Otsi

Söögikalas elavhõbedatonti kartma ei pea

Foto: Aldo Luud
Foto: Aldo Luud
09.08.2017
Kuigi suurem osa poes müüdavast kalast imporditakse, võib julgelt toidulauale panna ka kõiki Eesti vetest püütud kalu. Seejuures peaks kala olema menüüs mitu korda nädalas ning võimalusel tuleks süüa vaheldumisi eri rasvasisaldusega noori ja pisemaid kalu, kirjutab Postimees.

Kalanduse teabekeskuse 2015. aastal koostatud «Saasteainete uuring Läänemere kalas» näitab, et saastumine pole meie vete kalade puhul probleem. 

Kuna Läänemere ühendus muu maailmamerega on piiratud ja selle ääres asub rohkesti tööstus- ja põllumajandusettevõtteid ning elab palju inimesi – ainuüksi Peterburi oma ligi kaheksa kuni kümne miljoni elanikuga saadab kogu jääkvee Läänemerre –, siis pole kalanduse teabekeskuse juhataja Armuliku hinnangul ilmselgelt tegu Euroopa puhtaima veekoguga. Tänu puhastusseadmete pidevatele uuendamistele ja põllumajandusmürkide keelustamisele hakkab mere seisukord tema sõnul siiski paranema.

Loe artiklit täispikkuses siit.

15.08.2017 12:38
0
0
TÜ Eesti Mereinstituudi saasteainete uuringu ( 2015) järgi ( 3.4-29/334) raskemetallidega probleeme ei tuvastatud. Probleem on dioksiiniga, soovitatakse Läänemere kala süüa maksimaalselt 2 korda kuus!! Ainete tervist kahjustav toime ilmneb tavaliselt  aastate pärast. Mujal maailmas igatahes lüüakse elavhõbeda probleemi tõttu häirekella.
16.08.2017 09:18
0
0
Soomlased teevad iga paari aasta tagant uuringuid, kus mõõdetakse mürkide sialdust nii kalades, kui ka inimestes(emapiimas), kõige värskem avaldati käesoleval aastal("eukalat III"). Selle kohaselt on dioksiinid ja PCB ühendite sisaldus emapiimas langenud 30 aastaga 4 korda.

Viimasee 15 aastaga on langenud Dioksiini ja PCB sisaldus rasvases lõhes pea 2,5 korda.

Uuring ise on tasuline ja pole võimalik avalikult jagada aga paar slaidi leiab siit: https://www.facebook.com/SAMEBOATKalatalousFiskeri/posts/1920460814902627
16.08.2017 09:39
0
0
Eelnevalt jäi link pisut nigelalt, püüan uuesti:



https://www.facebook.com/SAMEBOATKalatalousFiskeri/posts/1920460814902627
16.08.2017 10:47
0
0
Kõige usaldusväärsem info on EFSA ( European Food Safety Authority) kodulehel.
16.08.2017 11:05
0
0
Sealt just väga värskeid publikatsioone ja soovitusi PCB ja Dioksiini uuringute kohta ei leia (värskeimad on a´laon 2012). Miks peaks Soome terviseameti ja tervisekaitse organisatsioonide värske uuring olema väheusaldusväärne?



 
16.08.2017 11:30
0
0
Mereinstituudi soovituse täpne tekst on selline:



"Võttes aluseks kala ja kalakonservide maksimaalse tarbimise, mille korral ei ületata dioksiinide nädalast lubatavat tarbitava kala ja kalakonservide koguse piirnormi, on soovitatav lähtuda järgmisest: 1) Dioksiiniohtu pole, kui süüa väherasvastest kaladest ahvenat, koha, ilmselt ka haugi ja keskmise rasvasusega kaladest lesta 12 portsjonit nädalas ehk siis mitte üle 900 g nädalas (mitte üle 130 g päevas). 2) Dioksiiniohtu pole, kui süüa nädalas 12 portsjonit kalakonservi – sprotte mitte üle 360 g ja vürtsikilu mitte üle 480 g. 3) Rasvaste kalade puhul tuleb arvestada, et minimaalne söödud ühe kalaliigi kogus ei ületaks kolme korda nädalas ja kaks portsjonit korraga ehk siis kuus portsjonit nädala kohta (mitte üle 300 g üht liiki kala nädalas ehk 43 grammi päevas). Siia gruppi kuuluvad väga rasvastest kaladest lõhe, angerjas, ilmselt ka meriforell, rasvastest kaladest kilu ja keskmise rasvasusega kaladest räim, samuti jõesilm (Roots, 2011). Terviseriskide hajutamiseks on soovitatav süüa rohkem väherasvast ja keskmise rasvasusega kala, välja arvatud räim. Läänemere lõhet, mereforelli, angerjat, üle 22 cm-st räime ja jõesilmu soovitatakse süüa maksimaalselt kaks korda kuus."



