Otsi

Keskkonnakahju – mis see on?

Autor: Aare Pai
Kui isikule tekitatud kahju ja selle hüvitamine on võrdlemisi arusaadavad asjad, siis keskkonnale tekitatud kahju olemus jääb inimestele, sealhulgas patustanud kalastajatele, sageli arusaamatuks.
Rääkides õigusrikkujale määratud rahatrahvist ja keskkonnakahju hüvitamisest, pannakse need tihti „ühte patta“ ja arvatakse, et üks rahatrahv kõik. Tegelikult on need siiski kaks täiesti erinevat menetlust. Rahatrahv on karistus toime pandud süüteo eest ja keskkonnakahju on summa, mille õigusrikkuja peab hüvitama oma teoga keskkonnale tekitatud kahju eest.

Kahju erinevad valdkonnad
Keskkonnakahju mõiste on ehk paremini lahtiseletatav valdkondade kaupa. Nii näiteks käsitleb kaitse all olevatele taime- ja loomaliikidele tekitatud kahju looduskaitseseadus ja metsaõigusnormide rikkumisega seonduvat keskkonnakahju metsaseadus. Kalapüügiga seotud kahjud arvutatakse kalapüügiseaduse paragrahvi 25 lõige 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.09.2011 määruse nr 122 „Kalavarudele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning kalavarudele tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ alusel.
Kõige aluseks on aga põhiseaduse nõue, mille kohaselt on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mida ta on keskkonnale tekitanud.

Kalapüügiga kaasnev keskkonnakahju
Kalapüügiseaduse ja -eeskirjaga on määratud, kuidas, millega, kus ja millal tohib kala püüda. Kalapüügiseadus ütleb ka seda, et ebaseadusliku kalapüügiga kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada. Kahju hüvitamise määrad on toodud eelmainitud määruse lisas 1. Kahju hüvitamise määra kehtestamisel lähtutakse kalaliigi ohustatusest, kaitsestaatusest või kuni kümnekordsest turuhinnast. Kui on tegemist tõsise rikkumisega, korrutatakse kahjusumma viiega.
Tõsisteks rikkumisteks harrastuspüügil on näiteks püük keelatud ajal, keelatud kohas või keelatud viisil, püük keelatud vahenditega ja alamõõdulise kala püük. Tõsise rikkumise alla liigitub ka kalapüügi üle järelevalvet teostava inspektori töö takistamine või uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine.
Ei ole harvad juhtumid, kus püüdja pani enda arvates toime väikese rikkumise, samas aga tekitatud kahju ulatub sadadesse või isegi tuhandetesse eurodesse. Kiusatus mõni alamõõduline haug, koha või jõeforell koju viia on kahjuks osadel püüdjatel üsna suur. Kalapüügiseaduse järgi loetakse selline tegevus aga tõsiseks rikkumiseks ja tavapärane kahju hüvitamise määr (haug 7, koha 10 ja jõeforell 30 eurot) arvestatakse viiekordselt. Piisab paarist alamõõdulisest jõeforellist ja 300eurone kahju ongi juba tekkinud.

Kõva põnts pere eelarvele
Kui karistuse määramisel saab inspektor arvestada teo toimepanemise tagamaid ja võtta arvesse kergendavaid asjaolusid, siis kahju arvestamisel kaalutlusõigust ei ole ning tekitatud kahju arvutatakse vastavalt kehtestatud määradele. Arvestades tavainimeste keskmise sissetulekuga, võivad kahjud kujuneda sageli selliseks, et need panevad inimese eelarvele mitmeks kuuks korraliku põntsu. Inspektorid tajuvad seda ning teinekord on kahju sissenõudmine emotsionaalselt üsna raske. 
Meenub üks aastatetagune kevadine juhtum, kus vanem härra oli kevadel jõe ääres käsiõngega püüdnud kassile kala ning sealhulgas ka 20 laskuvat lõhe (smolti). See oli enne 2011. aastat, kui kehtis veel eelmine kahjude arvestamise määrus, kuid isegi siis oli arvestatud kahju väga suur. Täna oleks see summa 20 lõhe puhul onud 96 x 5 x 20 = 9600 €.
Alamõõdulise kala püüki tuleb ette ka talvel, kus merel on ahvenal alammõõt (L=19 cm). Ilusal talvepäeval minnakse teinekord nii hoogu, et kalakotti pannakse ka kõik alamõõdulised. Enamasti püüavad kalastajad end õigustada, et mis see mõni sentimeeter vähem ikka loeb jne. Arvestades sellega, et inspektor lähtub kalade mõõtmisel metoodikast ning arvestab iga kala pealt veel 0,5 cm n-ö püüdja kasuks ning teadlaste hinnangul on täna kehtestatud alammõõtude puhul tegemist enamasti nagunii kompromissiga, tuleks alammõõdust igal juhul kinni pidada. Alamõõdulise kala püüdja eneseõigustused on otsitud ja järele mõeldes saavad tõenäoliselt kõik piirangu mõttest aru. Alammõõdud on selleks, et kala saaks oma elu jooksul vähemalt ühe korra kudeda.

