Otsi

Lõhepüügist Narva jõel

Autor: Erki "Jurakas" Oppe
Kui tahad tabada elu kala, mine hilissügisel Narva jõele lõhet püüdma. Sest Narva jõelt saadud suur kala tähendab tõeliste tuleristsete läbimist.

Kaldalt ja kahlamispükstes püüdjate kuningriik algab Narva maanteesillast ja ulatub linnusest kilomeetri jagu ülesvoolu, hüdroelektrijaama tammideni. Usun, et sellel lõigul püütud 30 kalast 28 saadakse kolmest magusast püügipaigast. Need on linnusealune auk kohe Narva linnuse juures, liivapealne sealt mõnisada meetrit ülesvoolu ning hüdroelektrijaama tammialune. Mujal kipub õnn olema puhtjuhuslikku laadi.
 
Linnusealune auk
Linnusealune auk on ala, mille sügavus jõe keskel ulatub kuue meetrini. Kalale siin meeldib, sest siitkaudu, jõe Eesti-poolsest küljest, läheb maanteesilla alt läbi enamik jõe veemassist. Lõhe aga püüab ülesvoolu liikuda just sealt, kus vett kõige rohkem peale tuleb.
Kala jõuab siitkaudu esimese jalakäijate silla ette, kus on randid, üksikud suured kivid ja jõe keskel sügav auk. Siit edasi ülesvoolu tuleb jupp mudast ja savist kallast, mis lõhele ei meeldi, mistõttu jääb ta mõneks ajaks linnuseauku passima, et hiljem edasi rühkida.
Putukat ja raskustina linnuseaugu sügavamasse ossa saada on suhteliselt keeruline. Visata tuleb nii kaugele kui ka lähedale ja vaja on mõlemal juhul rasket tina, nii 50–80 grammi.
Õige koha tunned ära selle järgi, et tavaliselt on keegi siin juba ees. Kaldariba, kus hea jalgupidi vees püüda, on siin 10–15 meetrit pikk ja meetri-paarine vahe kahe kalamehe vahel on tihtipeale luksus.
Soovitan alustada püüki jalakäijate silla juurest, 20 meetrit sellest ühele ja 20 meetrit teisele poole. Kui koht on läbi võetud või kui kala ei ole, liigu 300–400 meetrit ülesvoolu, liivapealsele.
 
Liivapealne
Enne teist jalakäijate silda algab teine hea püügimaa. Kallas on siin hästi ära trambitud, kiviklibune ja kohati liivane. Jõgi läheb siin ühtlaselt sügavamaks kuni umbes jõe keskpaigani, kus sügavus võib olla umbes kolm meetrit. Edasi, juba Venemaa poolel tuleb astang ja põhi kukub kuuemeetrisse auku. Isegi kui sinna välja viskaks, hõõruks selle randi äär nööri puruks.
Kui seal liiva peal seista ja püüdma hakata, siis jõe Eesti-poolsesse äärde jääb platoo, kust vool kannab vett väga aktiivselt üle. Kui minna liiva pealt 70–80 meetrit allavoolu, on vee all pikk kari, mis jookseb Eesti kaldalt diagonaalis Venemaa poole. Selle koha leiad püüdes üles. Seal tekib põhjast tõusukoht. Kui kala tuleb altvoolu, siis ta ujub üle selle tõusukoha, jääb sinna taha pidama ning otsib meie platool kudekohta. See on ilmselt ainus reaalne koht, kus kala püüab Eesti poolel kudeda. Siin on põhjas üksikud suured kivid ja lõhel on hea kivide taga voolu eest peidus olla.
Platoo ulatub teisest jalakäijate sillast sadakond meetrit allavoolu. Põhi on siin ühtlane, voolu ja keeriste järgi leiad üles suured kivid. Püük käibki seal ees.
Viska keeristest üle. Kui satud kivide vahele, jääd kinni. Kui viskad jõega risti ja võtad kohe pinge peale, on oht väiksem.
Visked ei pea olema pikad. Kui linnuseaugus viskad, palju torust tuleb, siis siin liivapealsel käib püük nii, et vise on 30–40 meetrit. Üle jõe keskkoha pole mõtet loopida. Seal läheb vool väga kiireks ja vesi sügavaks ning kala sinna pidama ei jää.
 
