Otsi

​Eesti meistriks pürginutel kippus kalaõnne nappima

Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Foto: Märt Aab
Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis. Foto: Märt Aab
06.02.2019
Eelmisel nädalavahetusel toimusid Võrtsjärvel 2019. aasta Eesti meistrivõistlused jääaluses kalapüügis, meistriks pürgis 62 võistlejat. Korraldaja teatel ilmaolud võistlust soosisid, aga kala sportlastega seekord eriti koostööd teha ei soovinud ja seetõttu saadi kala vähem, kui oleks tahtnud.
 
Võistlus oli kahepäevane ning jääleminek toimus traditsiooniliselt limnoloogiakeskuse juurest. Esimese päeva sektorid olid pandud 3,5-3,8 meetrisele sügavusele, kus paljud võistkonnad on käinud harjutamas ja kinnitasid, et kala oli. Ka korraldajaklubi, Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi (LEKK), käis eelnevalt jää- ja kalaoludega tutvumas ning kala saadi ilusti. Vahetult enne võistlust aga läks ilm soojemaks ja see võis kalavõttu mõjutada.
 
LEKKi teatel oli esimesel päeval suhteliselt raske püük ja „valget“ kala (särge, nurgu, latikat) saadi suhteliselt vähe, hästi läks üldjuhul nendel, kellel õnnestus rohkem üksikuid suuremaid kalu tabada. Mõnes sektoris oli nurgu, särge ja latikat veidi rohkem, mõnes veidi vähem, aga üldiselt võideti valge kalaga, vaid ühes sektoris tehti parim tulemus põhiliselt kiisaga. Ühes sektoris õnnestus vanameister Mati Banhardil (67) aga valgele kalale pihta saada ja teda söödaga hoida ning tema saagi kogukaal oli ülekaalukalt parim, üle 2,7 kg. Osades sektorites olid aga parimad tulemused alla kilo.
 
Teisel päeval pidas korraldaja nõu teiste klubide sportlastega: kuhu panna sektorid nii, et kala oleks rohkem. Sektorid otsustati panna veidi sügavamale, kus pidi eelduste kohaselt olema rohkem kala. Samuti kõlas arvamusi, et ilmamuutuse teisel päeval peaks kalavõtt kõige parem olema. Seetõttu alustasid teisel päeval paljud võistlejad püüki sellest, et nad proovisid tabada särge, nurgu ja kui veab, siis ka latikat. Puuritud augud söödeti sisse, kuid mõne aja pärast pidid sportlased pettuma, sest selgus, et ka seal oli valget kala vähe, ja paljud hakkasid püüdma kiiska, et midagigi saada.
 
Osades sektorites tegidki parima tulemuse need, kes said teistest varem aru, et täna tuleb püüda kiiska, mitte särge. Oli ka erandeid, näiteks eelmise päeva kangelane Mati Banhard suutis ka teisel päeval kõiki üllatada ja püüdis 1,4 kg valget kala. Mõned sportlased said ka „boonused“ - latikad, millest suurima ehk umbes 500-grammise tabas Lehar Leetsaar. Iga saadud boonus tõstis võistleja sektori edetabelis päris kõrgele. Teised pidid rahulduma kiisa ja mõne üksiku ahvenaga. Teisel päeval olid saagid niisiis väiksemad kui esimesel päeval, aga iga raske võistlus karastab vaimu.
 
Üldklassis tuli Eesti meistriks Mati Banhard, kes sai esikohad mõlemal päeval. Teiseks tuli Denis Manov, kes sai samuti 2 kohapunkti, kuid kelle saagi kogukaal oli väiksem. Kolmanda koha saavutas Jaanus Viitkin. Juunioride arvestuses oli parim Aare Silm. Teise koha saavutas Johannes Aab ning kolmandaks tuli Laur Tammeorg. Noorte arvestuses tuli Eesti meistriks Serena Sarapuu, kes sai üle 1,5 kilo kala. Vaid 6 grammiga jäi talle alla Gevert Meite. Kolmanda koha saavutas Nikolas Javorski. Naiste arvestuses võidutses Gerli Albert, hõbeda sai Margarita Gratšjova ning pronksi sai Aarika Jõgiste.
 
Võistkondlikus arvestuses tuli Eesti meistriks Kõue võistkond kooseisus Jaanus Viitkin, Aare Silm, Andrus Nurme ja Margus Ollin. Teise koha karika sai võistkond EFK Allvega (Alan Priidel, Hanno Veldemann, Denis Mežennõi, Laur Tammeorg) ning pronksi sai võistkond Angler (Denis Manov, Andrey Turbin, Juri Sobolev, Oleg Nepomnjastsi).
 
 
Palun oota