Otsi

Sindi andis loa vabrikutamm lammutada

Foto: Ajakiri Kalale
Foto: Ajakiri Kalale
02.12.2017
Vaidlus Sindi vabrikutammi saatuse üle lahenes Sindi linnavalitsuse viimasel istungil enne Tori vallaks muutumist, kui linnavalitsus andis ehitusloa, et avada Sindi pais ja rekonstrueerida see kärestikuks.
Ühtlasi väljastas linnavalitsus loa ehitada juurdepääsutee linnast paisuni ja rajada Pärnu jõele Sindi uus väliujula.

Kuna paisu rekonstrueerimise järel alaneb veetase paisul, toob ujula ehitamine kaasa süvendustöö, mille käigus teisaldatakse üle 500 kuupmeetri jõepõhja. See nõuab keskkonnamõju hinnangut.

Keskkonnamõju hinnangu aruanne on alles kehtestamisel, mistõttu andis linnavalitsus välisujula ehitusloa eritingimusega: kui keskkonnamõju hinnang ei luba välisujulat süvendada, jääb see ehitamata ja ehitusluba tühistatakse.

Keskkonnaagentuuri projektijuht Külli Tammur kinnitas, et kui keskkonnamõju hinnang ei luba ujula tarvis jõepõhja süvendada, ei mõjuta see kuidagi Sindi paisu avamist, kuna tegu on kahe eri ehitusloaga.

Kogu uudist saab lugeda Pärnu Postimehest.
04.12.2017 17:41
1
8
Vabariigi parimad mineerijad saavd kätt harjutada ja suure jõmaka teha.
04.12.2017 23:58
1
10
Need parimad mineerijad oleks võinud selle suure jõmaka juba ammu ära teha...
05.12.2017 19:12
2
3
Ma millegipärast arvan, et seda jõmakat ei tule. Põhimõtteliselt oleks vaja ainult sinna, kust vesi järsult alla kukub, vedada terves tammi pikkuses kive ja killustikku. Teha vee langemine laugemaks koos taskutega ja saakski kalad ülesse.
06.12.2017 19:18
3
2
Vaja oleks ikka laevatatavaks saada.
10.12.2017 19:29
0
3
Kui just pole uut projekti tehtud, siis artiklis nimetatud 500 kuupmeetrit on vale kogus. Kopeerin siia projektist kopeeritud lause: 

Projektiga on ette nähtud 46 000 m 3 pinnase eemaldamine jõe põhjast . Kus võeti see 500 m3????

Kui need oleksid 2 eraldi projekti, miks siis tammi seni pole lammutatud, kui ujula projektiga alustati hiljem? 

Ka Sander Sandberg kinnitab oma kirjades, et ujula tuleb igal juhul: IS-V äliujula rajamine on õigusaktidega kooskõlas ja tegemist on k ohaliku omavalitsuse tingimusega ehitusloa väljastamiseks Sindi paisu kinnistu omandamise hetkest alates .   Looduskaitseseaduse§ 51 . Koelmuala kaitse (see lõik kuulub Natura 2000 kaitsealade hulka)

(1) Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaigana kinnitatud veekogul või selle lõigul on keelatud olemasolevate pais ude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, uute paisude rajamine ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine.

KOVil ei ole õigust nõuda ebaseaduslikke toimingud.  KOV-id on Vabariigi valitsuse käepikendus ja ei saa tekitada omi seaduseid.

 
loh
image

13.12.2017 10:54
5
2
Eesti wabaks
13.12.2017 11:53
0
7
Hakake pihta siis,kaua te läägutate!indecision
14.12.2017 11:32
16
0
Täitsa huvitav palju pärast seda jõmakat,teistesse jõgedesse vett jääb.Praegu juba suviti see seis suht nutune.
15.12.2017 23:51
0
13
kentaur??? Tõesti arvad, et paisu lammutamine mõjutab midagi teistes jõgedes? Sinu loogika järgi peaksid esna, vodja ja teised pärnu jõe algtoitelised jõed siis kokku kuivama?

Reaalselt ei ulatu Sindi paisu mõjuala isegi mitte Kurina jõeni. Urumarja kärestik on kurina suudmest linnulennult ca 1,5km ülesvoolu ja no naiivne oleks arvata, et paisutatus sinnani ulatuks? Ehk arvad, et sel iidsel ajal, kui paisu polnud, ei voolanud ka kärestikust vett allapoole?



Elades ise urumarjast veidi ülesvoolu on naljakas korduvalt kuulda küsimusi teadmatutelt inimestelt, et mis siis saab, kui pais maha võetakse, et kas siis ikka jõkke vett alles jääb? või kuivab teine täitsa ära.



Saage palun aru, et reaalselt on paisutatuse mõju heal juhul veidi silla tänava sillast ülesse, mitte rohkem kui mõni kilomeeter paisust. Samas, kui selle kahju ulatub sadadesse kilomeetritesse.
21.12.2017 11:01
0
4
Mõju ulatus sõltub languse nurgast ja sängi profiilist, et kas paisjärve kaldad on laugjad või järsud. Mida suurem on languse nurk, seda väiksem mõju ulatus ülesvoolu on. Mida suurem on languse nurk paisust allavoolu, seda veevaesem põuasemal ajal see lõik on. Kuid seda, et paisud hoiavad veekogu tühjaks jooksmisest, on täiesti primitiivne ja rumal arusaam.
21.12.2017 17:14
0
4
Pärnu jõe ülemjooksult läheb osa vett Jägala-Pärnu kanali kaudu ka Ülemiste järve. Olete ikka kindlad et päälinna rahvas peale Sindi tammi maha võtmist veeta ei jää?laugh
21.12.2017 19:46
0
3
Ma arvan, et ega enne selle sindi tammi pold pärnu jõge olemaski, hõkk!
21.12.2017 22:55
0
1
Enne oli Pärnu Peakraav. Pärast tammi ehitust sai kraavist jõgi!
22.12.2017 23:28
0
1
Nii palju vett oli Tallinnale vaja seepärast, et plaan oli Nõmme "logudikud" asendada korralike paneelmajadega. Õismäest sai valmis ainult Väike-Õismäe. +200 000 inimest oleks võinud Tallinna juurde tulla. Õnneks jäi Suur-Õismäe ehitamata. Läks nii nagu Rakverega. Ringtee võrk sai valmis, aga linna ei saanud.
23.12.2017 12:55
0
4
Kes jõgede veetaseme pärast muretsevad, peaksid muretsema kuivenduskraavide, soode ja rabade kuivendamiste pärast. Sood ja rabad võtavad vastu liigsed veed ja on kuival ajal veereservuaarideks. Ühtlasi ka puhastavad vett. Kahjuks on Eestimaa nii kraave täis pikitud, et nii mõnedki jõed on seetõttu väga viletsasse seisu jäänud. Üheks näiteks on Vääna jõgi, mille kallal tänase päevani välja vägivallatsetakse. Ja nii juhtubki, et kuival ajal jäävad sellised jõed nireks ja vihmarohkel hetkel paisuvad lühiajaliselt ja kiirelt väga kõrgele. Sellist metsikut veetaseme kõikumist kalad mõistagi ei armasta.
24.12.2017 22:13
0
15
Kuidagi jõle venivaks ja keeruliseks on projekt aetud.... kipub vaikselt tekkima kartus et kas üldse toimubki lõpuks miskit. Kas jääb vaid rahaliigutamise projektiks ja hiljem toimub tagasinõue? Eks näis... loodame et ehk ikkagi kopanokad varsti tammi kohal vehivad.
Palun oota