Otsi

Püügisoovitus: Keeri ja Kääriku järved suvel

Keeri järv Tartumaal ja Kääriku järv Otepää lähistel pakuvad kalamehele suvel kenasid ahvena-, latika- ja linaskisaake. Siinkohal mõned vihjed.

AHVEN. Keeri järv. Püük jigiga. Keeri järv Tartumaal on enamasti mudase ja heinase põhjaga. Järve suurim sügavus on 4,5 m ja keskmine jääb 2,5–3 m juurde. Suvel hakkab järv kinni kasvama ning soppides ja kalda ääres on väga palju kuppe.

Parim aeg oleks minna kas hommikul, kui päike tõuseb, või siis õhtul, kui päike loojub. Ilm võiks olla vaikne ning vähese tuuleiiliga. Hea oleks püüda seal, kus on väikseid maime pinnal näha. Neid on tavaliselt soppide äärtes ja kuppude ümbruses. Tasub otsida selliseid kohti, kus on madala ja sügava piir. Seda saab teada ainult ise proovides ja jigi põhja lastes. Parim oleks, kui ahvenavõtu ise pinna pealt ära tabate, siis on teada, kuhu visata.

Kõigepealt võiks proovida jigitada pinna lähedalt natuke kiiremini kerides ja otsaga mängides. Kui see ei tööta, siis tuleks põhja lasta, vändaga paar tiiru teha ja kerida. Kala peab olema kas põhjas, pooles vees või pinnal. Kui asi ei toimi, siis tuleks kohta vahetada.

Landiks võiks olla Wake sirpsaba. Toon välja mõned, mis Keeri järvel kenasti töötavad: Neon Black Perch 530, Green Goblin 722, Rainbow Trout 655, Bottom Power 429, Power Perch 147.

LINASK ja LATIKAS. Kääriku järv. Kääriku järve kaldad on enamasti metsased. Järve suurim sügavus on kuni 5,9 meetrit, keskmine 2,4 m. Järves liigub ilusat linaskit, aga ka latikat.

Linask tahab ilusat ilma. Parim aeg oleks õhtul umbes kell 18.00 ja püüda pimedani ning hommikul hämaras ja seni, kuni võttu on. Kindlasti tuleks püüda paadist, kuigi on ka sildu, kust on võimalik õngitseda. Paadist püük annab paremaid tulemusi.

Püügikoha ettevalmistuseks on kasulik vikat kaasa võtta ja paar päeva varem heinased kohad ära niita, et oleks hea püüda ja et kala ei jookseks kupu ja heina sisse kinni, kuna linask teeb vees väga mõnusat sõitu. Ideaalis oleks hea, kui valmistaks söödaplatsi ette paar päeva enne püüki ja lisaks söödaks õhtuti söödapallidega koha sisse. Head teeb vanillilõhn, söötmiseks võib kasutada Marcel Van Den Eynde Carassio Browni ning sinna sisse segada keedetud tatart ja röstitud päevalilleseemneid (latikasöödaks sobiks Marcel Van Den Eynde superlake + värviline riivsai + rõstitud kanepiseemned + keedetud tatar. Ja söödale lõhnaks karamelli, kas siis pulbrit või siirupit).

Linaskit tuleks püüda kuppude ääres, et oleks ruumi kala ka väsitada, ilma et ta kohe kuppudesse sööstaks. Linaskipüük nõuab kannatust ja vaikust, kuna linask on ettevaatlik kala ja võtab alguses väga ettevaatlikult. Paat tuleks ära ankurdada kahe ankruga, et oleks ilusti risti ega liiguks. Nii on endal parem püüda ja ei häiri nii palju ka elu järve põhjas.

Püük võiks toimuda 5–7 m lihtkäsiõngega ja peatamiil võiks olla 0,22 mm, lips 0,16 mm. Kork võiks olla peenikese antenniga 3-4 g. Konks võiks olla suurusega nr 9-10.

Konksu otsas võiks kasutada maisi, tõuke või mullausse olenevalt kalamehe eelistusest.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Kalale! nr 7 juuli/august 2014.

30.07.2015
26.08.2015 11:44
0
3
Aitüma hüva nõu eest, käisin Käärikul katsetamas seda asja ja tulemuseks kaks kilost liinut ja 1,2ne latik. Sai veel napilt enne suve lõppu linaskiga käe valgeks.
Palun oota