Otsi

Tänavu tohib küttida 45 hallhüljest

Foto: Rauno Volmar, Ekspress Meedia
Foto: Rauno Volmar, Ekspress Meedia
19.04.2017
Keskkonnaamet lubab 15. aprillil alanud jahihooajal küttida 45 hallhüljest, mis on 1% eelmisel aastal loendatud hallhülge asurkonna suurusest Eestis.

Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest, neist Eesti vetes 2016. aasta andmetel ca 4500 looma. Soomes ja Rootsis on hallhülgele jahti peetud juba aastaid.

Hülgekvoot on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel: Liivi laht 25, Saarte põhja- ja läänerannik 8 ning Soome laht 12 looma. Hallhülgeid ei ole lubatud küttida kaitsealadel, kus üheks kaitse-eesmärgiks on hallhüljes.

Hallhülge jahti ei ole Eestis toimunud alates 1970. aastate algusest, mil see keelati populatsiooni madalseisu tõttu. Praeguseks on populatsioon taastunud ning arvukus tõuseb. Nii Eesti punase nimestiku kui ka IUCN punase nimekirja põhjal on hallhülge seisukorda hinnatud ohuväliseks. Hallhülge küttimine on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi kohaselt lubatud, kui populatsiooni kaitsestaatus on soodne, sätestatud on jahipidamise keeluajad, täpsed nõuded jahipidamisviisidele ning määratud kindel kvoot.

„Sisuliselt on hallhüljeste küttimise taasalustamise põhjuseid kaks. Esiteks saame reguleerida hallhüljeste arvukust, mis omakorda aitab vähendada kalandusele tekitatavaid kahjusid, likvideerides isendeid, kes regulaarselt kindlas kalapüügipiirkonnas püüniseid kahjustavad. Teiseks soovime elus hoida hülgejahiga seotud jahitraditsiooni ja kultuuripärandit traditsioonilistes hülgejahi piirkondades. Samas jälgime, et küttimine ei kahjustaks hallhülge asurkonna elujõulisust ning hüljeste arvukus püsiks jätkuvalt kõrgena,“ selgitas Margo Tannik, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo peaspetsialist.

Läänemeres elab kolme liiki hülgeid – hallhüljes, viigerhüljes ning randalhüljes. Viigerhüljes on väga ohustatud ning neid küttida pole lubatud. Randalhüljes võib Eesti vetesse sattuda vaid eksikülalisena Lõuna-Rootsi ja Taani väinade piirkonnast.

Hallhülge jahiperiood kestab 15. aprillist 31. detsembrini. Hallhülgeid tohib küttida ainult jahiloa alusel selline jahimees, kel on kehtiv jahitunnistus ja läbitud suuruluki laskekatse. Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 9 hallhüljest lubatud 42st.

Keskkonnaamet

19.04.2017 13:21
0
7
Ehk jäält ei tohi lasta, talvel on jahikeeld, mootorpaadist ei tohi lasta, väikesaartel ja aladel, kus hülgeid esineb ka ei tohi lasta, merel ei tohi lasta (kaugemalt kui 200m kaldast). Jahimehe ainus variant hüljest tabada on istuda kaldal ja loota, et mõni hüljes tuleb kaldale püssi ette ja sedagi piirkonnas, kus hülgeid üldiselt ei esine, kuna põhilistel esinemisaladel on hülgepüük keelatud. Jahimehele, kes hüljst lasta võib kehtib eritingimus.

Kvoot on nii väike, et jahimees isegi ei viitsi googeldada, mida hülgest teha saab, kuhu turustada nahad ja rasv. Muidugi ei hakka ta sellega üldse tegelema. Tabamise lootus on nullilähedane. sisuliselt on jaht keelatud ja keelatud jahitingimuste olukorras lastud vähesele lastud loomade arvule viidates antakse kvoote järgnevateks aastateks.

Kormoran on riiklikul tasemel rangeima kaitse all.

