Otsi

Keskkonnaamet: kalu tohib veekogusse asustada ainult Keskkonnaameti loal

Haugi asustamine. Foto: Aimar Rakko
Haugi asustamine. Foto: Aimar Rakko
29.09.2017
Seoses Maardu järve asustatud kaladega, tuletame meelde, et kalade asustamiseks veekogusse on vaja Keskkonnaameti luba. Karpkalu, nagu ka teisi võõrliike, Eesti veekogudesse asustada ei tohi, sest need liigid võivad omada ohtu veekogu ökosüsteemile.

Maardu linnavalitsuse eesmärk oli Maardu järve puhastada asustatud kaladega, sh võõrliik karpkalaga. Selline tegevus on keelatud, kuna veekogus tuleb säilitada kohalik fauna ning mitte rikkuda seda võõrliigi lisamisega, vaid leida puhastamiseks muid võimalusi. „Pealegi ei täida karpkala temale seatud eesmärki järvepõhja puhastada. Põhjasetteis sonkides aitab karpkala sealt vabastada toitaineid, lämmastikku ja fosforit, intensiivistades sellega veetaimede ja mikrovetikate vohamist veelgi. Kõige selle tulemusena väheneb vee läbipaistvus ning halveneb veekogu seisund,“ selgitas Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maardu linna soov asustada Maardu järve karpkalu jõudis läbi harrastuskalastajate ühenduse Keskkonnaametisse enam kui kuu aega tagasi ning ameti vee-elustiku spetsialistid selgitasid toona, et karpkala kui võõrliigi asustamiseks luba ei anta ning vajadusel tuleks leida mõni alternatiiv. Kuna järvel toimub intensiivne kalastamine, soovitas Keskkonnaamet järve asustada haugi, kes aitab paremini kontrolli all hoida lepiskalade hulka ning seeläbi soodustab järve üldise seisundi paranemist.

„Järve puhastamise metoodika valik tuleks jätta selle valdkonna spetsialistide hoolde. Omapäi toimetades võib tulemus olla vastupidine soovitule ning oodatud kasu asemel võib veekogu seisund veelgi halveneda. Seetõttu ongi kalade asustamiseks veekogusse vajalik taotleda luba, mille menetluse käigus kaalub Keskkonnaamet ka plaanitud asustamise mõju järve ökosüsteemile, et vältida soovimatuid tagajärgi,“ selgitas Aimar Rakko.

Lisaks peab kalade asustamise juures viibima ka loa andja ehk Keskkonnaameti esindaja. Eraomandis, sh mitte avalikuks kasutamiseks oleva veekogu asustamise juures peab viibima ka veekogu omanik või tema esindaja.

Keskkonnaamet on edastanud info juhtunust Keskkonnainspektsiooni. Eestis looduslikult esinevate kalaliikide veekogusse asustamise nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisainfot loa taotlemise kohta saab vajadusel Keskkonnaameti kodulehelt ja jahinduse ja vee-elustiku büroo spetsialistidelt.

Lisainfo:

Aimar Rakko

Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja

29.09.2017 21:01
0
20
Vaatan ja loen, et väga teaduslik jutt on siin kirjas,minu nähtud veekogud , kus karpkalad elavad küll mingid maltsahunnikud ei ole, pigem vastupidi.Minge keerake veekogude lähedusse ehitatud elumajadest veekogudesse voolavad fekaali kraanid kinni.Alles siis võiks arutada mida ;Karp, linask, koger ja latikas sealt järvepõhjast üles keerutavad.Ei ole ainult karp see kala, kes põhjast toitub,karp veedab oma õõpäevasest tsüklist enamusajast ujudes pooles vees ja toitub väga edukalt pinnast. 
30.09.2017 00:05
0
14
Looduse tasakaalu säilitamine on muidugi auväärt tegevus.

