Otsi

Keskkonnainspektsioon: Peipsi ühisreidil suuremaid rikkumisi ei tuvastatud

Foto: Igor "Ixa" Nael
Foto: Igor "Ixa" Nael
19.09.2017
Möödunud nädala reedest kuni pühapäevani Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel toimunud riigiametite ühisreid näitas, et enamik kaluritest ja laevajuhtidest on kehtivatest nõuetest teadlikud ja järgivad neid. Kolme ametkonna peale alustati siiski neli väärteomenetlust ja tehti kümmekond hoiatust. 
Keskkonnainspektsiooni kalakaitse osakonna juhataja Indrek Ulla sõnul oli sügisese püügihooaja alguses läbiviidud ühisreidi peamine eesmärk saada aktiivsest kalapüügipiirkonnast suurem ülevaade, mida tavapärase töö ja pistelise kontrollimisega ei ole võimalik saavutada. „Teiseks tahtsime saada mutnikupüügi saakidest koosseisulist ülevaadet, eelkõige koha ja selle mõõdulisuse osas, ehkki mutnikutega püük on traditsiooniliselt spetsialiseerunud ahvenapüügile,“ lisas Ulla.
 
Kontrollitud püünised olid üldjuhul nõuetekohaselt märgistatud ja tähistatud ning õigete vahekaugustega. „Kolmel juhul tuvastasime vahekauguste osas mittevastavuse. Võtsime kaluritega ühendust ja tegime hoiatuse,“ täpsustas Ulla.
 
Avastati ka üks selguseta kuuluvusega mõrd, mille omanik on tuvastamisel. 
 
Kalurite kalalaevu kontrolliti veekogul 38 korral ja ühel juhul tuvastati laeva jälgitavuse nõuete rikkumine. Puudus sai kohesel kõrvaldatud ja seekord piirdusid inspektorid hoiatusega. 
 
Sadamas kontrolliti lossimisi 77 korral ja tuvastati kaks rikkumist, mis olid seotud kalateate edastamise ja väljapüütud koguste erinevusega. Mõlemal juhul alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetlust. Lisaks tehti kuus hoiatust.
 
Mustvee kordoni juhi Jalmar Ernitsa sõnul kontrollisid piirivalvurid neil päevil Peipsi järvistul ligemale sadakond alust. Kontrollreid näitas, et nii kutselised kui ka harrastuskalurid ja lõbusõitjad käituvad üksteise suhtes lugupidavalt, laevajuhtide dokumendid on valdavalt korras ning paadisõitjad on omaks võtnud päästevestid.
 
„Kuigi kontrollreidil piirivalvuritele avanenud üldpilt oli hea, leidis siiski aset ka üks piirirežiimi rikkumine. Nimelt avastasid piirivalvurid esimesel ühisoperatsiooni päeval, et Peipsi järvel toimetas üks alus piirerežiimi alas. Lähemal uurimisel selgus, et aluselt lasti vette kalavõrke. Suunasime aluse koos juhiga tagasi kaldale, selle kaptenile määrasime väärteokorras rahatrahvi ning järgmisel päeval võeti välja ka valesse kohta sisse lastud võrgud,“ selgitas Ernits.
 
Veeteede Ameti ametnikud kontrollisid kalalaevade tehnilist seisukorda ja meetmeid vältimaks laevade võimaliku keskkonnasaaste tekitamist. Järelevalvet tehti kombineeritult nii kaartiga Emajõel kui väikesadamates ja lautrites Peipsi ääres. Peipsi järvel olid ilmaolud väikealustega liiklejate jaoks rasked, mis tegid järelevalvetoimingud vee peal keeruliseks. Sellegipoolest kontrolliti kokku 21 alust, millest enamik olid heas või väga heas tehnilises seisundis ja omasid kehtivat ülevaatust. Kuid oli ka erandeid ja ühe juhtumi puhul algatatakse tõenäoliselt väärteomenetlus, kuna alus on ehitatud omavoliliselt ümber ilma kooskõlastamata, mis omakorda silmnähtavalt seab ohtu laeva püstuvuse.
 
Ennatamaks keskkonnasaaste tekkimist juhivad Veeteede Ameti inspektorid eelkõige tähelepanu pilsivee puhtusele, hüdraulikaseadmete ja muude süsteemide võimalikele leketele ja nende ilmnemisel vajalikele reostusohu likvideerimise meetmetele. Kuigi üldine teadlikkus meresõiduohutusest on läinud kindlalt kasvavas joones, on siiski juhtumeid, kus riigil tuleb sekkuda ja nõuda laevaomanikelt isegi elementaarsete nõuete täitmist.
 
Ühisreidil osalesid ka Veterinaar- ja Toiduameti ametnikud, kes kontrollisid püütud kala lossimisel ja transportimisel ettenähtud hügieeninõuete täitmist.
 
Ettevõtmist toetas rahaliselt Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

KKI
Palun oota