Head kalavarude kaitset!
19.04.2017 13:35
0
7
Väide, et läänemeres elab 30000 hallhüljest ei vasta tõele, loendatud on ca 30000-35000 hüljest, Põhjanaabrite teadlased näiteks järeldavad sellest et tegelik arvukust võib hinnata loendusandmete põhjal 50000-70000 isendi suuruseks.
19.04.2017 16:39
0
2
Ja tahavad ,et tulistataks ainult pähe.
19.04.2017 22:09
0
1
Ma laseks hea meelega ühe hülge maha. Istub mul meres võrgurivi otsas ja irvitab mu üle. Jahimees pole, järelikult jääb ära. Ja rööveldab edasi ! Varsti läheb nii ülbeks et ronib paati. Relvaluba on, relv on ja vaatan seda röövlit toimetamas ja kirun, et miks ma talle tina anda ei või. Ei tea, kas lihtsalt pauk seda looma ära ei aja või, on kellelgi kogemusi ?
20.04.2017 08:48
0
2
Mu arust võiks olla eritingimus, et püünise kõrvalt võib lasta, see tähendaks, et hüljes ajapikku hakkaks pelgama taas inimest ja püüniseid, ta hakkaks eemale hoidma.

Praegu ei tee ta inimesest enam väljagi ja ei seosta inimest ohuga. Hülged koonduksid sinna, kus nad on alati olnud ja inimese ja hülge kokkupuude väheneks. Esimese vabariigi ajal oli ka olnud nii, et hülged sattusid küladesse jalutama, 60 aastat on see harudalne nähtus olnud, nüüd seegi trend taas kasvab. Hülgepojad on suplusrandades, mängivad ja poseerivad inimestele ja loivavad külavahel.
20.04.2017 09:09
4
2
Ma näen asja just positiivselt. Hüljes on üks kes piirab võrk tüüpi püüniste kasutamist, üks kes vähegi piirab kalurite toimetusi merel.
20.04.2017 09:47
0
3
Aga sa bendi tee vaikselt klõps ära ja ongi rahu majas.
20.04.2017 10:15
0
4
Ta ei piira mitte kalurite toimetamisi, vaid piirab kalavarusid, näiteks lõhelisi söövad hülged ja kormod täna Soome lahel suurusjärk 10-15 korda rohkem, kui püüavad Eesti ja soome kutselised kalurid neid kokku.

Kalurite toimetamisi piirab Euroopa liit ja Eesti seadusandlus piisavalt efektiivselt, koguväljapüüke on vähendatud (Eestis ja kogu Läänemerel) 10-15 aastaga pea 2x tänu regulatsioonidele, oleme 70-date ja 80-date tasemel. Teatud liikide osas on püüki vähendatud isegi 3-4 korda. Kalavarude seisukohalt aga ei omaks kutselise rannapüügi keeld mingit mõju, kuna kasvav hüljeste ja kormoranide arv katab lühikese aja selle "vabanenud" kalakoguse. Juba täna püüavad pelgalt kormo ja hülge juurdekasv aastas samapalju lõhet, kui kalurid püüavad kokku.
20.04.2017 10:18
0
2
See siis Soome lahe näitel

 
20.04.2017 10:30
2
1
See jutt et hülged ja kormod püüavad 10-15 korda lõhelisi rohkem kui kõik kalurid kokku on muidugi ainult umbmäärane oletus. Sa neid arve erinevates kohtades enne ka välja toonud. Netis sobrades leiaks ilmselt vabalt ka vastupidiseid andmeid ja uuringuid.
20.04.2017 10:38
0
2
Ja muide, enamus võrgujadasid, mida sa merel näed ja millega kohtud on harrastajate võrgud. Harjus näiteks: Juulist kuni septembrini võid sa kohata ca 600 harrastaja võrguribi/jada, aga kutseliste jadasid võid sa kohata heal juhul ca 100-200 terve Harju peale kokku.
20.04.2017 11:05
1
0
Vahet pole, harrastaja, kutseline või salavõrkutaja, hüljes ikka regulliblaugh
20.04.2017 11:12
0
4
Aga ei leia, kui võtta puhtsalt teaduslikule uuringule tuginevad toitumisandmed, siis saab kokku sellised numbrid, keegi lihtsalt ei taha neid uskuda, kuna nad tunduvadki uskumatud. Ei ole ju võimalik, et kalur püüab kogumahus samapalju, kui hüljes ja osade kalaliikide osas isegi kordades vähem???

