Otsi

Uuring: kui popp on kalapüük?

Autor: Jarko Jaadla
Harrastusliku kalapüügi populaarsus on Eestis selgelt tõusuteel, näitab värskeim keskkonnaministeeriumi tellitud uuring aastast 2013.
Inimesed on hakanud järjest enam mõistma, et kalastamise näol on tegu äärmiselt mitmekülgse hobi, ajaviite, lõõgastumise ja toiduhankimise vormiga, millega tegelemine kosutab nii keha kui vaimu. Eesti Uuringukeskus OÜ koostöös Norstat Eesti AS-iga viis tänavu suvel keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi harrastuskalastajate küsitluse, selgitamaks välja harrastuskalastajate arvu, vanuselist ja soolist jaotust, eri püügivahendite ja püügialade kasutust, püütavaid kalaliike ja koguseid, saagi kasutust ning harrastuspüügile kulutatud aega ja raha.

Kalastajate arv kasvab
Eesti 15-aastastest ja vanematest elanikest puutus 2012. aastal harrastuskalapüügiga kokku (s.t kalastas ise või oli kalapüügil abiks paadi juhtimisel või püügivahendi käsitsemisel) 28%, mis on 2% võrra rohkem kui aastal 2010, mil viidi läbi eelmine vastav uuring.
Kokku on harrastuskalastajaid Eestis ligikaudu 306 000, mis on võrreldes 2010. aastaga ligikaudu 14 000 võrra rohkem. Kalal mittekäinutest 46% ei ole kunagi kalastamisega tegelenud, ülejäänud 54%-l on olnud varasematel aastatel kalastamisega kokkupuude.
Keskmisest veidi suurem oli 2012. aastal harrastuskalastajate osakaal Tartu piirkonnas (39%) ja keskmisest veidi väiksem oli kalapüügiga tegelenute osakaal Tallinnas (20%). 2010. aastal oli harrastuskalastajate osakaal keskmisest suurem Lõuna-Eestis ja Virumaal (vastavalt 33% ja 30%) ning väiksem samuti Tallinnas (21%). Sarnaselt 2010. aastale on harrastuskalastajate seas enam mehi.
Veerandit 2012. aastal kalapüügiga kokkupuutunutest võib lugeda juhuslikeks kalastajateks, kes olid sattunud kalastama aasta jooksul korra-kaks. Nende osakaal on võrreldes 2010. aasta andmetega 9% võrra langenud. 39% kõigist harrastuskalastajatest kalastasid 2012. aastal enam kui kümme korda. 2010. aastal oli neid 27%. Pea kolmandik (29%) harrastuskalastajatest peab kalastamist enda jaoks oluliseks või kõige tähtsamaks hobiks. Aastal 2010 oli neid inimesi 22%.
90% harrastuskalastajatest püüdis enamasti kala ise, 10% osales kalapüügil vaid abistava jõuna. 2010. aastal olid vastavad arvud 80% ja 20%. Püügiprotsessi osaluses tekib eristumine eeskätt soo lõikes – kui naiste hulgas oli passiivsem roll kolmandikul, siis meeste seas vaid 5% kalastanutest. Samas on naised võrreldes 2010. aastaga muutunud palju aktiivsemaks – passiivse kalastamise osakaal on vähenenud 15% võrra.
Üle poole harrastuskalastajatest (57%) kalastas aastas kokku kuni 10 päeva. 2010. aastal oli nende osakaal 64%.

