Otsi

Arvo Tuvikene: Ahven III osa

Jätkub kalateadlase Arvo Tuvikese kirjeldus ahvenast. 

Arvukus ja püük     
Eestis on ahven tavaline ja väga suure arvukusega kala ning seepärast erilist kaitset ei vaja. Teda püütakse suurtes kogustes töönduslikult kogu Euraasias. Eestis püütakse teda palju Väinamerest ja Peipsi järvest. Aastatel 2000-2012 oli hariliku ahvena väljapüük maailma looduslikest veekogudest vahemikus 21 tuhat kuni 28 tuhat tonni aastas. Tänapäeval püütakse töönduslikult suurimad ahvenakogused Soomes. Järgnevad Kasahstan, Venemaa ja Türgi. Eesti osa maailma ahvenapüügis on samuti märkimisväärne, kutselised kalurid püüdsid näiteks 2012. aastal 1623,49 tonni ahvenat. Võrdluseks: aastatel 1930–1938 püüdsid Eesti kalurid vähem ahvenat, 360–1000 tonni aastas. 

Ahvena kasvatamine akvakultuuris – vesiviljelus
Viimastel aastakümnetel on ahvena populaarsus turul oluliselt tõusnud ja viinud tema hinna kõrgele. See omakorda on toonud kaasa püügiintensiivsuse kasvu looduslikes veekogudes ja tekitanud varude kahanemise ohu. Tarbimise kasv on loonud soodsa pinnase ahvenlaste tootmiseks kalakasvandustes.

Peamine probleem ahvena edukaks vesiviljeluseks on elujõuliste vastsete saamine ja seda mitte ainult kord aastas looduliku kudemise ajal, vaid turu nõudlustest olenevalt kogu aasta vältel. Kuigi ahven ei ole nii „kodustatud” kui näiteks karpkala ja vikerforell, on tema paljundamiseks juba välja töötatud tehnoloogiad, mis võimaldavad maime saada iga 8 kuu tagant. See saavutatakse temperatuuri ja päevapikkusega manipuleerimisega ja sellega tagatakse ahvenamaimude aastaringne tootmine.

Lõpetuseks võib mainida, et ahven on suurepärane kala akvaariumis pidamiseks. Akvaarium peaks mahutama vähemalt 100 liitrit ja väikseid ahvenaid on lihtne õpetada granuleeritud toitu sööma. 
 
Ilmunud 2014. a raamatus "Ahven. Eluviisid. Püügitehnikad. Retseptid."
 
26.06.2016
Palun oota