Otsi

Muudatused keskkonnavaldkonna õigusaktides 1. jaanuarist 2018

Foto: Jarko Jaadla
Foto: Jarko Jaadla
27.12.2017
Nimekiri olulisematest õigusaktide muudatustest, mis uuest aastast kehtima hakkavad.

 

1. Ahvenapüügile päevalimiit

2018. aastal tohib harrastuspüüdja ööpäevas välja püüda kuni 15 kg ahvenat. Muudatuse eesmärgiks on piirata harrastajate poolt püütud kala ebaseaduslikku edasimüüki ehk n-ö. musta kalaturgu ja hoida ahvenavaru stabiilsena.

Loe lähemalt.

2. Püüdsid kala? Anna aru!

Uuest aastast peavad kalastuskaardi alusel kala püüdvad harrastuspüüdjad esitama püügiaruande. Kui eelmise kalendriaasta kohta on püügiaruandeid esitamata, uut kalastuskaarti ei väljastata. Püügiaruandlus on oluline osa kalavarude haldamisest, võimaldades saada ülevaadet kalasaakidest ehk püügikoormusest.

Loe lähemalt.

3. Koha alammõõt meres suureneb

Alates jääminekust 2018. aasta kevadest on koha alammõõduks  kõikide püügivahenditega ja aastaringselt 46 cm. Nimetatud mõõt kehtib merel ja sinna suubuvates jõgedes nii kutselisel kui harrastuslikul püügil.

Koha alammõõdu tõstmise vajaduse kohta esitasid teadlased ettekanded juba 2015. ja 2016. aasta kevadistel kalurite koosolekutel. Alammõõdu tõstmine on vajalik kogu Eesti rannikumere kohavaru kaitseks, kuna osa potentsiaalsest kudekarjast püütakse välja enne, kui nad jõuavad esimest korda kudeda.

Loe lähemalt.

4. Vedelsõnnik kiiremini põllule

2018. aasta sügisel algab vedelsõnniku laotamise keeld 15. novembrist. Sellel sügisel algas see keeld veeseaduse järgi veel 1. detsembrist. Keeld on vajalik veekeskkonna põllumajandusreostuse eest kaitsmiseks.

Loe lähemalt.

5. Puhtam õhk: uued nõuded katlamajadele

Detsembri lõpus (19.12) jõustus määrus, millega karmistuvad nõuded keskmise võimsusega põletusseadmetest väljuvale õhusaastele. Keskmise võimsusega (1-50 MW) põletusseadmeid kasutatakse Eestis valdavalt soojuse tootmiseks (väiksemate linnade, külade, koolide jms katlamajad) aga ka tööstuses ning neid on kokku ligikaudu 1000. Uutele seadmetele jõustuvad nõuded alates 2018. aasta detsembrist. Olemasolevatele seadmetele (need, mis on võetud kasutusele enne 20.12.2018)  antakse üleminekuaeg, kuna põletusseadmete viimine direktiivi nõuetega vastavusse võib olla väga kulukaks.

Loe lähemalt.

6. Puhtam õhk, vähem bürokraatiat

Käesolevast aastast muutusid leebemaks saasteainete künnised, millest alates on tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba. Tänu sellele ei pea ligi 600 ettevõtet enam õhusaateluba omama vaid piisab oma tegevuse registreerimisest. Nüüd 1. jaanuarist tulebki oma tegevus registreerida.

Loe lähemalt.

Muu:

Seoses maavalitsuste reformiga on nüüdsest kohaliku omavalitsuse üksusel õigus oma korraldusega keelata avalikul ja avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogujääle minek. Ennem tegi seda maavanem.