Eriti märkimisväärseid tulemusi annab trahvide kirjutamine ja arvutis hiire liigutamine. Järvede kinnikasvamine silmapilkselt seiskub, vesi selgineb ja kalad suurest tänulikusest hakkavad kiiresti paljunema. Miks mitte trahvida ka neid, kes proovivad loodust taastada. Loodusesse ei tohi sekkuda.

Tema peab iseseisvalt hukka minema. Olgu põhilinnuks linnades vares, merel- kormoran ja põhikalaks mudil. Ja sood on meie looduse uhkus. Järvi pole vaja. Ainuke märkus; sood ongi  surnud järved. Ja neid tuleb järjest juurde. Seltsimehed, kas tegudeni ka kunagi jõuate?
30.09.2017 05:57
0
12
 "Vee võõrliikide käsiraamat" andmetel karpkala esmaleid Eestis 1893 aastal. Eestis loetakse võõrliikideks kokkuleppeliselt kalade ja loomade puhul 19.sajandi lõpust alates sisse tooduid.See info pärit Keskonnaministeeriumi kodulehelt võõrliikide realt.Kas kivisse raiutud see kokkulepe?Ei leia karpkala ka looduslikku tasakaalu ohustavate ja ka invasiivsete liikide nimekirjast.120 aasta jooksul pole see kala veekogudele ohtlik olnud ja kohalikele kaladele arvestatavaks konkurendiks saanud toidulaua ääres. Asustamise protseduuri reegleid muidugi rikuti.Samas rikkumine ametnike poolt vastukaaluna loa andmisest keeldumisega viitega võõrliigile. Teha selle eest Maardu linnavalitsusele näidispoomine on kummaline.See kõik minu arusaam probleemi olemusest...võimalik et ekslik.
30.09.2017 11:51
0
11
 Tegin vähe kodutööd ja leidsin Keskonnaministeeriumi kodulehelt Euroopa Liidu ühtse võõrliikide nimekirja.Jõustus täiel määral 3.aug. 2016 ja pole seal karpkala ja ka valgeamuur puudub nimekirjast. Seega puudus ametnikel alus asustamise keelamisele. Asustamise reegleid oleks tulnud tutvustada ja võimalike tagajärgede eest hoiatada.Tegu siiski linnavalitsuse esindajatega ja 32000 eurot trahvi õnnestunud valimiskampaania eest selgelt kurjast.
30.09.2017 17:31
0
7
Pakun vee-elustiku büroo spetsialistidele välja ühe idee, kui teie arvates on karp kõigesuurem kurjategija järvede kinni kasvamisel siis avaldan teile teie liitlase nime.VALGE AMUUR , kui üks tekitab teie väitel vetikaid siis teine sööb need edukalt ära.Amuur sööb vetikaid 1,5kg oma kehakaalust rohkem ja kasvab kuni 60kg raskuseks.smiley
30.09.2017 21:53
0
16
Puhas minu arvamus,aga suur osa sellest Keskkonnaametist tuleks kohe "seina äärde panna".Rõhutan-kaudses mõttes!
On neid mõttetuid intstitutsioone Eesti Vabariigis teisigi,aga Keskkonnaametile vastast leida on raske.On see siis ressursipuudus,ajumahu vähesus või mis,aga see on nukker.
01.10.2017 10:49
0
8
 Arukas oleks enne suurt riidu ja kohtuskäike asjaosalistel ühise laua ääres omavahel suud puhtaks rääkida.Vigu tegid mõlemad osapooled.Karpkala ja linaski asustamisel edaspidigi (olgu või valmiste eel) vaja teatud-tuntud kalateadlase hinnangut sobivusest antud veekogusse.Hr. Krause alles oma meeskonnaga uuris Maardu järve kalastiku olukorda väikejärvede monitooringu raames. Temalt soovituse saamine ei tohiks vist raske olla. Keskkonnaametil arvatavasti pädevat hinnanguandjat palgal pole.Asustusmaterjali taudivaba tõendit enam vaja pole sest taotluses tuleb näidata ka kasvandus.Legaalsed pideva järelvalve all. Jõudu ja kannatlikkust kõigile!
