Otsi

EKS ei toeta ministeeriumi algatust Pärnus ja Peipsil

Foto: Igor "Ixa" Nael
Foto: Igor "Ixa" Nael
29.08.2017
Keskkonnaministeeriumi (KKM) eestvõttel peetud harrastuspüügi teemapäeval arutati harrastuspüügi arengukava, ajutisi püügikitsendusi ja harrastuskalapüügi tasu 2018. aastal, talvise jääaluse ahvenapüügi ning kohapüügi regulatsiooni Pärnu lahel.
KKM plaanidesse kuulub harrastuskalastuse väärtustamine atraktiivse rekreatsioonitegevusena ning eeskiri hoidmine lihtsa ja arusaadavana. Kalastustasusid on plaanis jätkuvalt muuta paindlikumaks ning kättesaadavamaks. Keskkonnakoormuse kasvu ei ole senise arengu juures täheldatud (näiteks paindlikum vähilubade müük). Kõne all oli ka mõnede liikide (nt. harjus, tõugjas) varude lokaalne hea seisukord ning võimalus neid taas tulevikus püüda.
 
Toetust leidis Tallinna Kalastuspordi Klubi ettepaneku muuta kalapüügieeskirja tekst lihtsamaks - kõik piirangud peaksid sisalduma ühes dokumendis ning see dokument peaks olema mõistetav ka juriidilise hariduseta inimesele.

Tõsiseid vaidlusi tekitasid KKM esitatud ahvena- ja kohapüügi regulatsioonide ettepanekud.
 
Keskkonnaministeerium teavitas kavatsusest piirata talvist harrastuslikku Pärnu lahe ahvenapüüki 15 kg päevasaagini. Põhjenduseks toodi vajadus piirata harrastuslikult püütud kala ebaseaduslikku edasimüümist.
 
EKS seisukoht on, et selline piirang on põhjendamatu ning selle kehtestamisega ei saavutata soovitud tulemust. Allpool EKS poolt esitatud seisukohad sellise piirangu vastu:
 
1. Harrastuslikult püütud kala edasimüümine on keelatud. Teadaolevalt selline tegevus siiski toimub. Enne täiendavate piirangute kehtestamist sellise tegevuse takistamiseks tuleks ära kasutada muud, oluliselt efektiivsemad võimalused lubamatu tegevuse ohjeldamiseks. Täiendava piirangu, millise järelvalve võimekus on küsitav, kehtestamine EKS hinnangul olukorda ei paranda;
 
2.  “Kõikide piirangute seadmine käib teadussoovituse alusel.” (http://www.envir.ee/et/kalandus).
Kõnealune ettepandud piirang ei põhine ühelgi teadusuuringul. Selle kehtestamisel läheks KKM vastuollu oma tegevuse põhimõtetega. Ükski avalikult kättesaadav teadusuuring ahvenavarusid Eesti rannikumeres ega siseveekogudes ohustatuks ei pea, seega puudub vajadus piirata ahvena püüki;
 
3. Seaduse järgi võib osta kutseliselt kalurilt kuni 30 kg kala ilma dokumentatsioonita ning päritolu tõendamise kohustuseta. Seades harrastajaile piiranguks madalama kui 30 kg piirangu, ei ole võimalik seaduse täitmist jälgida - harrastuspüügil lubatust suurema kalakogusega püüdja võib alati väita, et limiiti ületav kogus on ostetud kutseliselt kalurilt.
 
Teine, emotsionaalsem teema käsitles Pärnu lahe kohapüüki. Ministeeriumi hinnangul on harrastuspüügil püütud 9st kalast 8 alamõõdulised ning nende vabastamise käigus saab märkimisväärne osa hukku põhjustavaid vigastusi. Selliste vigastuste vähendamiseks tehti ettepanek kidata konksude kasutamine. EKS toetab kalu vähem vigastavaid püügiviise, ent peab sellise piirangu elluviimist ning järelvalvet ebaproportsionaalselt ressursimahukaks - nii järelvalveorganitele kui ka kalastajaile.
 
Teadusuuringute põhjal moodustab harrastuslik püük kuni 10 % kutseliste väljapüügist ning harrastuspüügil vabastatud alamõõdulistest kohast hukkub alla 10% (vt http://www.envir.ee/sites/default/files/koha_eesti_rannikumeres_emi_uuring_2016.pdf) Selline hukkunud alamõõduliste isendite arv on oluliselt väiksem kutselisel püügi välja püütud alamõõdulistele kohade arvust (vt ka. lk 30 http://www.envir.ee/sites/default/files/soovitused_2017_aastaks.pdf) ning alamõõduliste kalade väljapüügi piiramiseks Pärnu lahes on oluliselt tõhusam reguleerida kutselist püüki. Lisaks on iga harrastuspüügil kasutatav vahend tootjapoolselt arendatud komplektsena ja just sellisel moel tasakaalus olevana ning selle hilisem modifitseerimine, konksude arvu muutuse või konksude kaalu muutusega võib viia kalastusvahendi tasakaalust välja ning sellisel moel muuta ta töökõlbmatuks.