Keskkonnaministeerium
 

27.12.2017 23:40
0
7
Kui nagu päriselt kohakarja "parandada", siis peaks jätma 2-3 aastaks vette ka näiteks 60+ kalad.
28.12.2017 11:40
0
9
minul järgmine küsimus. Laiemaks aruteliks. kuidas ma peaksin järgmisel aastal toimima. Lähen näiteks Nasva kaheks päevaks ahvenat püüdma, esimesel päeval saan 8 kilo ja teisel 8 kilo. Võib ju nii kogemata saada. Kuna olen mandrimees siis hoian kala sumbas et ta ei rikneks. Teisel päeval astub minu juurde inspektor. Kuidas ma peaksin toimima ja kuidas tõestama et ma ei ole seaduserikkuja. Või siis tulevikus tohib ainult ühe päeva kaupa kalal käia.
28.12.2017 15:18
0
6
Tehakse sulle trahv, kaebad selle kohtusse ja siis selgub, kumb pool võidab :)
28.12.2017 20:33
0
1
Keegi ültse teab kuidas on õige neid kalastukaartite aruandeid esitada. Kas arvesse lähevad kõik tabatud kalad või ainult need mis sai maha löödud ja koju tassitud? Mulle öeldi Keskonnaametist et ainult need kalad mis kaasa võtad. Mõnele teisele on öeldud et kõik kalad mis püügil tabad, ka alamõõdulised jne.
03.01.2018 08:51
0
0
Vertuska küsimusel on jumet. Loogiline on, et need kalad, mis kaasa võtad, aga olen ka kahesugust infot kuulnud. Ise olen pannud need, mis koju võtan.
03.01.2018 12:59
0
0
Seadus, mis reguleerib püügiandmete esitamist räägib vaid saagist, Võiks tõlgendada, et kõik, mis õnnestub kätte saada,  tuleb kirja panna, ka alamõõdulised, kuigi lahti see kuskil kirjutatud pole nagu ka saagi mõiste.



Mõistlikum vast kõik kirja panna, parem olgu inspektorit kohates kirjas rohkem, kui kala kaasas on, kui et vastupidi.





 
03.01.2018 13:20
0
0
Ei ole ju nii. Kui harrastaja paneb kirja ka need kalad mis tagasi laseb , jääb kokkuvõttes täiesti vale mulje sellest palju on harrastajate väljapüük. Pärast kutselistel hea näpuga näidata et nää palju ridvamehed kakuvad. Lõhe-meriforelli jõgedel on tumedate kudekalade C&R väga levinud.

Inspektori kohtamine ei mängi siin mingit rolli, harrastaja peab esitama aruande 5 päeva möödudes, peale kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Pikemaajalistel lubadel on vist mingi kohutsus vahepeal ka andmeid esitada.

 
03.01.2018 13:33
0
0
Kutseline samas paljudel puhkusel ei tohigi tagasi lasta kala. 

Ilmselgelt pole seaduses CR-iga arvestatud. Seadust piinliku täpsusega järgides tuleks nagu kõik kirja panna. Küsimus on, et mis on kalasaak, kas see, mis võeti kaasa, või see, mis õnnestus püüda, seaduses pole seda lahti kirjeldatud, ongi nii, et kirja tuleb panna kogu saak.

 
03.01.2018 13:40
0
0
Kusjuurs vorm ise ütleb juba kudias täita:

*Lõhe, meriforelli ja jõeforelli püügil märkida kalakogusele järgnevasse lahtrisse, kas kala püüti välja või vabastati. *Jõevähi püügil näidata kalakoguste lahtris eraldi püütud mõõduliste ja vette tagasi lastud alamõõduliste vähkide arv
03.01.2018 13:43
0
0
Seega kõik ikkagi kirja ja vabastatud kalad aruandes märkida eraldi.
03.01.2018 13:43
0
0
Nüüd netis sobrades leitsin kalastukaardi andmete esitamise blanketi. Seal on antud võimalus et lõhe-jõe-ja meriforelli püügil märkida kas kala kaasa võetud või vabastatud. Aga muud kalad?
03.01.2018 13:52
1
0
Imelik on see ka et vabastatud kaladel peab esitama kaalu? Ma küll ei viitsi igat  vabastatavat kala kaalu konksu riputada. Igat paarisaja grammist jõekat eraldi kaaluda?
03.01.2018 13:54
0
0
 Andmete esitamises ju vaid lõhe ja forelli ja vähi puhul on see nõue, et kirja tuleb panna ka need, mis ka lahti lasti, Järelikult muude kalade osas kirja see, mis maale tõstetud.
03.01.2018 13:58
0
1
Ega keegi täpset kaalu ju ei tahagi, hinnaguline kaal on ju ka ok.  Seadus nõuab vist 10%-se täpsusega, aga kes seda tagasilasknud kala puhul enam kontrollib?Ka kutselised peavad silmaga hindama ja selle järgi päevikut täitma, lihtsalt teatud protsenti ületad siis ei pruugi see rahakotile hästi mõjuda.
Palun oota