01.10.2017 20:16
8
5
Tiba naljakas kuidas igaüks kujutab omale ette et on targem kui vastava hariduse saanud spetsalist. Mis te arvate et karpkala asustamise keelt on kiusupärast välja mõeldud?
01.10.2017 21:38
2
9
Küsiks vastu.Kas euroliidu ühtne määratlus võõrliikide osas on vähem pädev kui kohaliku kivikuninga oma?Ja ei ole sugugi kindel et sel kuningal vähemalt baklareuse kraad ette näidata on kalanduse erialal.Ja nõuete ühtlustamine tühipaljas jamps ja ei ole meie Keskkonnaministeeriumile kohustuslikuks täitmiseks.Vertuskalt isiklikult pärin- kas tead nimetada Eestis mõnda veekogu kus karpkalad on võimust võtnud 120+ aasta jooksul ja kohaliku kala välja tõrjunud või nälga jätnud?Mina ei tea küll ühtegi...
01.10.2017 21:55
3
4
A peab seda karpkala asustama üldse või? Milleks see liik hea on? Mõnel on see kala pesa pähe teinud ja siis arvab, et kõik lombid peaks seda täis olema. No kui nii on otsustatud, ju siis on mingi mõte.
01.10.2017 22:13
0
4
 Pole seda liiki varem põlualuseks määratud.Oli lihtsalt nimekiri kõikvõimalikest elusolenditest (ka taimedest) kes viimase sajandi-paariga Eestimaa loodusesse lisandunud.Oli ka ohtlike oma ja segastel asjaoludel keerasid ametnikud kõik samasse patta...võõrliigid.Mille poolest karpkala Eestimaa vetes halb on?
01.10.2017 22:16
5
1
Ei tea, kas halb või mitte. A milleks ta hea on, et hirmsasti pahased ollakse, kuna ei lubata asustada enam? Taandub asi sellele, et oleks mida piinata/solgutada või on muu põhjus, miks ikka peaks see kala meil olema?
01.10.2017 22:39
0
5
 Karpkala alates kaalust 3+ pakub adrenaliini enam kui sumbatäis latikalipse.Ka gastronoomilised elamused pole võrreldavad...nii lihtne see ongi minule isiklikult.Ja nüüd Venno eksib- enam ei keelata vaid lubatakse euroliidu määruse järgi asustamine.
01.10.2017 22:49
0
0
Kosmopoliitidega(võõrliik) on see lugu näiteks, et nad on vastuvõtlikumad kohalikele parasiitidele ja haigustele. Kui kosmopoliit sedaviisi veekogudes toimetab, siis muutub ta heaks "vaheperemeheks" parasiitide arenemisele, samuti haigustele. Viirused saavad kergema ligipääsu organismidele, kus nad saavad suurepäraselt areneda. Suureneb entroopia ja ka negentroopia. See viimane tähendab seda, et viirusetüved muutuvad mitmekesisemaks ja võivad saavutada võidu ka kohalike taksonite immuunsussüsteemi üle. Seda tänu suurenenud võimalusele areneda peremeesorganismis, kelle immuunsussüsteem pole tõkkeks haigustekitajale.
01.10.2017 23:16
0
1
 Kasutaja Koch Saksamaalt postitas vägevate karpide pilte ...kas neil samad probleemid ja kahtlused kuigi karpkala sealmail oluliselt varem ja läbinud tunduvalt pikema ajaloolise testi?Ei pea EL kalandustegelasi rumalateks...kas keegi vaidleb vastu karpkala koha pealt?
01.10.2017 23:33
0
0