Kahjustamine eriti suurel määral
Kalavaru kahjustamisel eriti suurel määral on kahju hüvitamise määr (selle liigi isendi või kilo kohta) kümnekordne. Kalavaru kahjustamiseks eriti suurel määral loetakse kalavarule kahju tekitamist püügil elektriga, mürk- või narkootilise ainega, tulirelvade ja lõhkelaengutega või muul kalade asjatut hukkumist põhjustaval viisil.
Sügisel muutuvad Eesti lõhejõed paljudele huvipakkuvamaks, kui need on teistel aastaaegadel. Samuti muutuvad nendel jõgedel piirangud. Püüda tohib vaid kalastuskaardiga ning sedagi teatud aegadel. Osades sellistes jõgedes või nende jõgede teatud lõikudes on aastaringne püügikeeld. Lõhe ja meriforelli jõgede ning nende jõgede suudmealadega seonduvat püügiregulatsiooni tuleks järgida eriti tähelepanelikult. Tõsise rikkumise korral kaasneb ühe lõhe puhul kahju 480 €. Kalavarude kahjustamise korral eriti suurel määral tuleb ühe lõhe eest tasuda kahjusumma 960 €. Nii on 3200 € ehk olulise kahju piiri ületamine üsna kiire tekkima ning rikkujad võetakse sellisel juhul juba kriminaalvastutusele.
Kalavarudele tekitatud keskkonnakahju hüvitise nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. See laekub riigieelarvesse ning seda kasutatakse loodusvarade taastootmiseks, keskkonnaseisundi hoidmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Käesolev artikkel ja selles olevad näited kahjusummadest ei ole kirjutaud kellegi hirmutamiseks, vaid pigem meeldetuletuseks kõigile hobikalastajatele. Laske alamõõdulised kalad vette tagasi, püüdke lubatud ajal ja kohas ning kalavarusid kahjustamata! 

***
Artikli autor on Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna juhtivinspektor.

Uuri lisa!
https://www.riigiteataja.ee/akt/104102011003

***

Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/

***
 
10.09.2014
26.11.2014 20:48
0
0
Kuidas arvavad teised kalamehed ( ja ka kontrollijad ) ?

Püüad võrguloaga kala ja võrku läbi lapates on seal surnud allamõõduline kala. Kas viskad kala üle parda, tood kaldale ja viskad võssa või viid koju !?
26.11.2014 21:58
0
0
Võid tuua kaldasse, märgid püügipäevikusse, jätad püögikoha maha ja kala oma tarbeks kasutada. Samuti pead edaspidi valima selektiivsemad vahendid. Kuid mu eelnev jutt käib vaid kutseliste kohta
27.11.2014 09:15
0
1
"Kalapüügiseadus ütleb ka seda, et ebaseadusliku kalapüügiga kalavarudele tekitatud kahju tuleb hüvitada."



Väha asjalik punkt! ...ainult et, veel tänagi kubiseb kalapüüu õigusaktid, nõuka- ja villu aja, ideoloogiast kus kehtestatud on küll muuhulgas õngpüünistega püüdmisel keeld, ent keskkonnakahju tekitamisest selle keelu eiramisel, me tõsise näoga ja tõsiselt ikkagi rääkida ei saa.  Näiteks keeluaeg ja alammõõt lestale!



Rääkimata sellest, et on üsna mõtetu rääkida keskonnakahjust (jälle mõistlikult ja tõsise näoga), kui iga vähegi arukas isik saab aru, et siiani mittekõik kehtestatud keelud ja piirangud ei ole kindlasti mitte teaduslike pädevate uuringute ning põhjendustega kaetud vaid on hoopis auklikud nagu Shveitsi juust. Sisult, halvustamata seekord minevikku, on liigpahatihti tegemist poliitiliste nägemuslike otsustega, mis ühe ministri ja/või partei/koalitsiooni vahetumisel, või siis ,,valgustuse" saabumisel, võidakse lihtsalt muuta teiseks. ja teistsugusteks või teistsuguseks. Näitena lihtsalt siinkohal toon välja ,,ankurdatud" unna kasutamise keelu lõppemise, linaski ja latika lihtssama õngega püüdmisel keelu lõpetamist pea kõikjal jne jne. Nimekiri näidetest saaks olema pikk, kui selle esitamise vajadus oleks.



Kahju, kui mõiste sisu, sellest tulenevalt ka keskkonnakahju, ei saa, ei peaks ega tohiks olla selline, mis on pööratav ajahetkeil, nagu tuulelipp, näidates sinna kust konkreetsel hetkel vaid tuul puhub.



Mis on jutu mõte? Tehke korda kalapüüuõigisaktid, et seal oleks vaid, ja ainult, keelud mis on vajalikud, ei oleks ei põhiseaduse vastased ega ka (tegelikult) teadlaste poolt uuritamata ja korralaikult põhjendamata. Et formaalne bürokraatia, (liba)teadlaste või tellitud ja ostetud ülejala uuringute järelmite ning ettepanekute kohta kaoks ja me läheneks ikka sisuliselt, õigesti ning õiglaselt, põhiseaduse ning kalapüüuseaduse põhipostulaatide vaimus, keeldude ja piirangute kehtestamisele ning sedakaudu ka kõnesoleva, keskkonnakahju, defineerimisele. Muuhulgas siis ka kahjustamise korvamiskohustuse sisustamsse.



(ma muidugi umbisikustan ja üldistan adressaadita, selle hüüdega, mitte ei väida, et kõiksugused ühsiskonnaliikmed ei peaks sellega "tegelema", ent selge on ka see, et mõned ühiskonnas ellukutsutud ja maksumaksja rahast finantseeritavad, oskaksid seda paremini ja neil on selliste jamade kordasättmiseks kindlasti suurem kohustus)
Palun oota