Elektrijaama tammialune
Minnes liivapealselt ülesvoolu, jõuad jõe Venemaa poolel asuva elektrijaamani. See koht on tuntud tammialuse nime all.
Kala ronib mööda jõge elektrijaama tammini ja tammi alla. Siit ei ole lõhel enam kusagile edasi minna. Mine tea, äkki loodab ta tammidest ka edasi pääseda ja seal ta siis liigub – tõenäoliselt vahepeal laskub natuke alla ja tuleb taas üles.
Tammialune on Narva jõel kõige raskem püügikoht. Kui elektrijaama turbiinid töötavad, on vesi jões kõrge ja kaldalt vetteminek üsna keeruline, sest vool on kiire, põhi aga muutub kiirelt sügavaks.
Tammi alt turbiinidest tulev vesi on nii võimas, et viib 80-grammise tina 10 sekundiga jupp maad allavoolu ja seda tuleb hakata väga kiiresti tagasi kerima. Kui on välja visatud ligi 100 meetrit nööri, kerid siin nagu hamster.
Kui veed on madalad ja vett on vähem, muutub voolu kiirus sobivamaks ega ole enam nii võimas. Siis saad seda jõeosa rahulikumalt läbi ujutada ja pole vaja hamstritööd teha. Seda ka kergemate raskustega püüdes.
 
Millega Narvas püüda?
Narvas püüdmiseks soovitan jäiga testiga (60–80 g) vähemalt kolmemeetrist ritva. Ise kasutan ritva testiga 80 g ja pikkusega 3,3 meetrit. Kuna Narvas on soovitav püüda kahemeetriste lipsudega, on lühikese ridvaga üpris ebamugav visata.
Spinningurull peaks olema vähemalt suurusega 4000. Ise kasutan Daiwa 4000 pooliga rulli, kuhu mahub vähemalt 150 meetrit 10–12–15-kilose tõmbetugevusega nööri. Jämedama puhul muutub veetakistus suureks, ka ei viska sa seda enam nii hästi pooli pealt maha.
Kasuta erksavärvilist nööri. Kollane, punane, neoonroheline, oranž on hea valik. Kui jõe ääres on mehi tihedalt (ja nii on Narvas peaaegu alati), pead selgelt nägema, kuhu teine mees on juba visanud ja kuhu ise visata. Nii väldid sassiminekut.
Alla 120 meetri ei tohiks Narva minnes nööri poolil olla, jõgi oma võimsuse ja kiire vooluga annab kalale kõvasti lisajõudu. Lipsumaterjalina kasutan fluorokarbooni, mis on kratsingukindlam. Läbimõõt 0,4–0,42. Võib kasutada ka tavalist tamiili, samuti läbimõõduga 0,4–0,42.
 
Lant, raskustina ja raskuskork
Narvas eelista plekklanti. Hea valik on kausja või natuke kitsama, kilukujuga plekklandid. Soovitan lante kaaluga 25–60 g, näiteks Moresilda 32 g või Solkskroven 32–40 g. Võib võtta ka 21 g Räsäneni, väiksema vooluga kannatab sellega püüda, aga minu meelest jääb ta siiski liiga kergeks. Mida lähemale põhjale sa suudad peibutise sokutada, seda rohkem on lootust saaki saada. Keskmistes ja ülemistes veekihtides ei ole midagi teha. Kala istub, kõht vastu põhja, ja kui isane lõhe tulebki pinda ja võib keskmistes veekihtides liikuva landi ära võtta, siis ema ei tule kunagi põhjast kõrgemale sööta haarama. Kui tahad tõsist ema saada, püüa põhja pealt!
Raskustinaga püüdes võid putuka asemele panna ka väikese voobleri, Salmo Hornet näiteks hakkab Narva voolus päris kenasti tööle. Sel juhul vaheta ka rõngad ja kolmik. Putukatest on siin kõige soositumad toruputukad, millele käib taha kolmik. Raskustina miinus on see, et ta kolistab mööda põhja ja see heli võib kala häirida.
Ise eelistan püüki raskuskorgiga. Kord sain viie viskega kätte 7,6-kilose eluka sealt, kuhu umbes 10 meest olid tükk aega tagunud oma lante ja raskustinasid. Tabasin ära, et pidin tegema midagi teistmoodi ja saingi oma võtu kätte.
Linnuse augus raskuskorgiga püüda ei saa, sest see on sealse veemassi liikumise ja sügavuse jaoks liiga kerge ning targem on kasutada kuni 80 g raskustina. Aga liivapealsel püüdes on raskuskork alati parem. Sarnaselt raskustinale võid ka raskuskorgile taha panna putuka asemel voobleri.
Soovitan kasutada rammusamat putukat. Putuka liikumiskiirus on tugevas voolus nii suur, et kala ei pruugi seda aegsasti märgata. Sogase ja ujuvate puulehtedega vee korral eelista kirkaid värve.
 