 Kasutaja Mustakissal all kõva teoreetiline pagas.Kas Eestimaa veekogudest (või Saksamaa) on tuua konkreetne näide või erandkorras karpkalast kui vaheperemehest parasiititele ja haigustele? Niiütelda õppeks ja valgustuseks. Normaalne diskussioon ja arvamuste ning kogemuste vahetus...see siis vihje modedele kui liialt tulisena tundub.
01.10.2017 23:52
0
0
Ei tea. Pole andmeid kuskilt uurinud. Tõin välja lihtsalt ühe lisaaspekti, miks kosmopoliitidega peaks olema mõnevõrra ettevaatlikum. Eestis on mindud seda teed ilmselt ka rahaliste võimaluste tõttu. Kui lubada suuremat "isehakanud" asustamist, siis on vaja ka suuremat kontrolli. Ise pooldaks kalanduslikult väheväärtuslike jõgede sisustamist vikriga. Kasari vesikonnas võiks nendeks jõgedeks Kasari/Teenuse ja Enge olla. Viimane jõgi on Kivi-Vigala paisuga niikuinii riiklikult ökoloogilisele mandumisele määratud. Männiku inimtekkelistesse veekogudesse võiks vabalt karpi asustada.
02.10.2017 00:12
0
0
 Minu mula muutub juba kindlasti tüütuks.Ei tooda karpkalu Eestimaale Indo-Hiinast otse kui kohanematuid.Viimatine kogemus karpkalade asustamisest Härjanurme kasvandusest.Kalakesed Leedu-Saksa hübriid kes ammu kohastunud ja immuunsed siinsetele bakteritele ja võimalikele tauditekitajatele...kellel küsimusi sellele vastan oma külamatsi tarkusest.Ja ei kuulu ma karbimusitajate seltskonda!
02.10.2017 00:20
0
0
 Pole Mustakissa probleemi  vikerforelli asustamisega Kasari vesikonda uute reeglite järgi.Kes rahastab kui merepunasesse enam ei panustata ...rahapada peaks üle ääre ajama ainuüksi harrastajatelt võetava tasu eest.
02.10.2017 06:00
0
0
Siin kunagi jutt läbi käis et sa kilu omavaliliselt asustasid karpi vist Loobu jõel Kadrina paisjärve. Jaakus selle teema üless rebis. Mis sellest edasi sai? Oled sa kilu pädev hindama kui palju forellijõe veekvaliteet halveneb peale seda kui paisupeal karbid põhjast muda ja sitta üless tuhnivad?
02.10.2017 08:44
0
6
 Tookord lõppes poolte kokkuleppega ja kirjaminevat karistust ei saanud.Järgneval kevadel juba vallale väljastatud  loaga järgmine sats sai toodud.Vee erikasutusloa pikendamise ja saneerimise lõpparuande jaoks  käsil  veeuurijate aastaringne uuring vee kvaliteedi osas valla rahastusel. Kokku teostatakse mõõdistusi igal aastaajal.(4korda).Lõpparuanne valmib järgmisel sügisel Kadrina paisjärve vee kvaliteedist ja selle mõjust Loobu jõele... seni vaid kohvipaksu pealt ennustamine. Mudapilvi pole keegi täheldanud kuid sügiseti suured parved parte ja laglesid veekogu väetamas.
02.10.2017 11:41
0
2
Lihtsalt huvi pärast kiikasin üle kogu artiklite esirea.See siin vaieldamatul liider kommentaaride osas...seega puudutab paljusid.Seega oleks igati asjakohane artikli autori kommentaar kõhkluste, kahtluste ja vääriti mõistmise kummutamiseks.
02.10.2017 13:07
0
5
 Eelmine kommentaar pole mingi erahuvi ega silmaklappidega seltskonna vaatenurk looduse ringkäigule.Artikli autor esindab ministeeriumi ameti ametlikku seisukohta mis selgelt ajal jalus ja ei vasta ühtsetele euroliidu kriteeriumitele.Oleks siin Wuudi- ei jätaks sellest üllitisest kivikestki müürist  millega ametnikud ennast kindlustanud.Uhmris veel tambiks peenikeseks kivide killud...ja järele jääb vaid tolm meenutamaks legendi keskkonnaameti juhtivast ja suunavast jõust.
