Otsi

From zero to hero ehk Raplamaa lahtised meistrivõistlused talipüügis

Autor: Jaak Kask, fotod Mikk Alekõrs
Pärast Võistret saab ainult paremaks minna...

Laupäeval, 21. veebruaril, toimus järjekordne talipüügivõistlus Sedapuhku oli reisisihiks Kaisma , mis Tartu meestele üsna kaugel kant. Eelmisest võstlusest oli möödas 2 nädalat, mis on täpselt paras aeg, et seda enam mitte väga selgelt mäletada. Tõsi, eks ta meenub veel ka 10 a pärast teatavatel asjaoludel…

Start Kaismale oli rekordvara, äratuskell tirises 5.15. Varustus ja asjad olid eelmisel õhtul kõik vamis sätitud, nii et 5.45 korjas Sten mind peale ja sõit võis alata. Kuidagi väga kerge oli minna Kasima võistlusele, suhteliselt pingevaba. Minu jaoks oli tegemist täiesti uue kohaga. Varasemate aastate tulemusi sirvides võis järeldada, et aastad pole Kaismal vennad. Aastate lõikes olid võitjate saagid kõikunud 1-4 kiloni -ühesõnaga nagu ameerika mägedel ja valmis tuli olla kõigeks. Tõsi, püügikalaks oli seekord ahven ja Sensase valmis söödasegud jäid koju järgmist nädalavahetust ootama.

Kohale jõudes oli muidugi esimene küsimus, et palju siis ka eelmse aasta Taliliiga top mehi kohal on? Kas konkurents on eriti tihe või lihtsalt tihe. Kiire pilk oalejate seas ja sai veendutud, et ikka on seda konkurentsi. Kokku oli ca 70 osaljat. Tundus, et võistluseks on kõik enm vähem valmis. Esimene üllatus minu jaoks oli juba enne starti- püügiaeg 4h! Ma olin peas valmistunud 3ks. Aga egas midagi, saabki rohkem kala.

Ja siis see algas…

Mehed kogunesid ümber sektori ääre, et meelepärast kohta valida. Kodus olin mõelnud, et ei teeks paha mõnele eelmiste aatate edukamale suhteliselt ligi hoida. See plaan vaata et õnnestuski pooljuhuslikult, sest sattusin tiimikaaslase Tiomoga kõrvuti. Temal aga oli kindel plaan kohe üle libeda sektori teise äärde kapata. Ei teagi, kas õnneks või kahjuks, aga sellest plaanist ma tuld ei saanud ja jäin kohe sektori kaldapoolsesse äärde, kus oli näha, et nädalaid tagasi oli auke tehtud. Tegin väikeste vahedega 4 auku ja söötsin kõik jokkeriga. Kuidagi väga rahulikud olid kõik mu liigutused, kiiret mul polnud, nagu tavaliselt. Püüki alustasin 2,0 mm kirbu ja 0,06 mm tamiiliga. Eelinfot oli, et seal sügav pole, aga et julgelt alla 2 meetri, see tuli ikkagi natuke üllatusena.

Esimeses augus kohe kala ei olnud. Peast käis juba kõlks läbi, et kas kordub Võistre? Õnneks teises augus hakkas väike ahven tulema ja päris korralikult. Ka ümberringi tundus, et kala tuleb. Tööle sain ma oma 4-st august 2. Ühest sain veel paar kala ja üks ei andnud ühtegi kala. Suhteliselt müstika, kuna aukude vahe oli max 5m.