Ehk eelnev väide, et seal soovitatakse Läänemere kala (üheselt kõiki liike) vaid 2 korda kuus pole päris täpne. Tuleb märkida, et need soovitused tuginevad Anon 2006 ja Roots 2011 aastal avaldatud uuringutele, nagu uuringus endas kirjas: tuginevad nende soovitused Lõhe ja Jõesilmu osas varasematele uuringutele: tekst uuringus: "Varasemate uuringute ning kirjanduse andmetele on dioksiinide sisaldus kindlasti üle piirnormi väärtuse lõhes ja jõesilmus") See sõna "Kindlasti" tugineb mitte testidel ja proovidel konkreetse uuringu tarbeks, vaid varasematel uuringutel. Sommid on oma uuringu jaoks konkreetselt lõhet uurinud ja ka rinnapiima mürkide sisaldust.

Ka EFSA ütleb juba 2012 et dioksiinide sisaldus on vähenenud, ja mitmed läänemere kalade uuringud näitavad, et nii enne 2012 aastat, kui ka peale 2012, on dioksiini ja PCB sisaldus kalas pidevalt alanenud.
16.08.2017 11:47
0
0
See, et probleem eksisteerib näitab määrusega ( EL) 1251/2011 Rootsile ja Soomele tehtud dioksiinipiirmäära mitmete tingimustega erand ( lubatud turustada ainult omal maal, tarbijat informeerides ja  Komisjonile aru andes rakendatavatest meetmetest jne. (Piirmäärad sama määruse lisas punkt 5.3).
16.08.2017 13:28
0
0
Kas too EU määrus on ikka õige numbriga? Tundub et see pole antud teemaga kuidagi seotud?

IImselgelt pole olukord hea. Aga hiljutised uuringud näitavad ta on parem, kui oli 2011, või 2015
16.08.2017 15:19
0
0
Vabandan, määruse täielik nimetus on järgmine: Komisjoni määrus ( EL) nr 1259/2011 2. detsember 2011, millega muudetakse ( EÜ) nr 1881/2006 seoses dioksiinide, dioksiinitaoliste PCB de ja muude kui dioksiinitaoliste PCB de piirnormidega toiduainetes.
16.08.2017 16:22
0
0
Tänud!

Näib, et Soome ja Rootsi on saanud ka kohustuse intensiivselt dioksiinide sisaldust mõõta ja raporteerida.

Kuvitav, kuidas sellegipoolest Soome lõhe Eesti kalaturule jõuab, suvalise kaluri järelkärus?

Ka Läti sai erandi ja hoopis teisel alusel:

"Latvia has demonstrated that human exposure to dioxins and DL-PCBs in its territory is not higher than the highest average level in any of the Member States and that it has a system in place to ensure that consumers are fully informed of dietary recommendations with regard to restrictions on the consumption of fish from the Baltic region by identified vulnerable sections of the population in order to avoid potential health risks"



Huvitav on sellest TÜ mereinstituudi uurimusest see, et Peipsi kala on mitme ühendi puhul problemaatilisem, kui merekala, arvasin, et probleemid on olnud peamiselt Läänemere kalaga.
16.08.2017 17:23
0
0
Lätlased taotlesid erandit kantserogeenide PAH sisalduse (polüaromaatsed süsivesinikud) suhtes sprottides, kuid lükati tagasi. Aeg-ajalt korjatakse partiisid turult ära. Saasteainete nimekiri aina pikeneb, analüüsid  kallid, nii et sõel on väga hõre.
16.08.2017 20:35
0
0
Taaskord tänud!
Saan aru, et lõhele Läti siiski erisuse sai. Saan aru, et olete erialainimene, kui tihti Eestis kaladelt proove võetakse ja laboris testitakse (mis aastast räime kilu ja Eesti lõhe viimased proovid ja testid pärinevad?)?
16.08.2017 23:17
0
0
Infot saasteainete seire kohta toidus, sealhulgas kalades võib leida Veternaar-ja Toiduameti, kui kohaliku pädeva asutuse kodulehelt. Kogu "Mendelejevi" tabelit ei jõuta kuskil uurida. Probleemiks on ka see, et ilmnevad järjest uued kahjulikud mõjud, millede pikaaegsest ja koostoimest teatakse vähe. Näiteks on väidetavalt ainuüksi elavhõbeda looduslik foon pärast tööstusrevulutsiooni algust ( 1850) kahekordistunud. Löögi all on eriti nn riskirühmad, rasedad, vanurid, lapsed, kroonilised haiged jne.
17.08.2017 05:56
0
0
Toidu ja vet ameti lehel tuulates leiab kõige värskema uuringu aastatast 2010.
Aga ilmselt kuulun ise suurde riskirühma, Räime ja kilu elu jooksul vast paar tonni söönud, ja ikka neid suuremaid valinud( pool sellest loomulikult suitsutatult, mis omakorda juba mürgise kala veelgi mürgisemaks teeb, lõhet keskmiselt vast kilo ikka nädalas viimased 10 aastat. Hetkel tervise üle kurta ei saa, aga ilmselt head loota pole.
Huvitav, kas inimorganismis ka võimalik selliste mürkide taset mõõta? Oleksin tõenäoliselt huvitav katsejänes.
Palun oota