtu sellest, kus kavatsed püüda. Näiteks Emajõel on mõistlik valik otsapindega, kuni 3 meetrit pikk latt testiga 15–40 g. Ise kasutan Shimano Speedmasterit testiga H ning rulli suurusega 3000–4000 ning soovitan eelistada korraliku kvaliteediga Shimano rulli, kuna koormus rullile on üsna suur. Nöör 0,15–0,28 (soovitavalt peenem). Kasuta ka volframtrossi testiga vähemalt 10 kg.
Näiteks ahvenapüügil vooluveekogus või järves soovitan latti 2,4–2,7 m otsapaindega ning testiga 3–15 g. Nööri puhul kehtib põhimõte, et mida peenem, seda parem. Ise kasutan 0,04 mm läbimõõduga nööri.
 
Lant vastavalt oludele
Landi valik sõltub vee värvusest. Üldjuhul toimib läbipaistmatus vees paremini eredam värv. Päikesepaistelise ilmaga soovitan lante, millel on sees niinimetatud säbru. Ise eelistan sirpsaba tüüpi lante just landi tugevama mänguaktiivsuse pärast. Põhivärvid, mis võiks edu tuua, on roheline, kollane, valge, pruun. Kindlasti mitte puhtad värvid, vaid erinevad lahendused, mida pakutakse kauplustes.
Kui oled leidnud värvi, mis töötab, on see lant üsna kindlasti pärast 3–4 kala omadega õhtul. Seega kulub korralik varu marjaks ära ja tark on varuda lante värvide järgi vähemalt viiekaupa.
Päeva parima püügivärvi valik on üldjuhul kogemusepõhine ja tihti toimiv ka katse-eksituse meetodil. Kõige parem on küsida infot neilt, kes on eelmisel päeval käinud kalal samas kohas, kuhu kavatsed minna.
Ahvenapüügi puhul, kui vesi on väga läbipaistev, on mõistlik kasutada floorkarboonist lipsu. Lipsu pikkus võiks olla võrdne lati pikkusega. Vahel võib kogu kala võtt olla selles kinni, et kala saab aru, et keegi üritab teda ninapidi vedada.
 
Ilm: tuul, vihm ja tunnetus
On hea, kui paar päeva enne püüki püsib stabiilne ilm, sest näiteks järgmisel päeval pärast vihma toitub röövkala üldiselt kehvasti. Samuti on järsk ilmamuutus see, mis paneb võtu lukku.
Suure tuulega jigitades on raske tunnetada landi kukkumist ja kala võttu, ent tunnetusel on antud püügiviisi juures väga oluline roll. Seepärast katsu jigipüügiks leida mõni vaiksem koht või nurgatagune.
 
Jigitamise tehniline pool
Emajõel püüdes tuleks loopida allavoolu. Parema tulemuse annab see, kui leiad üles augud jõe põhjas. Röövkala hoiab tavaliselt augu algusesse ja augu lõppu, kus toimub järsem sügavuse muutus.
Läbi tuleks loopida terve jõe laius paadist allavoolu, s.t alustada servast ja minna umbes meetrise sammuga edasi kuni teise kaldani. Kindlasti ei tasu püüki lõpetada kaugemal kui 2–3 meetrit paadist, kus võiks toimuda landi viimane kontakt põhjaga.
Ahvena-jigitamise tehniline pool näeb välja nii, et laseme landil kukkuda põhja ja tõstame ta tõmbega (mis on lati otsast mõõdetuna 15–20 cm) lendu. Tõmme peab olema piisavalt terav, et kerge tinapea (tavaliselt 3–10 g) kukuks seejärel vähemalt 2–3 sekundit. Samal ajal peame teise käega kerima poolile üleliigse nööri, et nöör jääks kergelt pingesse ja tunnetus säiliks, tunnetamaks kala võttu. Võttu – väikest „tõksu“ või lööki – näeme kas lati otsa järgi või tunneme käega. Kohene haakimine annab õnnestumisele kuni 80% juurde!
Saades kuskilt ahvena kätte, tuleb samas kohas viset korrata. Enamikul kordadel ei jää esimene kala viimaseks ja vahel jääbki neid sealt tulema.
Oluline on ahvenat „närvis“ hoida. Kui selline asi juhtub, võtab see röövik valimatult kõike, mida talle ette anda jõuad!
 