Kormoranide totumisest on nii laialivalguvaid andmeid, aga kui oled põhjamalusil käinud, siis saad aru, mis nende toidulauale kuulub, üks viimaseid kormode asurkondi on puha loobu jõe suudmes, kus aktiivselt on lõheistutamisega tegeletud... on uuringuid kus öeldaks eet ta sööb vadalvalt seda, mida keskkond pakub, kus on rohkem angerjaid, seal sööb angerjat, kus on palju forelli, seal sööb forelli jne.jne.

Iseküsimus on hüljeste arv, aga üsna uskumatud numbrid saab juba loendusandmete järgi, tuleb aga arvestada, et loendusega suudetakse kokku lugeda vaid teatud osa loomadest.



50000 hüljest 1 lõheline keskmiselt nädalas (8 % kogu toiduvalikust on lõhelised- ütlevad väga erinevad uringud) see teeb kokku 2,5 miljonit lõhelist aastas (nii Forell, kui lõhe), kalurite kvoot on 0,1 miljonit tk lõhe kogu läänemere peale.



Või siis teispidi arvutades, kui nad söövad kokku 100000 tonni aastas(5-7kg pöäevas) ja sellest on 8% lõhelised, siis see teeb 8000 tonni lõhelisi aastas hülgele.



Kormoran: Läänemeres neid ca 300000 tk, kui kasvõi iga kormoran sööb vaid 1 lõhe või lõhelise aastas, siis räägime me minimaalselt 300000 lõhelisest.



Eesti kalurid püüdsid eelmisel aastal ca 6 tonni lõhet(1700tk) ja 20 tonni meriforelli, (ca 13000-15000tk.)

Kogu läänemere kutseline lõhe püük on ca 300 tonni ja meriforelli püük ca 500 tonni ringis, kokku 800-st tonnist räägime. Hüljes üksi toetudes ametlikele loendusandmetele ja ametlikele uuringutele, millest ta toit koosneb, võtab 10 korda rohkem lõhet ja forelli, sinna saab liita veel kormo osakaalu.

 
20.04.2017 11:20
1
0
Kormost rääkides, u. 10 aastat oli hirmutati igasugu arvudega kuidas kormoranide arvukus kasvab, kui ruttu mere tühjaks söövad jne. Väinamere. Aga millegi pärast pole seda juhtunud, vahepealsete aastate jooksul on ahvena, säina, haugi, koha arvukus kõik oluliselt paremaks läinud. Viimaste aastate jooksul mitmes kohas olen näinud kuidas kormoranide kolooniad kadunud. Vahepeal oli jutt et kotkaste arvukus kõvasti tõusnud tänu kormoranidele, et hea lihtne saak neile.
20.04.2017 11:20
1
0
10 aastat tagasi siis hirmutati.
20.04.2017 11:28
0
3
Inimese koormus kalapüügile on ju ka vähenenud, see on kormode mõju n.ö. tasakaalustanud. 10 aastat tagasi polnud kormode arv kuigi märkimisväärne veel, mõju tunneb paljudes piirkondades juba nüüd ja hakkame tulevikus üha enam tundma, kui vaikselt kõrvalt vaatame.

