Otsi

Kalastuskaartide taotlemine järgmiseks aastaks on avatud!

Foto: Ajakiri Kalale
Foto: Ajakiri Kalale
01.12.2017
2018. aasta kalastuskaardi taotluste vastuvõtt algas täna kell 9.00 veebikeskkonnas www.pilet.ee ja Keskkonnaameti kontorites.
Kalastuskaarti on vaja taotleda, kui püügivahendina kasutatakse nakkevõrku, õngejada, kadiskat, liivi või kuuritsat. Samuti on see nõutud õngpüünistega püüdmisel Endla looduskaitsealal, Matsalu rahvuspargis ja Silma looduskaitsealal ning mõnedel lõheliste jõgedel.

Elektrooniliselt saab luba taotleda aadressil www.pilet.ee, kuhu saab siseneda ID-kaardi, mobiili ID või internetipanga vahendusel. Maksmine toimub kohe pärast taotluse esitamist internetipanga vahendusel või krediitkaardiga.

Keskkonnaametile saab taotluse esitada ameti maakondlikes kontorites (v.a Tallinna peakontor, Palmse ja Otepää kontorid). Taotluse võib saata ka postiga või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga, kuid sel juhul tuleb arvestada, et taotluse esitamise tähtajaks loetakse selle registreerimise kuupäev ja kellaaeg Keskkonnaameti dokumendiregistris, mis on kindlasti hilisem taotluse saatmise ajast. Taotlused rahuldatakse nende ajalise laekumise järjekorras.

Mõlema taotlemise kanali jaoks on kehtestatud eraldi limiit, mis iga aastaga nihkub aina rohkem internetis müüdavate lubade kasuks. 2018. a jagatakse 93% lubadest elektroonilise kanali ja 7% Keskkonnaameti vahendusel.

„Netist ostes on suurem tõenäosus saada kalastuskaart soovitud veekogule soovitud ajaks. Lisaks on veebist kiirem ja mugavam taotleda kalastuskaarte ning hiljem saab veebi kaudu ka kohustuslikke püügiandmeid esitada,” soovitab Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko eelistada kaardi ostmisel veebikeskkonda pilet.ee.

Kui 2017. aastal sai esmakordselt osta nädalasi võrgulube merele, siis 2018. aastal lisandub sellesse nimekirja ka Võrtsjärv. Nii merel kui Võrtsjärvel jäävad kehtima ka kuuajalised load.

Muudatused seisavad ees ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves, kus kevadine kaldavõrgu kasutamise aeg jaguneb varasema ühe perioodi asemel kaheks: võrku võib kasutada 1.-31. märtsini ja 1. aprillist 4. maini. Muudatusega antakse kalastajale võimalus valida endale meelepärasem kalastamisperiood.

Maakondlike limiitide kehtestamisel on arvesse võetud ka haldusreformi käigus nihkuvaid maakonnapiire. Näiteks suureneb Pärnumaa merealal nakkevõrkude limiit ca 25% ning samavõrra väheneb see Läänemaal. Seni Jõgevamaal asuvat Kaiavere järve tuleb otsida nüüd Tartumaa nimekirjas olevate veekogude alt.

„Kalastuskaardi ostmisel tasuks oma plaanid põhjalikult läbi mõelda. Seda enam, et luba ostetakse sageli mitu kuud varem, ent hiljem pole võimalik luba muuta, kehtetuks tunnistada ega selle eest makstud raha tagasi saada. Samuti ei tohi luba kellelegi teisele kasutamiseks edasi volitada. Limiidita lube, näiteks õngpüünistega lõhejõgedel kalastades või liivi, kuuritsat ja kadiskat kasutades, soovitame osta vahetult enne kalapüügile minekut,“ lausus Aimar Rakko.

Pikemalt saab lugeda kalastuskaardi taotlemise kohta Keskkonnaameti kodulehelt.

Määruse 2018. aasta ajutiste püügikitsenduste, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarvu kohta harrastuskalapüügil leiab Riigi Teatajast.

Palun oota