Kogu kidaga või kiloga tehtav potentsiaalne kahju loodusele on paljuski eetilise kalastuse küsimus ning eetikat reeglina õigusloome vahenditega ei kasvata. Pigem võiks harrastajad ja riik siinkohal seljad kokku panna ja tegeleda teavituskampaaniatega järgneva 10-15 aasta jooksul, et tõsta kalastuskultuuri ning hoolivust elus looduse vastu. Kui siiski peetakse ainuvõimalikuks vahendiks harrastusliku püügi piiramist ajutiste kitsenduste näol, siis tuleks need põhjalikult läbi mõelda ning selgelt ja arusaadavalt sõnastada:
* Mis on hetke olukorras valesti ning mida soovitakse muuta
* Kui pikk on ajutine piirang ning milles see täpselt seisneb
* Mis on ajutise piirangu mõõdikud. Mida täpselt mõõdetakse piirangu kehtimise ajal ning peale seda? Mis saab edasi, kui mõõdik vastab soovitule? Mis saab siis, kui ajutine piirang ei ole avaldanud mingit mõju või tema mõju on vaid osaline?

Parim, mida saame harrastajana ise teha, on kalastada eetiliselt ning sellises koguses, mida on oma tarbeks vaja ning sellist suhtumist ka propageerida nii sõprade kui tuttavate hulgas. Kui märkame rikkumist, siis on õige käitumine anda sellest teada KKI valvetelefonil 1313 ning mitte pead kõrvale pöörata. Seejuures ei pea me silmas vaid harrastuslikku kalapüüki, aga ka loodusressurside kasutamist laiemalt ning seda ka tööstuslikus vallas. Kasutame kõik sedasama loodusressurssi ning mida arukamalt me sellega ümber käime, seda rohkemaarvuliseks muutub väärikas suuruses saagi tabamine ja kalastuse resultatiivsus tervikuna pöördub tõusujoonele.


Eesti Kalastajate Selts
30.08.2017 21:04
4
0
MÕISTLIK!
30.08.2017 22:53
0
4
Mõistlikku pole siin küll miskit.

Minge Eesti kalastajate seltsi teemasse ja lugege mis toimub.

Kolm kuud oli aega EKSil asja lahendada ja leida lahendusi mis tõesti toimiksid.  Ja EKS teadis juba mitu kuud, et kilopiirang tuleb ja nad algselt sellega ka nõus olid.  Nüüd kui ministeerium on ära ostsustanud, siis see piirang tuleb, siis EKS on pannud üles teema mis 29.08 kuupäevaga, et nemad on vastu.

HALENALJAKAS ja KURB, jälle on katuseorganisatsioon EKS oma lipukirjast käitunud vastupidiselt ja harrastajatele selja pööranud.  Ja kui nüüd kronoloogilises järjekorras (kevadest-siiani) siis on seda teemat teadlikult vassitud, ehk algselt oldi poolt, kuna Varik ja Tammikivi EKSi juhtkonnast ise kirjutasid, et röövikuid ja lätlasi on vaja piirata läbi selle kaalupiirangu.  Alatu ja oskamatu selts see EKS!
31.08.2017 08:45
0
2
Loomulikult on vajalik kaalupiirang.Meil on harrastajal kalamüük keelatud. Lätlased teeevad mis tahavad.Siit (Pärnust, Peipsilt) kakuvad palju suudavad ja müüvad Riias kus hinnad korralikud..Peipsil jäetakse lisaks kiiskadele ka väikesed ahvenad augu servale.Ka sellisele noorkalade hävitamisele tuleks lõpp teha.

näit. alammõõt. Korraliku jääga talvel võiks igalt autoga järvele -merele minejalt 5 eurigi kasseerida. Ei usu, et keegi seda kalliks peaks, aga saadud trahaga võiks midagi kalavarude heaks teha.