Ühel kalandus-seminaril esitleti katsepüükide tulemusi läbi aastate, siis seal võis katsepüükide tulemuste "chardi" ja kormoranide ja hüljeste arvukuse "charti" üksteise peale sobitades selgelt näha, et vähemalt katsepüükide osas on pöördvõrdeline trend ilmne. täpselt nii, kuidas on kormo/hülge arv protsentuaalselt kasvanud, on katsepüükide tulemus nigelamaks läinud.
20.04.2017 12:15
0
2
See loendamine on ikka väga lampi teema.Toon näite, numbrid suurusjärkudes, täpselt ei mäleta ja netis otsida ei viitsi.Nimelt saaremaal jahimehed loendasid 1 või 2 aastat tagasi enne järgmist jahihooaega ca 2500 metssiga, aga jahihooaja lõppedes selgus, et kütitud oli ca 4000 siga frownMa võin siin vabalt tuhandetega mööda panna, aga suurusjärgud oli muljet avaldavad.Nii palju siis loendamisest.
20.04.2017 12:49
0
3
Soomes on viigreid loendatud nii, et sisuliselt 10 aastat saadi 3000-8000 viigrit(tõusvas trendis), siis tuli ootamatult 2 aastat, kus loendati ca 16000 viigri kanti, millele järgnes taas 8000-line aasta. Ei ole võimalik, et populatsioon kasvab 2x aastaga ja siis langeb jälle 2x. Ilmselt neil kahel aastal olid loendamiseks ideaaltingimused, kus võis olla võimalik loendada üle 90% loomadest. See annab ka aimu, milline võib olla "keskmine" eksimus. Ametlikult räägitakse, et loendatakse ca 60-80% hüljestest. Samas see viigri näide on üks, kus võiks arvata, et aastaid on loendatud 50% loomadest, või isegi või alla selle. Kaldub küll pisut "telegrammi" valdkonda, aga hülgeid loendavad need, kes nende uurimise eest raha saavad, ja raha ptritsib ikka peale, kui asjad on "kehvad" - kui peab aktiivselt kaitsma. Milleks muidu manipuleeritakse ka arvukuse numbreid esitledes sedasi, et loendusandmeid esitletakse üldusele, kui tegeliku arvukusena. Kormorani arvukusega on sama lugu, Soome kalurid pon hakanud ise pesade arvu kokku lööma laidudel ja neist pilte tegema, kuna väidavad, et ametlikud andmeid näidatakse tahtlikult oluliselt väiksematena. Hülge ja Kormo kaitsmine on ok mu arust, aga kuskil on piir, kus tuleb tunnistada, et nüüd aitab, nagu metsas. Kuna aga arvukusega manipuleeritakse, siis ei tea keegi isegi seda, mis see hetkeseis on, veelvähem seda, kus on see piir, mis võib saada neile endile saatuslikuks ja mis on kriitiline ka muule loodusele. võibolla see, et kunagi oli hülgeid 100000 ringis oligi see, mis neile lõpuks saatuslikuks sai. Isegi nende arvukuse vähenemine paari protsendini kunagisest populatsioonist on lõpuni tõestamata, räägitakse kala ülepüügist, räägitakse jahist, samuti haigustest ja keskkonnamürkidest, Fakt on aga see, et hülge madalseisu ajal 70-datest kuni 90-dateni) oli kogu Läänemere kalavarude seis viimase 100 aasta parimas seisus, oli räime, kilu; oli lesta, oli turska, oli ahvenat, lõhelistest rääkimata.
20.04.2017 22:04
0
0
Läänemeri magestub,selles point.Varsti on ta Läänejärv,kust võrgutad kokre ja linaskit.
20.04.2017 22:08
0
0
Tegelikult oli 2 aastat tagasi üks ajaloo suurimate hulka kuuluvaid soolvee sissevoole Läänemerre, samas selle mõju avaldub aeglaselt ja aastate pärast, ajutiselt võib Soome ja Botnia lahes isegi see soolase vee sissevoole halvendada veerežiimi.
20.04.2017 23:05
0
3
Vertuska - kormorani  osad kolooniad kadusid sellepärast ära, et järjepidevalt mune hävitati. Võõrliikide levikut ja nende "vägitegusid " maailmas piisavalt nähtud. Hüljes on küll oma, kuid kui arvukus hakkab liiga vohama, läheb asi jamaks. Mingi piir peab ikka ees olema. Teatud inimeste loogikat kasutades tuleks ju siis lasta kõigel vohada - närilistel,muttidel,rändtirtsudel, täidel, parasiitidel, hulkuvatel kassidel jne. Regulatsioon on vajalik, kui inimene tahab elada koos teiste liikidega samal planeedil.
21.04.2017 09:45
0
2
Üks karvakala pani eile Rannamõisa all kõik meite siiad pintslisse. Poole jada peal tuli üles, siig põigiti hambus. See viimane...

