Otsi

Team Favorite Estonia blogi: Esimene talvehooaja treening Anne Kanalil

Täna tekkis esimest korda selle talvehooaja jooksul võimalus kalale minna. Palju vaba aega ei olnud ja päev on ka lühike, otsustasin minna mõneks tunniks Anne kanalile, kirjutab Alexander Andrusenko.

Eesmärk oli lisaks muule testida ka uut talikasti. Otsustasin proovida nii, et kala panen kasti ja vöökottides hoian sööta, söödatopse ja söödamotõlli. Motõllikarp on veel jala peal ka. Varem olen püüdnud vastupidi – kala on vöökotis ja kõik muud asjad (söödad, topsid jne) on kastis. Uus variant annab aga võimaluse püüda kasti pealt, mitte põlvili, nii on tervislikum.

Kaasa võtsin 200 g suurt motõlli ja Sensase baasil ise valmistatud söödasegu. Puurisin umbes 20 auku, osad söötsin sisse motõlliga (osaliselt topsiga, osaliselt ülevalt), osad puruga (nii topsiga kui ka ülevalt). Eesmärk oli testida, milline on kõige efektiivsem söötmisviis. Kohe, kui kõik augud sisse söödetud said, otsustasin kiiresti läbi joosta motõlliga söödetud augud ja proovida ahvenat. Mõte oli selles, et alguses proovin motõlliauke, sest vastasel juhul võib ahven end motõllist täis õgida ja enam ei võta. Võtsin 0.075 tamiili ja 2.65 mm kirbuga õnge ja läksin proovima, igas augus 1-2 tõstet.

Esimestest aukudest ei saanud midagi, tekkis tunne, et ahven ei võta. Võtsin igaks juhuks 0.064 mm tamiili ja 2.3 mm kirbuga õnge. Kirp oli läikiv (vask). Proovisin edasi, paar ahvenat sain, aga üldiselt nutune. Läksin tagasi esimeste aukude peale ja hakkasin proovima ka puruga söödetud auke. Tegin aukudele ringi peale, sain ainult mõned üksikud ahvenad ja särjed. Kala peaks seal olema küll, aga tundub, et ei võta. Otsustasin proovida peenemat rakendust, võtsin 0.06    mm ja 2 mm tumeda kirbu. Kohe hakkas oluliselt paremini võtma. Hakkasin mõtlema, et kas asi on kirbu suuruses või värvis. Võtsin 0.08+3 mm (tumeda kirbuga) õnge ja proovisin samas augus, kust sain peenema rakendusega järjest särge. Sain 1 särje ja vaikus. Söötsin puruga peale ja läksin mujale proovima.

Mujal proovisin nii tumedat kui ka heledat kirpu ja tundus, et tumedat võtab tõesti paremini, samuti oli kõige efektiivsem 2 mm kirp, üle selle oli võtt kohe oluliselt kehvem. Tume 2 mm ja 0.06 tamiil tundus täna ideaalne kombo. Tõenäoliselt oli asi selles, et jää on läbipaistev ja vee all on piisavalt valgust, seetõttu kala läikivaid kirpe ei tahtnud.

Kui ideaalne rakendus oli leitud, siis läksin tagasi kõige parema augu peale ja otsustasin treenida tehnikat. Püüdsin siis mõnda aega järjest väikest särge kiiruse peale, vahepeal söötsin puruga peale. Kõige paremini töötas auk, mida söötsin puhta puruga ilma motõllita ja kuhu motõlli juurde ei visanud. Suurest motõllist sõi kala ilmselt kiiresti kõhu täis ja väikest mul ei olnud. Natuke enne lõppu tegin veel ringi peale ja proovisin nendest aukudest, kust olin midagi saanud. Mõne kala sain veel, aga ükski auk ei jooksnud nii hästi kui see puruauk.

Lõpetasin püügi ära. Tuju oli hea, sest õnnestus aru saada, mis söötmistehnika ja milline rakendus täna kõige paremini töötasid. Alati on hea tunne, kui õnnestub asjadest aru saada. Põhiline, et püügi ajal tuleb alati mõelda, katsetada ja analüüsida, mis rakendused ja söötmisviisid sel päeval ja sel veekogul kõige efektiivsemad on. Kui seda mitte teha, siis ei ole ka arengut. Tehniliselt püüdsin täna täiesti OK, ükski õng sassi ei läinud. Esimesed püügid pärast suveperioodi kipuvad õnged sassi minema, aga täna seda probleemi ei olnud, lihasmäluga on kõik korras. 

.

Kõik katsetused panen alati märkmikusse kirja – märgin märkmikusse kõik puuritud augud, iga augu juurde sügavus ja millega ja kuidas söötsin, samuti kõik sellest august saadud kalad. Siis on püügi ajal võimalik teha mingeid järeldusi. Kui kirja ei pane, siis ei jää meelde, mida ja kuidas söötsid ja mida said, nii palju infot ei ole võimalik meelde jätta, vähemalt mina ei oska. Soovitan enda jaoks välja mõelda oma tähistused, kuidas märkida sööta, söötmistehnikat (kas topsiga, mis sügavusel topsi avasid, kas puru või motõlliga, kui on mitu erinevat sööta kaasas, siis kuidas neid eristada, kas söötsid peale ja kuidas) ja mis kala said ja mitme korraga jne. Püügi ajal märkimusse kirjutamine võtab küll aega, aga see tasub kokkuvõttes ära.

Uus kast meeldis ja kasti pealt on päris hea püüda, põlved ei väsi ära ja kõik vajalikud asjad on käepärast. Kaks korda käisid minu juures päästjad ja küsisid, ega mind päästa pole vaja ja kas ma ära ei tahaks minna. Lõpus pandi kirja mu nimi ja isikukood, et kui ma ära upun, siis teavad vähemalt, keda otsida. Tegelikult ei olnud jääoludel hullu midagi, tugev 8 cm jää, vett minimaalselt peal.

24.12.2016
24.12.2016 21:01
0
1
Tere pildil tundub päris efektiivne kala kast kas oleks võimalik küljepeale kas seda näha mingi pilt äkki?
24.12.2016 22:55
1
1
Hea artikkel kalapüügi kohalt, aga kas siiski on mõtet seal jääl olla ja neid päästjaid tüüdata, selge on see, et teine kaaskodanik on nad sinna välja kutsunud. Rahva raha raiskamine ja isegi vaesete päästjate tüütamine. Ära nad muidugi sunniviisiliselt saata sind ei saa. 
24.12.2016 23:11
0
3
Külje pealt on selline: https://www.upload.ee/image/6484360/14937366_357881491219383_2947113751131775775_n.jpg



Mis puudutab päästjaid, siis sain aru, et välja neid ei kutsutud, nad teevad lihtsalt korralist patrulli ja üritavad õnnetusi ennetada. Iseenesest väga tervitatav nähtus. Kinnitasin neile, et jää on turvaline ja muretsemiseks ei ole põhjust. Nad käivad enamasti lapsi jää pealt ära ajamas, sest lapsed ei oska jää olukorda hinnata, aga millegi pärast tuldi minu juurde ka. Enne uut külmalainet igatahes enam jää peale ei lähe, kuigi jää täna-homme veel ilmselt kannaks.
Palun oota