Otsi

Püügisoovitus: Saarde sügishaugi püüdma!

Kuidas tabada müütilist Saare Suurt Sügishaugi, sellest kirjutab põline saarlane, aukartustäratavate kogemustega havipüüdja Aivar „KukiMuki“ Sõrm.
Kirjeldada haugipüüki meres tundub olevat käkitegu. Paraku on kalastamises üksainumas raudne reegel – kui ei käi, siis ei saa! Kõik ülejäänu on pidevas muutumises ja eilsed aistingud ei pruugi homme sentigi väärt olla.
 
Nii on 2015. aasta haugihooaeg Saaremaal olnud hästi eriskummaline. Arvatavalt ilmastikutingimuste tõttu ei asu haug seal, kus ta olema peaks, ega käitu nii, nagu normaalsele vetekiskjale kohane. Lähtudes eeldusest, et asjad asetuvad siiski ajapikku oma kohale tagasi,võiks sügisstsenaarium haugi püügitaktika osas välja näha järgmine.
 
Merehaug on suht paikse iseloomuga ning kaldast kaugele väga ei kipu. Laias laastus on tema levikuareaal määratud sobilike kudealadega, kust ta kosudes hakkab laiali valguma kooskõlas söödabaasiga. Otsingute alustamiseks piisab pilgust kaardile – kala on seal, kus rannik on sopistunud, lahekeste-, saarekeste- ja seljandikerikas. Saaremaa ja Muhu kontekstis tähendab see eelkõige pea kogu lõunarannikut Kuivastust Kuressaareni ning põhjakalda üksikuid piisavalt kaitstud ja madalaid sopistusi.
 
Haugile on omane ka hooajaline migratsioon. Kevadel konutab ta kalda ääres umbes meeter pluss vees, suvel sooja veega aga võetakse ette oma “lõunamaa-tripp”, mis tähendab ajutist kolimist rohkem suure mere seljandikele ning tirpide (merre ulatuv kitsas neem – toim) ümber veidi madalamasse vette. Sügisel vee jahtudes algab tagasiränne rohkem kalda varju, samas veidi suurematesse sügavustesse.

Varasügis on haugil rasva korjamise aeg, mis tähendab, et sel perioodil ahmib ta kellaajast hoolimata kõike, mis ette satub. Sellistes oludes  ja veel suhteliselt soojas vees (10+ °C) ei ole landi tüübil erilist tähtsust. Otsingutel on oluline järgida kaldajoont, eeldatavat kala paiknemissügavust ning põhjareljeefi koos taimestikukattega.Võtmesõnadeks võiksid olla püügikeskkonna mitmekesisus ja võimalike varjepaikade paljusus, nii haugi kui tema söödabaasi arvestades. Suured ühetaolised mudalaamad või liivaväljad ei õigusta nende läbikammimisele kuluvat kallist püügiaega – sügispäev on merel niigi kole lühike.

Hilissügisel vee temperatuuri olulisel langemisel asendub haugide õgimisorgia valiknautlemisega. Kala hoiab veel sügavamale ja poeb tuule eest varju. Võtt sõltub ilmastikust ja võib teinekord piirduda üsna lühikese ajavahemikuga terve püügipäeva jooksul. Suvise agressiivse püügimaneeriga jätkates võib tekkida mulje, et meres enam kala polegi. Nüüd on aeg revideerida landikasti sisu ja tuua mängu aeglasema jooksuga tüübid, ühtlasi tuleks soojematelt värvitoonidelt üle minna külmematele. Vahel annab häid tulemusi ka ärritusvärvide kasutamine – kala värvieelistus võib päeva jooksul muutuda mitu korda. Igal juhul on hilissügis katsetamise aeg. Haugipüük külma veega peaks piltlikult välja nägema nagu filmivõte aegluubis – kõik landi liigutused, nii mängitamine kui ka stoppamine, tuleb külma kõhuga ja rõhutatult aeglaselt lõpule viia, vaatamata selle tegevuse näiliselt suurele ajakulule.
 
Kivi kotti!

Loe püügisoovitusi ja muid kalamehetarkusi lisaks ajakirja Kalale! värskest, septembri/oktoobri numbrist.
11.09.2015
12.09.2015 09:32
9
4
Ke see vanur on?
16.11.2015 12:40
0
0
Keegi teadis rääkida, et see on Muratsi sadama valvur.
Palun oota