 
31.08.2017 11:00
0
2
Peipsi ahvena alamõõt võiks kasvõi 15 cm olla kui midagi muud teha ei taheta.
31.08.2017 11:04
0
0
Kulla kalasaaja, seega sinusrust laheneb kohe ära röövikute ja lätlaste ahnitsemine, nigu see keeld kehtima hakkab?
Kontroll ju olematu olnud siisni ja pätikarjal süüdimatuse tunne peal ja püütakse rahulikult edasi müügiks, lihtsalt kala viiakse (keegi pundist veab kui teised püüavad) autosse ja teadupärast autot läbi otsida võib ainult politsei. Olen kindel et röövikutel ei muutu sellise olematu kontrolli ja võimalustega midagi. Seeg see kaslupiirang ei teeni eesmärki ehk milleks see loodi.
31.08.2017 12:22
0
0
Autot võib läbi otsida ka keskkonnainspektsioon, Inpektsioon võib ilma orderita ka su maja läbi otsida, neil on sisuliselt suuremad õigused, kui politseil.
31.08.2017 12:26
0
1
Aga muus osas nõus, kontroll on nigel ja keskendunud vaid kutselise kaluri kontrollimiseks, kuna see on lihtne (kaluripoolsed teavitused millal veele-millal veelt, GPS saatjad teatud piirkonnas nõutud kaluritelt) ja sealt saab ka trahvi kätte erinevalt mõnest võõramaa kalurist. Hooa ajalguses võtta juba olemasoleva seaduse täitmine luubi alla ja pühendada aasta ebaseadusliku müügi avastamiseks ja pool probleemi, ehk ebaseaduslikuks müügiks püüdmine laheneks aastaga, aga keegi ei tahagi sellega tegeleda.
31.08.2017 23:25
1
0
Autot võib siis läbi otsida kui on juba avastatud rikkumine.
Lambist kinni pidada ja läbiotsimist teha, siis ilma omaniku nõusolekuta minuteada ei tohi.
31.08.2017 23:26
1
0
Maja ehk kinnisvaraga sedaenam ei tohi lambist.
01.09.2017 09:14
0
0
Seadusest on kõige hullemad erisused välja võetud nüüdseks ja inspektori volitused on võrdustatud politsei õigustega. Selles mõttes on tõesti areng toiminud. Muide tänasest jõustus uus Looduskaitseseadus.



Kunagi isegi tegin ministeeriumile järelpärimise ja vastuses tõdeti et jah, sisuliselt on neil samad-, või isegi suuremad õigused, kui politseil. Seda küll teatud tingimustel toona.

Seadusest:

(1) Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.



Korrakaitse seaduse link:

https://www.riigiteataja.ee/akt/102122016006

 
01.09.2017 18:21
0
0
Kalastaja seega sa väidad et inimese eravaldusesse võib inspektsioon lihtsalt niisama ja iga kell. Et nagu prokurori põhkendatud luba ja orderit polegi enam vaja siis?
01.09.2017 18:22
0
0
....Siseneda...
01.09.2017 18:32
0
1
Siin oleks wuudi abi vaja, vanasti oli seaduses erisus, et "kahtluse" korral on õigus. Praegu näib, et valdusesse sisenemise reegleid on korrastatud. Loen erisustest ja korrakaitse seadusest välja, et kehtib sama nagu politsei puhul, et "õigusrikkumise" takistamiseks või kahtluse korral, et valduses pannakse toime õigusrikkumist(näiteks alamõõdulise kala peitmist), võib siseneda. Ilma orderita.
Aga ma ei taha midagi väita, asi sai alguse ühe inspektori väitest, kes selgitas kalurile, et kui ta soovib, siis võib ta otsida ka ka tema maja läbi. Mispeale too isik asja mulle kurtis, uurisin tolleaegset seadust ja tegin ka ministeeriumisse järelpärimise, kus sain vastuseks, et jah inspektoril on õigus tõesti maja või auto läbi otsida ilma orderita. Praegune seadus lubab ka jõu kasutamist, sõidukite peatamist jms.
01.09.2017 18:39
0
0
Aga keegi võiks seadused maakeelde panna, saaks ise ka selgust. Wuudi leiaks terminoloogiast ja miljonist muust asjast muidugi mitu põhjust miks seda ikka teha ei võiks, aga kui vaid neid kahte seadust, ehk looduskaitseseadus ja korrakaitseseadus lahti seletada ilma muu woodoota, siis ma saan küll aru, et inspektsioonil seadusega antud autoriteedi taha ei tohiks seaduserikkumiste avastamised küll jääda.
01.09.2017 23:42
0
0
Ära jama, ainuke riiklik organisatsioon on politsei, kes endiselt võib orderi alusel eravaldustesse ja ruumidesse siseneda. Kõik!