Karta võis, et see pidu ei kesta kaua. Nii oligi, võtt hakkas raugema… muutust oli vaja. Otustasin, et teen ca 25 m eemale veel ühe seeria auke, kuna seal oli puurimata ala. Mis oluline, Kaisma expert Ollin ka vaikselt toimetas seal kõrval. Natuke lasin jokkerit ka näpuotsaga meelituseks. Kiirelt käisin need augud läbi, aga sain vist ainult 3  kala. Seega pöördusin tagasi oma vanadele aukudele, põlved juba valust huugamas. Seal oli nüüd jätkuvalt  üsna vaikne ja tuli pilgud seada sekori peale ekslma. Et kus need käed kõige rohkem käivad, sinna tuleb minna. Õnneks jäid need silmad pidama suhteliset lähedal olevatel tühjadel aukudel, kus üks kohalik mees hommikul püüdis ja midagi ka sai. Rääkis veel endamisi, et krt ei jää kala otsa…

Mõeldu tehtud, lendasin peale. Seal oli 5 suure puuri auku 1m vahedega. Mõtlesin veel, et huvitav taktka… Tore oli see, et nagu kirbu alla lasin, hakkas väikest ahvenat tulema. Ümberringi oli järjest rohkem sagimist. Vahpeal oli ka Matis teisest sektori äärest minu juurde jõudnud ja muidugi ta teatas, et sai sealt 300g ahvenaid. Kiire pilk oma kalakotile ja no jah… Oli mul suurim kala vast 30 g sel hetkel….

Aga ma ei lasknud ennast heidutada, kuna üle tunni oli veel püügiaega järel. Ilm oli küll paras koerailm, nagu enamus võistlustel see aasta, ja siit sealt kostus nurinat, et oleks ikka 3 tundi võinud püügiaaeg olla. Aga kui kala võtab, ei pane ilma tähele. Tuleb püüda ja nautida.

Kui võtt rauges, tegin veel ühe sööstu nendele aukudele, mis teise lainena tegin, sest Ollin seal ikka noppis väikest kala. Sain minagi seal ühe augu nüüd päris kenasti tööle ja siis…. Käsi oli orienteeritud tõstma 10g kalu, aga nüüd oli midagi kindlalt kopsakamat otsas. Sõitis teine päris kenasti 0,06mm tamiiliga. Sõitis kohe nii, et sõiis tamiil vastu auguäärt lihtsalt puruks. Oleks teinud nii oleks teinud naa, käis peast läbi.... Aga oleksid ei maksa, isegi Kaido Olev kuulis seda emotsiooni teise sektori äärde, mis kala äraminekuga kaasnes.

Õnneks võttis aga kala edasi ja lõpuni oli veel ca poolt tunid. Mõtlesin, et see on paras aeg alustada lõpuspurti ja siis…. kõlas ennetähtegne lõpusireen. Peakohtuniku otus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu

Käes oli kaalumise aeg. Ise hindasin, et võib olla nii 1,5 kg max. Sain kaalutud esimeste seas, ja tol hetkel läksin liidriks. Pinge kasvas ja kaalumisivi pikenes. Kui nägin seal meeste kotte, siis vaatasin et ok, kõige hullmin ei läinud, aga nii mõnegi mehe kalakott tundus priskem. Üllatus oli aga see, et prisked kotid ei kaalunudki sageli rohkem, kui minu 1571g. Hakkasin juba hellitama poodiumi lootusi. Üsna lõpus kaalus Timo, kellega olime stardijoonel kõrvuti, aga siis nägin ka teda viimati. Katsusin tema kalakotti  ja no see oli raske! Kala nagu polnudki teab mis palju aga kaalu küll.. Krt jätavadki poodiumilt välja ja veel oma mehed, käsisid mõtted peast läbi. Minu õnneks ja Timo kurbuseks(tol hetkel) oli mul paarkümend grammi rohkem

Timo muidugi soovis seepeale, et ma selle tulemusega neljas oleks, ets iis mõlemad vähemalt esikolmikust väljas. Neljas koht ju teadagi see kõige magusam.

Natukene ootusärevust veel ja algas autasustamine. 1. koht Argo Valdma 1808g. 2. koht...ja ülla ülla, mina. Mul oli kohe siiralt hea meel, sest see tähendas, et ka Timo oli poodiumil.  Tiimi esimene duubel

Kui lühidalt kokku võtta siis nagu öeldakse: From zero to hero

Ees ootab tihe nädal, alustades Paunküla II etapiga, lõpetades nädalavahetusel Eesti Meistrivõistlustega. Veel pole hilja registreeruda


 
23.02.2015
Palun oota