Meile jäid 7 suuremat ja väiksemat auku. Ma jään endiselt arvamusele, et hüljes on elus kaks korda ilus - siis kui kena kuuliauguga kolbas küliti kaldal ja teisel puhul loomaaia basseinis.  Imestama paneb, kuidas see elajas kõikidele keskkonnamürkidele Läänemeres vastu peab olles toiduahela ülemine lüli. Inimesele pidavat ohtlik olema juba mõne kilo Läänemerest püütud punase kala tarbimine. Hüljes sööb lõunaooteks taolise koguse....
21.04.2017 14:58
0
0
Hülgeid on Liivi lahe ümbruses iga aastaga üha rohkem.
21.04.2017 17:26
0
1
Ma heameelega kütiks mõne hülge ära, aga vaadates seadust, mis lubatud, mis mitte, siis eos kaob igasugune huvi ära.
21.04.2017 18:10
0
2
Hülge ja kormo arvukus on arvatavasti ka üheks põhjuseks, miks istutuste tulemit peetakse nigelaks. Kalu istutatakse iga aasta miljoneid, kalurid püüavad välja mõned protsendid sellest mis istutatakse ja looduslikult toodetakse. Aga jõkke tagasi jõuavad vaid üksikud. Keegi pistab nad nahka vahepeal. Nii looduslikult toodetud kalad, kui istutatud kalad.
21.04.2017 18:36
0
1
Ainuüksi Tornio toodab ca 20-30 korda enam lõhet, kui mis kalurid kokku läänemerelt püüavad, lähiaastatel toodab mainitud jõgi arvatavasti kordades rohkem. Lisaks kõik muud jõed ja istutused.
Kalurid püüavad vbl 1-2% kogutoodangust. Samas kui ma ei eksi siis statistika järgi jõuab ca 2% ringud istutatud kaladest jõkke tagasi kudema...
23.04.2017 10:49
0
0
Kunagi ammu kuulsin, et enamus lõheliste märgiseid pidi tagasi saama kormoroonide kolooniatest ja ei imesta kui see on tõsi. Võõrliikidega peaks toimima samuti nagu šaakalitega - st tuleks küttida võimalusel.Loodame
23.04.2017 12:08
0
0
Tikker millestki väga valesti aru saanud.Šaakal ei ole võõrliik ja tema küttimine reeglitega paika pandud. Võõrliigid kährik ja mink keda võib aastaringselt küttida. Siin eespool vist keegi mainis et kormoran kaitsealune liik. Kormoran siiani jahilindude nimekirjas niiet andke aga tuld kui jahiaeg käes.
23.04.2017 12:31
0
0
Enamused kormode asupaigad on linnukaitsealad, kus jaht keelatud ja kormo kaitstavate liikide nimekirjas. Mainitud Malusi saartele ei tohi jalgagi tõsta ajal, kui nad kevadel saartele ilmuvad ja pojad iseseisvalt juba hakkama saavad, isegi saare lähedale sa ei või minna, jahist rääkimata. Kunagi kümnete erinevate linnuliikidega õnnistatud saartest on alles halvad künkad, kus ainus elusolend on kormoran, tuhanded kormoranid
23.04.2017 12:32
0
0
Halvad-haisvad.
23.04.2017 12:39
0
0
Malusi saartel on riik teadlikult viljelenud teiste linnuliikide hävitamise poliitikat oma kormorani kaitsmisega. Ma ise küll arvasin, et looduskaitse Eesmärk on looduse mitmekesisuse säilitamine. Meri on ümbert tühjaks söödud ja teised linnuliigid välja tõrjutud. Kunagi oli põhja-malusil ja vahekaril ka mõned põõsad ja rohelust.
23.04.2017 12:52
0
0
Ega kormoran sellepärast kaitse all ole. Lihtsalt looduskaitsealadel igasugune jaht keelatud. Kus ikka jaht lubatud seal ka kõvasti hävitatud neid.
23.04.2017 12:58
0
0
Looduskaitsealadel ei ole igagasugune jaht keelatud.