Püügivahendid ja -piirkonnad
Peamiseks püügivahendiks on harrastuskalastajate seas spinning, mida 2012. aastal kasutas üle poole (54%) harrastuskalastajatest. Aastal 2010 oli see näitaja 45%. Järgnesid käsiõng ning lihtkäsiõng, mida kasutas vastavalt 40% ja 36% harrastuskalastajatest. Vastavad arvud aastal 2010 olid 36% ja 37%.
Kõige harvem leidis harrastuskalastajate poolt kasutamist liiv, kuurits ja räimeõng (alla 1%).
Regiooniti erineb püügivahendite kasutus sarnaselt 2010. aastale nakkevõrgu osas (oluliselt enam kasutusel Lääne-Eestis). Põhjaõnge aga kasutati eriti aktiivselt Tartu piirkonnas.
Sarnaselt 2010. aastale on spinningu kasutamises ülekaalus meessoost harrastuskalastajad (61% vs 26%) ning lihtkäsiõng leidis rohkem kasutamist naiste hulgas (42% vs 35%). Vaatluse all olnud vahendeid kasutades on kõige aktiivsemalt külastatavad püügipiirkonnad Eesti harrastuskalastajate poolt nii 2010. kui ka 2012. aastal väiksemad järved ja jõed (kalastanud ligi pooled harrastuskalastajad).
Veerand harrastuskalastajatest on kaardistatud vahenditega kalastanud Peipsi järvel ja viiendik Suur-Emajõel. Aastal 2010 olid vastavad arvud 26% ja 15%.
Virumaa elanike jaoks on enim kasutatavaks püügipiirkonnaks endiselt Peipsi järv, Lõuna-Eesti eristub keskmisest suurema kalastamisega väiksematel järvedel. Lääne-Eestis on jõgede kõrval peamiseks püügikohaks meri, keskmisest suurema kalastajate osakaaluga eristuvad Liivi laht, Väinameri ja saarte avarannik. Tartu piirkonna harrastuskalastajatel on välja kujunenud väga selged lemmikpüügialad: Suur-Emajõgi ja Peipsi järv.
86% 2012. aastal vähemalt korra kalastamas käinutest sai ka saaki, mis on 6% võrra rohkem kui 2010. aastal. Kõige levinum püütud kala (58%) oli sarnaselt 2010. aastale ahven. Järgnesid särg (43%) ja haug (40%). Umbes viiendik kalastajatest sai latikasaaki, kõigi teiste kalaliikide puhul sai saaki alla 10% kalastajatest.

Püüti 1000 tonni rohkem
Kokku püüdsid Eesti harrastuskalastajad kaardistatud püügivahenditega 2012. aastal hinnanguliselt 6000 tonni (usalduspiire arvestades vahemikus 5300–7665 tonni) kala, mis on ligikaudu 1000 tonni  rohkem kui aastal 2010.  Ahvena- ja haugisaagid ulatusid 2000 tonnini. Hinnanguline püütud särjekogus on 1500 tonni ringis. Teiste kalaliikide puhul on hinnangulised kogused üsna suure ebatäpsusastmega (tulenedes vähesest vastanute arvust).
Kaardistatud püügivahendite lõikes saadi enim saaki spinninguga (suurusjärgus ligi 2000 t), järgnesid lihtkäsiõng (suurusjärgus ligi 1300 t) ja käsiõng (koguste suurusjärk ligi 1100 t). Olulised on ka sikuti ning põhjaõngega püütavad saagid (ligikaudu 400 t), ülejäänud kaardistatud vahenditega püütud saagid on tunduvalt väiksemad.
Püügipiirkondadest on püütud koguste osas olulisemad muud jõed (koguste suurusjärk 2200 t), millele järgnesid Peipsi järv (1300 t) ning muud järved (1000 t).
83% püütud kalakogustest kasutasid harrastuskalastajad 2012. aastal inimtoiduks, 4% anti loomadele ja 13% moodustasid muud kasutusviisid (näiteks lasti vette tagasi, toodi kodutiiki, kasutati väetiseks, anti sõpradele).
2012. aastal tegi harrastuskalapüügile kulutusi 92% kõigist kalastamas käinutest, mis on 18% rohkem kui 2010. aastal. Kõige suurema osakaalu (17%) moodustasid 2012. aastal harrastuskalastajad, kelle kulutused jäid vahemikku 129–319 eurot. 2010. aastal oli nende osakaal vaid 4%.
Keskmine kulutus kõigi harrastuskalastajate seas 2012. aastal oli nende endi hinnangul ligikaudu 275 eurot, mis on märgatavalt suurem kui aastal 2010 (109 eurot). Harrastuskalastajate poolt 2012. aastal kalapüügile tehtud kulutusi võib hinnata suurusjärgule 77 miljonit eurot.

***
Artikli autor on Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist.

Fakte uuringust:
• Uuring viidi läbi 14. juunist 20. juulini 2013 harrastuskalastajate personaalintervjuude kaudu.
• Kokku viidi intervjuu läbi 2924 inimesega, kellest 645 kvalifitseerus uuringu parameetrite järgi harrastuskaluriks.
• Küsitlus hõlmas kuut regiooni: Tallinn ja Põhja-Eesti (Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa), Lääne-Eesti (Läänemaa, Pärnumaa, Saaremaa, Hiiumaa), Tartu piirkond (Jõgevamaa, Tartumaa), Lõuna-Eesti (Põlvamaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa) ja Virumaa (Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa).
• Uuringu täismahus ülevaatega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel www.envir.ee/2110

***

Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/

***

 
10.09.2014
Palun oota