Oska püügist rõõmu tunda!
Kui oled kala otsa saanud, siis naudi seda. Sest saagi kiire väljakerimine ja kärmelt kottitoppimine ei ole ju see tunne, mille järgi oled tulnud.
Tänapäeval ei ole kalapüük korilus, vaid pigem elustiil, oskus viibida looduses ning näha ja nautida seda, mis sinu ümber toimub.
Kui tänu neile nippidele saad kala rohkem, kui süüa jaksad, siis lase nad lihtsalt tagasi... Nii saavad nad ka mõnele teisele kalamehele rõõmu valmistada. Kivi kotti!
 

***
 
5 sammu jigipüügil
  1. Esmalt sooritame viske, mille järel ootame, kuni lant kukub põhja.
  2. Seejärel teeme rulliga 2–3 tiiru, millega tõstame landi vees lendu.
  3. Lant peaks uuesti põhja kukkuma tavaoludes 2–6 sekundit. Kiiremal kukkumisel ei jõua kala peibutist rabada ja aeglasemal tõuseb lant liiga kõrgele.
  4. Kui lant on põhja kukkunud, näeme seda lati otsast väikse löögina ja nööri hetkeks lõtvumisena. Oluline on hoida nöör parajas pinges! Kui jääme kerimisega hiljaks, kaob tunnetus. See tähendab, et me ei tunneta landi kontakti põhjaga ja püügitehnika ei toimi.
  5. Antud jada peab jätkuma veatult kuni landi jõudmiseni paadini. Kala võtt toimub tavaliselt landi kukkumise pealt ja näha on seda väikse „tõksuna“ lati otsas, vahel on ka lati kaudu käega tunda. „Tõksule“ peab järgnema koheselt haakimine. Magades võtu maha ja mitte haakides me üldjuhul kala kätte ei saa.

***

Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/

*
03.11.2014
04.11.2014 18:55
0
0
UL jigil kasutad kaksnullneli nööri?Kas kumme ja päid on kilodega kaasas,või kalastad kenal-puhtal liivarannal...
04.11.2014 20:54
0
0
Ma püüan püüan kõike kala 0,14 nööriga.Põhi võtab jigisid 90% ja kümme prossu läheb haugi söödaks.0,04 nööriga ma vist viskaksin kaasmaalase surnuks pika vahemaa tagant.Ei kujuta ette ,kui seda 40gr tina korralikult virutada ja kas jõuab nööri ludinal maha vedada.
05.11.2014 08:54
0
0
Proovisin see aasta kasutada ahvena püügil väikeste pöörlevatega 0.08 nööri ja isegi see oli kohutava landikuluga püük. Iga teine rohututt saab landi omale. Ma isegi ei taha mõelda mis juhtuks 0.04 nööriga.
06.11.2014 20:54
1
0
lihtsate sõnadega,

nöör mida kasutan on 0,04mm!!!!



vau, see on revulutsiooniline.

Juusekarv on ca 0,3mm aga see nöör mida räägib lihtsate sõnadega spetsialust on midagi uskumatut.

Ahvenapüügi spetsialist võiks enne intervjuu andmist  matemaatika ja füüsika tundi väisata.

0,04mm nöör on siis ju ca 10 korda peenem kui juuksekarv ja sellist nööri pole olemas.

kuidas küll lihtsate sõnadega ilusti seletada...

Ahvenapüügispetsialist ära usu kõike mis karpidel kirjas ja proovi teinekord ikka enda ajuollusega ka suti mõttetööd teha.
23.02.2016 15:07
0
0
Nii hull see asi ei ole. Kogu möödunud suve püüdsin 0,08 nööriga. Otsas  nii väike pööral, mis mahuks röngastest läbi ja köige löppu lips- 0,3 mm Owneri tamiil. Landi pöhjajäämisel katkes alati tamiil. 0,06 tahaksi sel aastal ära proovida.
Palun oota