Keeruline jõepõhi
Narvast saab ilusaid saake, aga see kant on vaja enda jaoks selgeks püüda. Et püük käib siin horisontaalselt, tuleb õppida ära põhjareljeef, saada aru, mis putukate, lantide ja tinadega püüda. See kõik tähendab meeletut landi-, putuka- ja tinakadu, sest jõe põhi on täielik röövel. On mehi, kes on sinna päevas ämbritega lante jätnud ja kooliraha maksmisest pole siin pääsenud keegi. Ka mina mitte.
Jõe põhi koosneb paekihtidest, mille servad on varmad nööri puruks hõõruma. Tammialune on lausa paemassiivi lõhatud ja seal on põhi eriti sakiline.
Kõigis kolmes püügikohas pead ära tajuma, mis raskusega püüda vastavalt vee kõrgusele ja voolu kiirusele, kuhu visata, mida vältida, kus pinget peale kerida, kus järele anda…
Esimesed aastad käisin Narvas sügisega 7–8 korda, neist mõnedki korrad tervete nädalavahetustena. Asja sain selgeks alles kahe hooajaga. Aktiivsus ja lai silmaring annavad eelise ning soovitan ka teistele – tee endale selgeks kogu sektor, siis on kindel, et saad saaki ka siis, kui ühes või teises kohas ei saa.
Narva minnes võiks sul olla kotis paarkümmend lanti, paarkümmend putukat ja umbes 40 tina (kaalus 50–80 g) või raskuskorki.
 
Vii end oludega kurssi
Enne Narva poole teele asumist jälgi plaanitud püügipäevale eelnevaid olusid! Kui meres on olnud tugevam põhjatuul või -torm, tõi see veemassid Eesti randa, jõe veetase tõusis ja kala lipsas jõkke. Jõe suudmest jõuab lõhe Narva paari päevaga ja kui meri täna tormab, tasub paari päeva pärast kohal olla! Uus merest tulev kala on aktiivne, alles otsib kohta ja teda on kergem võtma saada.
Narvas mängib suurt rolli hüdroelektrijaam, mille töörežiim sõltub Peterburi metroo elektrivajadusest. Tööpäeviti, kui kella 7, 8 ja 9 ajal tööle minnakse, on tarve kõige suurem. Jaama turbiinid avatakse ja pannakse tööle täisvõimsusel, vesi jões tõuseb tugevalt ja kala hakkab kohta vahetama, muutub aktiivseks. Hommikuti on 10 võtust 8 just sel ajal.
Päeval vesi jões langeb natuke, õhtul 6-7-8 ajal toimuvad taas muutused, inimesed Peterburis sõidavad töölt koju ja veetaseme muutumine paneb kala liikuma. Kasuta neid hetki ära!
Venelased teevad oma jõepoolel sügise jooksul 3-4 korda väljapüüke, mille ajaks panevad elektrijaama turbiinid kinni, lasevad veetaseme madalaks ja tõmbavad võrkudega sügavad kohad tühjaks. Saak ulatub tonnidesse ja mõned päevad pärast väljapüüki pole mõtet Narva minna. Seega ei teeks paha kohapealne usaldusväärne „agent“, kellelt väljapüükide kohta infot küsida.
 

***
 
Tugeva vooluga jõgi
*  Narva jõgi oma meeletu veemassi ja voolutugevusega pakub kõrgema klassi püüginaudingut. Siin suure kalaga võideldes saad aru, kui võimas see veekogu tegelikult on.
*  Vähekogenud mees võiks esimesel korral piirduda unistusega 4-5-kilosest kalast. Kui algajal hakkab otsa 10-kilone koll, on 90% tõenäosust, et kaldale see kala ei jõua.
*  Narva jõel tee vise alati otse ette ja viska peibutis täpselt endaga risti, mitte kunagi ülesvoolu. Võrreldes kellaga, siis otse sinu ees on 12. Ära viska kella 1 või 2 peale vaid 11 peale, muidu ei teki pinget.
*  Kui viskad ülesvoolu, tekib momentaalselt lõtk, sest lant või putukas hakkab kiire vooluga kanduma sinu poole. Siis on eriti suur oht, et see jääb kinni.
*  Kala saab jõe võimsast voolust lisajõudu. Las ta teeb oma sööstud ära, hiljem hakkad oma tahtmist peale suruma. 
 
 
Narva kalapüügi eripärad
 
  • Arvesta kohalikke kombeid ja jälgi hoolega, mida teised teevad. Teiste kalameestega tuleb siin arvestada rohkem kui mujal.
  • Kui sul on võtt, kamanda valju häälega teised veest välja, jalust ära. Muidu võib võitlev kala liinid sassi tormata. Üldjuhul seda käsklust aktsepteeritakse.
  • Ära kunagi viska samal ajal kõrvalseisva mehega. Kui uustulnukana mõne kohaliku guruga liinid sassi viskad, oled süüdi sina. Ka siis, kui sa tegelikult süüdi ei ole.
  • Kui kellelgi on kala otsas, kutsub ta abiväge ise. Omal algatusel võõrale püüdjale kala väljavõtmisel appi ei minda. Sest kui kala sel juhul putku pääseb, on pahandust palju.
 

Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/
 
 
19.11.2014
Palun oota