Otsi

Paberitega kaluriks või edukaks ärimeheks ehk kas kalandust tasub õppida?

Foto: Kuvatõmmis/Youtube
Foto: Kuvatõmmis/Youtube
31.05.2018
Kalakasvatus on kiiresti arenev majandusharu, mistõttu tasuks tulevastel ärimeestel juba praegu härjal sarvist haarata. Ekspertide sõnul uutele tegijatele hetkel veel turul ruumi jätkub, kuid päris ilma hariduseta sel alal naljalt läbi ei aja.

Postimehe artikli kohaselt  lausus Maaülikooli vesiviljeluse- ja kalanduse õppekava juht Kalle Olli: «Veekogude mõistes oleme me endiselt kütid ja korilased,» selgitades, et kui hetkel käivad veel kalatraalerid püüdmas endiselt seda, mida loodus pakub, siis ajad on tegelikult muutumas ning vesiviljelus ületab juba varsti loodusest püütava kala kogused. «Looduslikud kalavarud ookeanis tervikuna on ülepüügi tõttu üsna halvas seisus ja me näeme kuidas nõudlus kalakasvatuse ja vesiviljeluse järele tõuseb,» lausus Olli.

Vesiviljelus kujutab endast veeorganismide - kalade, vähkide, molluskite ja vetikate - kasvatamist tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu saamiseks suuremas mahus, kui seda võimaldaksid looduslikud tingimused. Vesiviljeluse õppetooli lektori Katrin Kaldre sõnul oodatakse vesiviljeluse toodangu suurenemist kõikjal maailmas. Nii ka Eestis, kus hetkel on tootmine veel väga madal. «Meil on perspektiivi, meil on palju magevett ja head tingimused kalakasvanduste rajamiseks,» selgitas Kaldre. «Niššid on valla ja turul on kõvasti ruumi,» lisas Olli, kelle sõnul oleks ettevõtlus esimene koht, kuhu suunas võiksid selle eriala lõpetajad vaadata. «Võib-olla 20 aasta pärast on konkurents väga tihe, praegu ei ole,» selgitas õppekava juht, miks vesiviljelust oleks õige aeg õppida just nüüd.

Täismahus artikkel leitav siin

01.06.2018 12:08
0
5
///«Veekogude mõistes oleme me endiselt kütid ja korilased,» selgitades, et kui hetkel käivad veel kalatraalerid püüdmas endiselt seda, mida loodus pakub, siis ajad on tegelikult muutumas ning vesiviljelus ületab juba varsti loodusest püütava kala kogused. «Looduslikud kalavarud ookeanis tervikuna on ülepüügi tõttu üsna halvas seisus ja me näeme kuidas nõudlus kalakasvatuse ja vesiviljeluse järele tõuseb,» lausus Olli.///



-pea pool(kui nüüdseks juba mitte üle poole) tööstuslikust maailmapüügi biomassist on juba täna püük kalakasvanduste söödaks/tarbeks, iga kalaviljeluse kasvuprotsent suurendab ka tööstuslikku püüki. Selles osas on küll iga aasta arenguid, kuid hetkel on olukord jätkuvalt maailmas selline, et ühe kilo kala kasvatamiseks on vaja tööstuslikult rohkem kui 1 kilo kala püüda.
07.06.2018 08:59
0
1
Seda küll, aga selleks ongi haritud inimesi vaja, kes leiaks sellele küsimusele lahenduse. Süsteem ei ole veel välja arenenud.

Potentsiaalsed lahendused:



-alternatiivsed taimsed söödad, mis asendaks kalajahu-ja õli kasutust. Seda uuritakse hetkel põhjalikult.

-üleminek punaselt kalalt(lõhe, forell) valgele lepiskalale. Eesti tarbija on siin ka patune, ikka eelistatakse lõhe. 

-Parem söödakoefitsent, ehk rohkem kala ühe kilo sööda kohta. 
07.06.2018 11:12
0
3
Jah, nõus 100%, mu eelnev postitus oli ajendatud vaid kommentaaris viidatud lõigust, mis on mu arust pisut eksitav, või mõneti valesti tõlgendatav, võib jääda mulje, et kalaviljelus vähendab tööstuslikku püüki. Kunagi tulevikus see ilmselt nii on ja võimalik, et just kasvatusfarmide areng, mis püügisurvet üha lisab tingib selle, et söödad samuti areneksid, sest kuskiltmaalt tuleb lagi ette, ja mitte kasvandustele ja turule, vaid just söödale, kui samamoodi jätkatakse.

Mis muret teeb on see, et suured püüdjad,  näiteks nn. supertraalide omanikud on ka võimsad lobistid, nagu ka suured farmid, meeletud investeeringud kaitsta, mõlemad huvitatud võimalikult soodsast söödast (ja sellest, et kala ikka sööda hulka kuuluks). Kui mõne protsendiline keskkonnamaks tekitab võimsaid reaktsioone, siis ilmselt on ka sööt äärmiselt hinnatundlik.

Senised poliitikad näivad üha tugevamalt minevat seda teed, et supertraalid saavad toimetada ja kui piiratakse midagi siis vaid nende püügialasid, aga mitte koguseid, poliitiline surve on rannakalandusele, kes on "nähtavam" ja inimestel on selelga vahetum kokkupuude, samuti pakub konkurentsi farmidele, tihti unustatakse, et väikesemahulise rannakalanduse mõju kalavarudele võrreldes suurte traalpüüdjatega on ilmselt kordi väiksem.
Palun oota