Auto kuulub ka pm. keelu alla ja kui politsei tahab autot lambis läbi otsida, siis ikka prokuröri luba vaja, kui keeldud.  Kui aga sa oled kaldal ja auto kõrval on rikkumine, siis vist jah mingi õigus on neil läbi otsida, aga seal ka mingid teemad olid.  Peaks homme paarile asjapulgale helistama ja üle küsima.  Ennast hakkas ka huvitama.
01.09.2017 23:43
0
0
Su loogika järgi võib ESSi turvamees ka uksest sisse tormata vä?
02.09.2017 08:06
0
0
Loe seadust, siis selgub, kas on jama või mitte, ma absoluutsele tõele ei pretendeeri, aga lugeda üldjuhul oskan, eks wuudi alati paneb kahtluse alla, kas õigusrikkumise kahtlusel oli alust, või mitte pluss leiab veel sada muud põhjust mis kogu inspektsiooni ebaseaduslikuks kuulutaks, aga ma loen välja, et selline voli on igatahes antud. Turvameeste toimetamist arvatavasti looduskaitseseadus ei reguleeri.
Igatahes looduskaitseseadus annab inspektorile loa toimetada ülal mainitud paragrahvide raaames, kliki linki ja loe need paragrahvid läbi. Seal on nii autode peatamise õigus, jõu kasutamise õigus, inimeste kinnipidamisõigus jne. kirjas. Anna siis meile ka teada, mis asjapulgad arvasid asjast.
02.09.2017 10:10
0
0
ok, kui aega saan siis uurin.
04.09.2017 13:33
0
0
Võtsin siis ise seadusest punktid välja pisut tihendatult:



Esiteks lubab looduskaitseseadus järgmist:

Keskkonnainspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 

teiseks kehtivad erisused:



§ 704.  Riikliku järelevalve erisused



 (1) Keskkonnainspektsioon võib tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui:

 1) see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või

 2) valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.



 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnainspektsioon hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.



§ 705.  Vahetu sunni kasutamine



  Keskkonnainspektsioonil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.





§ 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku peatada ja teda küsitleda, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on küsitleva korrakaitseorgani pädevuses.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]

 /---/

 (3) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses.



§ 32. Isikusamasuse tuvastamine



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasuse, see tähendab teha kindlaks isiku nime ja isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, tutvuda dokumendiga, võrrelda fotot ja teisi dokumendile kantud biomeetrilisi andmeid isikuga ning kontrollida dokumendi ehtsust, või kui see ei ole võimalik, siis tuvastada isikusamasuse muul õiguspärasel viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]



 (2) Politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik ja nõuda temalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendi esitamist, saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi, sealhulgas andmeid isiku elukoha kohta, ning saada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võrdluseks biomeetrilisi andmeid.

[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]



 (3) Korrakaitseorgan võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.

/---/

 (6) Korrakaitseorganil on õigus toimetada isik isikusamasuse tuvastamiseks ametiruumi, kui see on vajalik vahetu ohu korral või olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks.



§ 45. Sõiduki peatamine



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.



 (2) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik võib anda veesõiduki peatamiseks märguande peatamissignaalina, kasutades rahvusvahelise signaalkoodi lippe, prožektoreid, pürotehnilisi vahendeid, raadiot, valjuhääldit või ruuporit, või muul arusaadaval viisil, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

/---/

 (5) Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.



§ 49. Vallasasja läbivaatus



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:

/---/

 3) on alust arvata, et vallasasjas viibib isik, kellelt võib seaduse alusel võtta vabaduse või keda võib seaduse alusel läbi vaadata või kes on abitus seisundis;

 4) on alust arvata, et selles on asju, mida võib käesoleva seaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või konfiskeerida;

/---/

 7) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.



 (2) Asja omanikul või valdajal on õigus viibida asja läbivaatuse juures. Kui omanik või valdaja ei viibi asja läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida asja läbivaatuse juures.



 (3) Korrakaitseorgan võib asja läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.

/---/

 (5) Asja läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.



 (51) Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.

/---/]



§ 50. Valdusesse sisenemine



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada muid takistusi, kui:

 1) see on vajalik kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks;

 2) on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;

 3) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses.

/---/

 (3) Valdusesse tuleb võimaluse korral siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekul ja ajavahemikus kella 7.00-st kuni 23.00-ni. Äriruumidesse tuleb võimaluse korral siseneda nende töö- või lahtiolekuajal.