02.10.2017 21:01
1
1
Selge on igaljuhul see et to Maardu järve 600 kalamaimu asustamine oli lihtsalt valimiste eelne nüke, ei muud. Arusaamatuks jääb miks ei võetud keskkonnaameti soovitust kuulda ja ei asustatud haugi. Pakun et haugimaimud lihtsalt kallimad. See et linnaisa teadlikult ja tahtlikult seadust rikkus on muidugi tase omaette.
02.10.2017 22:07
0
1
Maardu linnavalitsus siis teadis, et KK amet jama ajab, ega nad muidu ei oleks nende kalade asustamist avalikustanud. kilu51 ,kas viskaksid selle EL määruse lingi siia üles tutvumiseks, või on see määrus alles jõustumas.indecision 
03.10.2017 01:53
0
1
  Piisab kui netiotsingusse sisestada sõna võõrliigid ja kohe esimese vastega lööb pildi ette.Linkida ei oska sest kobakäpast iseõppija.
03.10.2017 10:09
0
4
Maardu linnaisad tegid väga osava võtte kaasates keskonnaministeeriumi.Kaotada pole midagi kuid populaarsust  ja tasuta reklaami said kuhjaga. Rikkumise fakti inspektorid ju ei fikseerinud ja härra kummikutes tuvastamata maimudega pildil...ehk püüa-vabasta mees kohalike kokredega. Linnal kindlasti mitu osavat juristi...ootame kohtusaaga ära sest sealsed mehed pole papist. Keskkonnainspektsioonis asjale ilmselt ametlik käik antud ja taganeda pole enam võimalik.
04.10.2017 08:51
0
0
See määrus ju ei välista liikmesriigil oma nimekirjade ja regulatsioonide kehtestamist.
Küll aga kohustab just ühtses nimekirjas olevate võõrliikide puhul teatud protseduure järgima.
04.10.2017 09:49
0
0
 Rängalt siin puudu Wuudi.Ja  nagu Katsetaja mainis-kohustab just ühtses nimekirjas olevate võõrliikide puhul teatud protseduure järgima.Ei ole selles nimekirjas karpkala,valgeamuuri ja ka vikerforelli...paras pudru kokku keedetud.Artikli autor ehk selgitab?
04.10.2017 10:09
0
3
Võin küll eksida, aga ma saan nii aru, et antud määrus kohustab ühtes nimekirjas olevatele liikidele ilma eranditeta väga konkreetseid meetmeid, see on euroopa liidu ülene nimekiri, mis kehtib kõigile liikmesriikidele(ehk laias laastus väljaspoolt EU-d siia rännanud liikide suhtes), samas aga ilmselt on ka euroopa liidu sees võimalik ja ilmselt ka vajalik ohjata eri liikide levikut ja mõju, Vahemere veeloom ei pruugi Läänemerre sobida ja vastupidi.



Seega võib iga liikmesriik lisaks neile veel oma nimekirjad kehtestada, samuti ohjekavad ja regulatsioonid, ainus mis antud määrus sätestab, on see, et iga liikmesriigi ohjekavadest ja nimekirjadest tuleb EU komisjoni (ja ka naaberriike?) informeerida.



Mõistlik on keskkonnaministeeriumile vastav päring teha ja paluda ka vastavat õigusakti, mis kinnitab, kas karbid on siis võõrliigid Eesti seadusaktide järgi ja kui on śiis kuidas nende asustamine hetkel reguleeritud on.
04.10.2017 10:49
0
12
 Maardu linna juristid rabasid härja sarvist.Ehk saame lõpuks ka teada ja targemaks. Ühekaupa üritajatele aetakse umbluud ja kotitakse et vähe pole-seekord asi enam kui tõsine.
Palun oota