 
23.04.2017 13:05
0
0
Kaitsealasid on ka erinevaid.Või on sinu mainitud kaitsealal jaht teistele jahilundudele lubatud aga kormoranile keelatud? Vaevalt küll.
23.04.2017 13:18
0
1
Kommenterisn ennist väidet, et looduskaitsealadel on igasugune jaht keelatud, nii see pole, ka mainitud alal on jaht lubatud, kuid vastab tõele, et  linnujaht on seal keelatud. Kuna Põhja-Malusi ja Vahekari on vaid kormoranide asustatud, siis sisuliselt ongi seal keelatud vaid kormoranide jaht, muud seal jahtida polegi. Pisut sarnane Jokk olukord, nagu hülgega, juriidiliselt võib ütelda, et hülgejaht on lubatud, isegi laskmiskvoot on, aga kui panna kokku erinevad piirangud, siis tuleb välja, et jaht ikkagi pole lubatud. Selline olukord loodud kokkuvõttes, et ok, lubame, aga teeme sellised regulatsioonid, et neid ikkagi lasta poleks võimalik.
23.04.2017 13:36
0
0
Kusjuures, mis mind pisut häirib on see, et Iga uudis, mis hülge kohta ilmub sisaldab "fakti", et kunagi oli hülgeid 100000, samas kui muu maailm opereerib numbritega 80000-100000, Eestis armastatakse viljeleda arvukusest rääkides loendusnumbrit, ehk pisendatakse tegelikku arvukust (faktiliselt tõestatud minimaalset arvu serveeritakse koguarvukuse numbrina)  ja enamjaolt mainitakse, et kunagi oli 100000, ehk valitakse hinnaguvahemiku ülemine number, et jätta mulje, kui hull seis on. Pea iga uudis ütleb, et hülgeid on vaid kolmandik kunagisest arvukusest, samas kui see suhe on pigem 2/3 kandis.
24.04.2017 11:59
0
0
Katsetaja: Palun pane oma saada mulle oma meiliaadress .Minu oma leiad kontaktidest. 
24.04.2017 12:20
0
0
Teie kontakte ei leidnud siit kontaktide alt, aga minu omad peaks siin küll olemas olema?
24.04.2017 12:30
0
1
Veel teemasse:

90-datest on lõhe ellujäämus langenud üle 2x ja se on üks peamisi murekohti täna, sisuliselt peavad jõed tootma 2x rohkem smolte, kui näiteks 90-date alguses, et seda kadu kompenseerida.

Kalurite väljapüük on langenud samal ajaga ca 5-6 korda olles täna  jõgede toodanguarvust ja istutuste summast ca 1% kandis (ca100000 kala versus ca 10 miljonit laskunud/istutatud lõhepoega aastas) ka röövpüük on vähenenud kordi



Hüljeste arv on kasvanud 90-date algusest ca 5 korda,

Kormoranide arv jumal teab mitu tuhat korda.



 
24.04.2017 15:13
0
0
http://www.ejs.ee/wp-content/uploads/2017/04/jahiulukite_kuttimine_2016_2017_jahihooajal-1.pdf



Isegi põtru on lastud pea 10 korda rohkem, kui kormorane:)

Pruunkaru lastakse 5x rohkem, kui hülgeid.
24.04.2017 16:18
0
0
Karu lihtsam küttida ja trofee ka kordades väärtuslikum.
24.04.2017 17:49
0
0
Kormoraniga vist polegi teha midagi, süüa ei pidand kölbama.Isegi siukseid jutte kuuld, et linnukoerad sülitavad välja kui peale laskmist järgi panevad.
25.04.2017 12:55
0
0
Hära Jüssi eilses "Osoonis" täiega utreerib, hirmutab ja jätkab oma retoorikat, väites, et kui tahame hülge mõju ja kokkupuudet inimestega vähendada, siis tuleks Läänemeres nende arvukus suruda paarituhande juurde tagasi. Seda ei taha ükski kalur, ega jahimees. samuti sai korratud väie, et hõlgeid on 1/3 kunagisest asurkonnast, mis ei vasta kuidagi tõele!

On suur vahe, kas meil on ca 50000, 25000 või "paartuhat" hüljest, normaalne oleks, kui jõuaks esialgu selleni, et piirame arvukuse kasvu ja selgitatakse välja, mis võiks olla optimaalne arvukus tulevikus, kus hülged pole sunnitud pikki toitumisrändeid ette võtma(kalurite püüniste juurde) ja kus tegelik mõju kalavarudele ja ohustatud kalaliikidele on selge ja kõikide osapoolte poolt aksepteeritud. 
Palun oota