 (4) Eluruumi tohib valdaja teadmiseta siseneda vaid siis, kui teda ei ole mõistlike pingutustega võimalik teavitada ja sisenemine on vajalik korrarikkumise või vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni või eluruumi valdaja teadmiseta on isiku eluruumi sisenemine lubatud ainult juhul, kui see on vajalik:

 1) korrarikkumise kõrvaldamiseks, kui valdusest levivad väljapoole teist isikut oluliselt häirivad kestvad või korduvad mõjutused ja nende kõrvaldamine ei ole muul viisil võimalik;

 2) vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.



 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb esimesel võimalusel teavitada valdusesse sisenemisest. Kui valdusesse sisenemise tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.



 (6) Valdusesse sisenemisel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

/---/



§ 51. Valduse läbivaatus



 (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või kõrvaldada muid takistusi:

 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud;



 2) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või



 3) kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.





 (2) Isiku valduses oleva eluruumi läbivaatus ning äriruumi läbivaatus väljaspool selle töö- või lahtiolekuaega on lubatud ainult läbivaadatava elu- või äriruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal. Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise halduskohtumenetluse seadustikus haldustoiminguks loa andmiseks ettenähtud korras. Kui kohus keeldub loa andmisest, on korrakaitseorgan kohustatud viivitamata lõpetama valduse läbivaatuse.



 (3) Ajavahemikus kella 23.00-st kuni 7.00-ni on isiku eluruumi läbivaatus lubatud ainult juhul, kui see on vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks.



 (4) Piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi valdajal on õigus viibida valduse läbivaatuse juures. Kui valdaja ei viibi läbivaatuse juures, võib ta määrata täisealise isiku, kellel on õigus viibida valduse läbivaatuse juures.



 (41) Korrakaitseorgan võib valduse läbi vaadata ilma käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikute juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui nimetatud isikud tahtlikult takistavad käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.



 (5) Kui valdaja isik on tuvastatav, tuleb teda esimesel võimalusel teavitada valduse läbivaatusest. Kui valduse läbivaatuse tagajärjel jääb valduses valveta oluline varaline väärtus, tagab korrakaitseorgan kuni valdaja või muu õigustatud isiku saabumiseni valduse valve.



 (6) Valduse läbivaatusel võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.



 (61) Korrakaitseorgan võib võtta valduse läbivaatusel proove, samuti teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.



 (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud meetme protokollimine on kohustuslik.



§ 52. Vallasasja hoiulevõtmine



 (1) Politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil on õigus võtta vallasasi hoiule:

 1) vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

 2) asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi;

 3) kui seaduse alusel on asja valdamiseks vaja luba, mis asja valdaval isikul puudub;

 4) kui asja valdab isik, kellelt on seaduse alusel võetud vabadus, ning on oht, et isik kasutab asja enda või teise isiku tapmiseks või vigastamiseks või võõra asja kahjustamiseks või põgenemiseks;

 5) kui vallasasja on lubatud käesoleva seaduse § 49 alusel läbi vaadata ning hoiulevõtmine on vajalik, et võtta vallasasja kohta proovi, samuti teostada vallasasja mõõtmisi või teha ekspertiisi või

 6) kui turvakontrolli käigus on tuvastatud ese, mis ei ole seadusega keelatud, kuid võib ohustada isikut ennast või teist isikut.



 (2) Hoiulevõetud asja hoiab korrakaitseorgan. Kui korrakaitseorganil ei ole asja omadustest tulenevalt võimalik või otstarbekas asja hoida, võib korrakaitseorgan anda asja hoiule muule isikule, kellel on täidetud selleks vajalikud tingimused. Korrakaitseorgan või muu isik, kellele asi on hoiule antud, peab hoidma asja selle säilimist tagaval viisil.



 (3) Isikule, kellelt asi hoiule võetakse, väljastab korrakaitseorgan viivitamata asja hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse korrakaitseorgan, kes hoiulevõtmist kohaldab, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetava asja kirjeldus. Kui isik, kellelt asi hoiule võetakse, ei ole asja omanik ega selle seaduslik valdaja või kui asja ei võetud hoiule isikult ning omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab korrakaitseorgan omanikku või seaduslikku esindajat asja hoiulevõtmisest viivitamata.



 (4) Hoiulevõetud asja omanikule või seaduslikule valdajale luuakse viivitamata pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist võimalus asi kätte saada.



 (5) Vallasasja hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.

/--/




Lihtsalt infoks, terminoloogia osas:



 (1) Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine.



(4) Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht. Kehalise puutumatuse riive käesoleva seaduse tähenduses on seksuaalse enesemääramise õiguse raske rikkumine või raske tervisekahjustuse tekitamine.



 (5) Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab.
Palun oota