Otsi

​Röövpüük tõi mullu 11 kriminaalasja

Foto: Pixabay
Foto: Pixabay
15.02.2019
Keskkonnainspektsiooni 2018. aasta kokkuvõte näitab, et keskkonnarikkumistega seotud väärteo- ja kriminaalmenetluste arv on varasemaga võrreldes vähenenud, aga märgatavalt on kasvanud muude sunnimeetmete osakaal. See tähendab, et karistamise asemel kasutatakse õiguskorra tagamiseks rohkem teisi meetodeid – ettekirjutust, märgukirja, hoiatamist. Üle poole keskkonnainspektsiooni mullu algatatud kriminaalmenetlustest olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga.
 
Kui 2017. aastal registreeris keskkonnainspektsioon 1186 väärteomenetlust, siis mullu oli väärteomenetlusi 996. Seevastu haldusmenetluste arv enam kui kahekordistus, tõustes 216-lt 482-le.
 
„Kui varasemalt on haldusmenetlused rolli mänginud teatud kindlates valdkondades, nagu jäätmekäitluses või ranna- ja kaldakaitses, siis nüüd on lisandunud näiteks pakendivaldkond ja kalandus,“ märkis keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Olav Avarsalu.
 
Ümmarguselt 40% kõigist 2018. aasta haldusmenetlustest algatatigi pakendialaste nõuete ja 30% jäätmekäitlusnõuete alal, järelejäänud 30% sisse mahub üheksa erinevat valdkonda. 2018. aastal  jõudis 140 korral haldusmenetlus välja ettekirjutuse koostamiseni ja neist 21 omakorda sunniraha määramiseni. Ka ettekirjutuste arv tõusis eelneva aastaga võrreldes kahekordseks (2017. aastal koostati 63 ettekirjutust). Lõviosa ettekirjutuste sisuks on kohustus registreerida oma tegevus või esitada aruanne vastavas registris, ülejäänute puhul näiteks likvideerida jäätmed, viia farmikompleks vastavusse veeseaduse nõuetega, lammutada ebaseaduslik ehitis, eemaldada püügilt nõuetele mittevastav püügivahend.
 
„Kergemate üleastumiste puhul ei pea tormama kohe karistama, otstarbekam on asjad korda teha ja seadusega kooskõlla viia,“ nentis keskkonnaminister Siim Kiisler. „Seevastu tõsiste rikkumiste puhul peame olema senisest veelgi karmimad.“
 
2018. aastal alustas inspektsioon keskkonnakaitse valdkondades (jäätmed, välisõhk, vesi jm) 342 väärteomenetlust, kalapüügiga seoses 335 ja looduskaitse valdkondades (mets, jaht, kaitstavad loodusobjektid) 319 väärteomenetlust.
 
Keskkonnaalaste rikkumiste eest määratud trahvide arv oli 721 ja kogusumma 260 542 eurot,  2017. aastal olid vastavad näitajad 876 ja 320 409. Trahvisumma vähenemisele aitas kaasa juriidilistele isikutele mõistetud trahvide väiksem osatähtsus võrreldes eelnevate aastatega.
 
Keskkonnakahjuga juhtumeid oli 105 ja esialgne kahjusumma kokku 449 947 eurot. Keskkonnakahjude andmed on veel täpsustamisel. 
 
Lisaks väärteomenetlustele alustas keskkonnainspektsioon eelmisel aastal 18 keskkonnakuritegudega seotud kriminaalmenetlust, mis on poole vähem kui 2017. aastal, kui alustati 39 kriminaalasja. Mullu alustatud kriminaalasjadest 11 olid seotud ebaseadusliku kalapüügiga.
 
 
 
Palun oota