Otsi

Eri Klas: „Õnn on lihtsates asjades!“

Autor: Margus Müil
Eri Klasi mälestuseks avaldame järgnevalt uuesti loo, kuidas me maestroga kalal käisime.
„Ühele linnamehele on see suur õnn, kui saab veeta terve päeva vabas looduses,“ õhkab Eri Klas Emajõel latikat püüdes. „Ma võin täiesti kindlalt öelda, et olen õnnelik. Siin ja praegu.“

Eri hääl telefonis on natuke jahmunud. „Kalale? Mina!? Ma ei ole ju kalamees...“ Ent kuuldes, et kalapüügi puhul on aukohal eelkõige viibimine vabas looduses ja kala saamine on selle juures pigem boonuseks, jääb ta nõusse.
Mõeldud – tehtud. Ning ühel kenal oktoobrilõpu päeval „maandume“ maestroga ühes kaunis kohas Emajõe keskjooksul. Siin teatakse asuvat mõnigi auk, kus talveootel latikas on end juba mõnusalt sisse seadnud.
 
Artur Rinnega kalavetel
Eri jälgib hoolega püügiettevalmistusi. Kaldaribale tekivad karbid ussidega, ämbrisse sahisenud peibutussööt seguneb törtsu siirupiga ja püük võib alata. Saatnud söödatopsi peibutustööd tegema ning ussikesed tonkaga jõepõhja „komandeeringusse“, sätib Eri end kalamehetoolis mugavalt sisse ja rändab mõtetes tagasi kaugete aastate taha.
„Omal ajal oli mul kaks muusikust sõpra, kes proovisid minust teha küll jahimeest, küll kalameest,“ jutustab Eri. „Trompetimängija Abi Zeider tahtis minust teha jahimeest. Aga mu jahilkäigud piirdusid siiski nii-öelda plaksutaja ehk etteajaja rolliga.“
Teine Eri semu, legendaarne laulja Artur Rinne, oli kirglik kalamees ja kibe käsi spinninguloopimises. „Eks Rinne siis püüdiski teha ka minust kalameest,“ muheleb Eri.
Paraku aga ei löönud Eri täht särama ka kalavetel. „Välja kujunes nii, et Rinne kasutas mind pigem sõudjana. Ise uhas spinningut visata ja mina sõudsin. Kusjuures tihtipeale jäi tema lant kas minu mütsi või siis riietesse kinni ja see oli teinekord päris ehmatav.“

Ilusad mälestused Hiiumaast
Karjääri jooksul on Eri teinud maakerale peale mitu tiiru ja pidanud peadirigendi ametit seitsmes riigis, juhatades ühtekokku mitutsada orkestrit. Nii on suur osa tema 75 eluaastast möödunud maailma suurlinnades, aplausi saatel ja prožektoritesäras.
Ent maestro ellu on mahtunud ka metsikut loodust. Näiteks „suvehiidlasena“ Hiiumaal, kus ta aastaid tagasi Kõpu poolsaare tipus vana talukoha ostis. „Just selleks, et olla puutumatus looduses,“ toonitab Eri. „Kohanimi oli Lahe talu ja mind hakati kutsuma Lahe-Eriks. Minul, kes ma olen olnud oma elus sellistes asjades paras käpard, oli tükk tegemist, et see vana lagunenud maja üles putitada.“ Eri meenutab, kuidas kohalikust kalasadamast sai hangitud paadimootorites läbi töötatud mootoriõli ja sellega maja mustaks võõbatud. Taaskasutus!
Ja siis hakkasid saabuma sõbrad. „Ülle (Eri tollane abikaasa – Toim.) oli muudkui köögis ja kattis lauda ja mina avasin pudeleid ja võtsin külalisi vastu,“ muheleb Eri, kelle eeskujul soetasid peagi Hiiumaale suvekodud ka lavastaja Arne Mikk, ballettmeister Mai Murdmaa, helilooja Erkki-Sven Tüür, muusik Riho Sibul ja balletitantsija Jaan Puussepp.
Viimane pistis Hiiumaal näpud niivõrd sügavale mulda, et temast sai koguni Kõpu majakavaht ja investor ning Kõrgessaare vallavanem.
 
Havi Kõpu rannikult
Vestes vanu lugusid, naudib Eri päeva täiel rinnal. Kui aga rääkida konkreetselt kalapüügist, siis sealtsamast Hiiumaalt, täpsemalt Kõpu poolsaare vetest püüdis Eri ka oma senise alu ainsa kala. Selleks oli haug.
„Otsustasin kalaõnne proovida. Ronisin kivi otsa, viskasin ja kala võttiski! Oli päris tore kala ja mul on hästi meeles, kuidas ta ujus minu ellu. See on ühtlasi mu ainuke kala, mille olen spinninguga saanud,“ naerab Eri. „Ma arvan, et isegi kui ma oleksin haugi asemel hoopis kiisa kätte saanud, siis ka see oleks minu jaoks suur asi olnud.“ Püütud havist sai hõrk roog, mille mekk on Eril tänaseni meeles. Ikkagi esimene kala!
Paraku tundub, et täna Emajõe ääres ei taha Eri elu teine kala end teps mitte ilmutada. Ei tonka ega topsiõngega.
Eri kalaretke jaoks püügipaiga välja valinud kalastusgiid Martin Meier seevastu on vahepeal tegutsenud mõnisada meetrit kaugemal, teispool võsarägastikku. Seal käib märksa vilkam elu ja tulemuseks on kolm ligikaudu kilost latikat.
Võsas ragistamisest Eri siiski loobub. Üritame edasi siin, kus oleme.
 
