Otsi

Lubage esitleda: vertikaalne jigipüük

Eestis ilmselt kõige põhjalikumalt sellesse püügiviisi süvenenud Jaak Väärsi ütleb, et vertikaalne jigitamine on tavalise jigitamise ja sikutipüügi ristand, põnev ja haarav nagu arvutimäng. 
Iseenesest ei ole vertikaalne püük midagi uut, iga talikalastaja on seda harrastanud. Näiteks Peipsil püüavad mõned ka suvel niimoodi sikuga.

2013. aastal lugesin ühest vene ajakirjast lugu rootslasest Jörgen Larssonist, kes on üks vertikaalse jigimise pioneere. Tema põhinipp on leida nn pelaagilist kala, kes on pooles vees. Asja mõte on selles, et püük käib kajaloodiga: sa jälgid oma landi mängu selle ekraanilt ja näed, kui kala ligi tuleb.

Larsson ütleb, et alustas 2006 ja tal läks kaks aastat aega, kuni ta oma püügitehnika valmis lihvis. Pärast seda olla tema suurte kalade mõõt drastiliselt kasvanud, peamiselt püüab ta koha. Kohapüügi mõttes on Soome ja Rootsi kullaauk, seal on sügavaid, astmelise reljeefiga merelahti ja ka järvi. Pelaagilist kala on sellistes tingimustes hea püüda.

Rootsis ja Soomes, Ameerikas, Saksamaal ja Hollandis on vertikaalne jigimine populaarne ja kõik need riigid peavad ennast selle püügiviisi leiutajaks. Natuke meenutab see vaidlusi raadio või elektrilambi leiutamise üle.

ESIMENE KORD. Vertikaalset jigimist proovisin esimest korda kohe, kui olin Larssonist lugenud. Ma olin Soomes ja mul oli väike Lowrance’i Elite 4 kajalood koos jääaugu-anduriga. Heinola lähedal järve peal oli tuulevaikne ilm, viskasin anduri juhtme otsas üle paadiääre ja jigitasin tavalise, 2,4 m ridvaga. Vahekihtides ma pelaagilist kala ei näinud, 12–13 meetrit oli sügavust ja nii ma koputasin jigiga põhja. Kui kajalood on õige timmiga ja vertikaalseid piksleid vähemalt 300, siis näed oma sööta kogu aeg ekraanil. Ja siis vaatad, kuidas tuleb kala ligi, nii et jutt taga... See on niivõrd põnev! Too päev sain ma kolm haugi, kõige suurem neljakilone. Siis hakkasin asja lähemalt uurima, Internetti kammima ja ajakirju ostma.

Kajaloodindus on mu hobi juba aastaid ja eelmisel aastal pidasin plaani sel teemal oma koduleht teha. Kui kajaloodide kohta infot kogusin, siis jooksid muu kraami seas ka vertical jiggingu videod. Hakkasin sealt infi noppima ja pilt sai üha selgemaks. Tänaseks võin öelda, et tehniline pool on mul lõpuks perfektseks lihvitud, Soomes olen ka püüdmas käinud, aga Eestis oleks vaja kõvasti praktikat arendada. Peipsil, Emajõel, sügavatel väikejärvedel, ka Pärnu lahe koha oleks huvitav sel moel püüda. Kui vaid aega oleks...

KAJALOOD ON KÕIGE ALUS. Kui on täiesti tuulevaikne ilm ja paadi triivi ei ole, siis saab vertikaalselt jigida igaüks, suvalise ridvaga ja kajaloodiga, millel ekraani lahutusvõime oleks vähemalt 300 pikslit vertikaalis. 4–5 m sügavusel on 100–200-pikslise eraldusvõimega loodil iga piksli vahe 2–3 cm. Kui su lant on 10 m sügavusel, siis on pikslite vahe kaks korda suurem ja sa ei näe oma sööta. Kui aga piksleid on palju, siis näed iga väikest objekti. 

Loe vertikaalsest jigimisest edasi ajakirja Kalale! septembri-oktoobri numbrist.

Palju huvitavat materjali kajaloodidest ja vertikaalsest jigimisest leiad ka Jaak Väärsi kodulehelt
23.09.2015
26.09.2015 17:08
0
1
Veel yks variant oleks.Kerge tuul,laine 50cm-meeter.Paned ridvad yle paadi ääre.Poordist yle ääre ja lased paadi kyljega triivi.Kõigutab ilusti lainetega ja jigi põhjast nats lahti....laisa inimese pyyk,aga toimib ilusti soomes.Eks jigi kahh kõigub yles alla.....
27.09.2015 18:06
1
1
Ja mina mõtlesin, et seda on iga kalamees juba proovinud ja sarnase püügiviisiga paadist või ujumissillalt ahvenaid solgutanud.

Tuleb välja, et täiesti uus leiutis, hea veel, et patenti pole võetud...
07.10.2015 15:23
0
0
Ennemuiste kutsuti säärast püügiviisi solgutamiseks.
Palun oota