Otsi

Jägala jõe alamjooksul põrkuvad erinevad huvid mitmekordselt

Foto: Eesti Kalastajate Selts
Foto: Eesti Kalastajate Selts
29.01.2018
Jägala jõe alamjooksul põrkuvad täna nii kohalikud, riiklikud, majanduslikud, looduskaitselised, muinsuskaitselased ja julgeolekuhuvid. Lisaks sellele, et looduskaitselised huvid põrkuvad teiste ülaltoodud huvidega, põrkuvad nad täna ka omavahel, kirjutab Jõelähtme valla keskkonnanõunik Kristjan Põldaas vastuseks Eesti kalastajate seltsi esimehele.

ERR artikli kohaselt moodustati Jägala jõe alamjooksule 10.7.2005 jõustunud määrusega nr 2005 Jägala jõe hoiuala, mille kaitse-eesmärkideks määrati EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liikide – hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)* kaitse.

Loodusdirektiivi kohaselt arvatakse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) hulka veekogusid, millel on säilinud looduslik looklev (meandritega) voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad, mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud, mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimeliike või taimekooslusi, või mis on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele ja mis on kaladele tähtsaks kudemispaigaks.

Jägala jõe alamjooksul suudmest kuni Linnamäe hüdroelektrijaamani on eeltoodud tingimused täidetud, hüdroelektrijaamast ülespoole ehk Linnamäe paisjärves pole täidetud aga mitte ühtegi eeltoodud Natura elupaigatüübi tunnust.

Kogu artikkel leitav siit

Palun oota