Ujuva saunaga Võrtsjärvel
Eri tunneb end jõe kaldal sama koduselt kui kalad vees. Ta räägib, et on lisaks Hiiumaal püütud havile ja sõudjaseisusele Artur Rinne paadis kalastamisega, õigemini „kalastamisega“, kokku puutunud ka Võrtsjärvel.
„Olin tööl Moskva Suures Teatris ja mitmed Suure Teatri tantsijad tundsid huvi Eestis puhkamise vastu ja selle vastu, kuidas ma oma suvesid veedan,“ jutustab Eri. „Nii sattusimegi ükskord väga põneva seltskonnaga Võrtsjärve äärde. Külas olid ka kinoartistina tuntud maailmakuulus tantsija Mihhail Barõšnikov, Suure Teatri tantsija Tumanov ja veel mõned inimesed. Toredaid elamusi pakkus Võrtsu peal, limnoloogiajaama kandis asunud ujuv saun, millega käisime üheaegselt nii saunas kui ka kalal.“
Eri tõdeb, et kalastamist silmas pidades läks tookord ujuvsauna pardal pigem peoks kui kalapüügiks. Aga kas tolleaegsed peod olid pöörasemad kui tänapäeval, me siiski teada ei saa.
„Ma pean ütlema, et õnneks on selle koha pealt mu mälu väga valikuline,“ muheleb Eri. „Ja kui need tolle aja peod olid värvikad ja miski sellest ongi meeles, siis see ei ole külarahvale jutustamiseks.“
Mis merel oli, see merele jäägu, ütleks selle kohta meremehed.
 
Õnneliku elu filosoofia
Ei saa salata, sügisesed hetked Emajõel on ilusad. „Ühele linnamehele on see suur õnn, kui saab veeta terve päeva vabas looduses nii kaunis kohas. Ja näha, kuidas loodus võtab meid avasüli vastu,“ sõnab Eri. „Ja see kõik on  p ä r i s !. Ma võin täiesti kindlalt öelda, et ma olen õnnelik. Siin ja praegu.“
„Teate, ma mõtlesin just praegu oma elu õnnehetkedele,“ jätkab Eri. „Õnn ei ole mitte maises rikkuses, vaid selles tundes, kui sa oled terve ja saad näiteks nautida loodust oma sõprade ringis. Tõeline õnn ja rikkus peituvad lihtsuses.“
Noorena unistas Eri, et saaks võimalikult palju maailma näha. See unistus on kuhjaga täitunud. „Ma usun, et see on rahuldanud minu uudishimu. Ja nähes erinevaid kultuure, maid, nähtusi ja kultuurisündmusi, olen ma väga tänulik, et mu elu on olnud nii kirju, kui ta on,“ arutleb Eri. „Kuid ühel hetkel tuleb võtta rohkem aega ka puhkuseks ja hetkedeks iseendale. Viimasel ajal ma just seda teengi. Ma olen õppinud ütlema „ei“.“
Olles elus nautinud suuri hetki seoses oma karjääriga, tunnistab Eri, et osad asjad on teenimatult tagaplaanile jäänud. „Pean ütlema, et sellisel Noodi-Jüril, nagu mina olen, on nootides tuhnides jäänud mõnigi kord märkamata, et maailmas on ilusamaidki asju kui need suured noodipoognad. Nagu näiteks sellised hetked nagu täna.“
 
Maailma värskeim suitsulatikas
Õhtu jõuab, tuul tõuseb ja tasapisi kisub viluks. Kaks kenakest latikat on juurde tulnud ja et päev saaks väärika punkti, võtame vastu kõrvalasuva talu peremehe Mati ettepaneku kasutada tema suitsuahju.
Kerge külmarohu kõrvale räägib Eri, et nädalapäevad tagasi täitus tema elus veel üks unistus. Nimelt kolis ta koos abikaasa Arieliga uude korterisse Kadriorus. „Ma olen väga õnnelik, et olen tagasi oma lapsepõlvetänavatel. Kohas, kus ma kunagi alustasin oma teadlikku elu, käisin koolis ning veetsin oma elu õnnelikumad aastad – ja ma veedan neid siin ka nüüd. Taas.“
Suitsuahjust levib küpseva kala magusat hõngu ja see juhib jutu sujuvalt toidule.
„Ma ütleksin, et nooruses, nagu meil kõigil omal ajal, olid unistuste roaks angerjas ja lõhe,“ räägib Eri. „Aga inimese maitsed on muutuvad. Viimasel ajal on mu lemmikuks hoopis suitsulest. Ja kuivatatud lest, mis kuulub vaieldamatult Hiiumaa rahvakunsti hulka.“
Roog saab valmis ja ilmselt pole sel hetkel mitte kusagil maailmas olemas värskemat suitsulatikat. Mmmm!!!
„Täiesti ausalt – tänane päev kaalub üles paljud lõunasöögid kuningakodades ja saatkondades. See lihtne suitsukala, mida võtad otse suitsuahjust ja sööd sõrmedega, on vähemalt minu jaoks elamusena rohkem väärt kui kristalli ja musta kalamarjaga kaetud vürstlik laud kusagil kõrgel diplomaatilisel vastuvõtul,“ kiidab Eri.
Ning limpsib sõrmedki puhtaks.
 
***

Telli ajakiri Kalale! siit:

www.kirjastus.ee/kalale/



.
12.11.2014
26.02.2016 20:06
0
2
maestro püüab nüüd teispoolsuses kalu edasi.kahjuks.
27.02.2016 10:49
0
4
Vana kalamees ei sure kunagi-ta vaid siirdub parematele kalavetele!
Palun oota