Otsi

Estlandi blogi: ``No kurat, on ikka aasta...``

Nagu kokku lepitud sai, siis täpselt kell kolm sõitiski Kristo autoga minu hoovi peale, panime paadi järgi ja võtsime suuna merele. Otsustasime minna kala otsima meie jaoks suhteliselt tundmatusse piirkonda, kirjutab Meelis Juhkam Estlandi FB-küljel. 
Kuna õiget ettekujutust sellest alast polnud, siis alustasime kalda äärte kammimisega, kümmekond minutit loopimist ühe koha peal, siis mootorile hääled sisse ja kaks- kolmsada meetrit edasi. Sedasi sai kaks tundi ringi põristatud, kuid mida polnud oli kala, mitte ühtegi togimist ega järgi ujumist. Mõtlesime juba, et oleme seekord asukoha valikuga korralikult mööda pannud ja kaalusime isegi mõnda tuttavamasse soppi ümber kolida, kuid kuna kellaaeg hakkas juba seitse saama, siis matsime selle plaani maha. Panime aga jälle mootorile hääled sisse ja suundusime järgmise platsi peale.

Esimene vise ja oligi kala taga, natuke madistamist ja 2,8 kg poiss oli paadis. Minu miinimum eesmärk oli sellega täidetud, sest plaanisingi ühe kala grillimiseks kaasa võtta. Kristol käisid aga neelud korraliku kalasupi järele. Lubasin küll lahkelt peale fileerimist pea ja selgroo talle anda, kuid loodetud tänuavaldusi mulle osaks ei langenud. Vaevalt paar minutit hiljem oli ka Kristol 1,2 kg supikala paadis. Sõitsime natuke ülespoole ja lasime end sama koha peal uuesti triivi. Algul tuli paar 1,5-2 kg vahel haugipoissi, kuid umbes poole triivi peal tundsin, et lanti haaranud kala ei taha kohe üldse pinda tulla. Natuke väsitamist ja igati korralik 3,8-ne haugimürakas siputas paadi põhjas. Järgmised viis minutit pidin kuulama Kristo soigumist, et kuidas ikka sulle need ilusad kalad otsa juhtuvad. Et veel õli tulle valada, lubasin järgmise triiviga 5 kg-se välja võtta.  

Poole maa peale jõudes oli mul jällegi ritv lookas ja sidurikärin lahti. See kord õnnestus paati tõmmata 4,33kg-ne koll. Triivi lõpus vabandasin viisakalt Kristo ees, et talle antud lubadust ei täitnud. Kuid mulle said osaks ainult ähvardused, et minuga ta küll enam kunagi kalale ei tule..

Võtsime paadiga uuesti suuna triivi alguspaika, natuke suurema poognaga, et kala platsilt minema ei hirmutaks. Teine-kolmas vise ja Kristol kala taga. Äkitselt jäi paarimees kuidagi väga vaikseks. Kerisin kiirelt enda landi veest välja ja jäin ootama, et millal kala end meile ilmutada kavatseb. Esimese asjana hakkas paadi alt paistma kolli pea, ilmselt tundusime meie talle veel hirmsad, sest kohe järgnes pikk sööst mere poole. Pean ausalt ütlema, et nii keskendunud inimest pole ma ammu näinud, kirurgi täpsusega kontrollis Kristo iga oma liigutust, püüdes, nagu maleski, ette aimata vastase järgmist käiku. Lõpuks, pärast paljusid sööste, andis kala alla ja ilma igasugu vastupanuta lasi end paati tõsta. Istusime ja vaatasime seda elukat tükk aega, enne kui kaalumiseks ja pildistamiseks läks. Kaaluseier näitas 6,4 kg, mis tähendas Kristole tubli 2,2 kg rekordi parandust. Pärast fotosessiooni lasime eluka tagasi vette haugiasju ajama. Otsustasime, et teeme veel viimase triivi enne kojuminekut ja, et I-le ikka korralik täpp peale saaks, andis vetevana veel ka ühe 600g ahvenapätsi. 

Lõpptulemus jäi mulle 14 kala ja Kristole 7 kala.

Landivalikuks see kord Kristol Saare Slaider Mudil ja minul vana hea Sinine-valge.

Koju neli haugi, millest kaks plaanitud ja kaks hädatapu, lisaks ka ilus ahven.
30.06.2017
01.07.2017 11:22
1
1
Rõõm näha, Kristo on kevadel ette näidatud suure kala püüdmise profiliigutused selgeks harjutanud


Plekklandiga oleks muidugi veel tüki maad suurema saand, aga, vähemalt ritv jäi terveks. Alguseks ja puust landiga püügi kohta ajab selline veidi ülekasvand kilone koll ka asja ära. Küll need suured ka ükskord njäkkima hakkavad!
04.07.2017 13:56
0
1
Suured tänud Urdu, koolitus tasus ennast igati ära.... Ähvardasin Melli plekiga... Önneks polnud meil kahva kaasas... Tema ilmest võis välja lugeda, et oleks mulle vastu kukkalt andnud kahva varrega
ja önneks olid ka aerud paadi pöhjas, et ei saanud neid esimese hooga kohe haarata
Palun oota