Otsi

​Norra kalurid kahtlustavad, et nende leitud vaal on Venemaa salarelv

Valgevaal. Foto: Pixabay
Valgevaal. Foto: Pixabay
29.04.2019
Väikse Norra kaluriküla Inga lähistel läinud nädalal oma leivatööd teinud kalurid teatasid kummalisi rakmeid kandnud valgevaalast, kes nende kalapaate ahistama hakkas.
 
„Hakkasime võrke vette laskma, kui nägime oma paatide vahel vaala ujumas,“ rääkis Joar Hesten Norra ringhäälingule NRK. „See tuli üles meie juurde ja lähenedes nägime, et sel on mingit sorti rakmed.“
 
Vaal käitus kummaliselt, otsides paatide lähedust ning üritades nende külgedelt köisi ja rihmu sikutada. Veelooma seljas olevad tihedalt kinnitatud rakmed paistsid olevat mõeldud kaamera või relva tarbeks. Nii kahtlustavad merendusspetsialistid, et vaal on naaberriigis Venemaal saanud sõjalise väljaõppe. Vaalalt hiljem eemaldatud rakmete sees olid sõnad „St. Peterburgi varustus“.
 
Kalurite sõnul paistis vaal olevat väga taltsas ning inimestega harjunud.
 
„Kui see vaal pärineb Venemaalt – ja meil on alust seda uskuda – siis pole need mitte Venemaa teadlased, vaid pigem merevägi, kes on selle taga,“ sõnas Martin Biuw Norra mereuuringute instituudist.
 
Norra Arktika ülikooli arktika- ja merebioloogia professor Audun Rikardsen võttis ühendust oma Venemaa kolleegidega, kes kinnitasid, et neil pole kõnealuse vaalaga midagi pistmist. Vene teadlaste hinnangul võib asjaga olla seotud Venemaa merevägi Murmanskis.
 
1980ndatel püüdis Nõukogude Liit sõjalistel eesmärkidel delfiine treenida – leiti, et nende terav nägemine, kiirus ja hea mälu võimaldavad kasutada veeloomi efektiivse veealuse relvade avastamise vahendina. Vastav treeningprogramm pandi 90ndatel kinni, kuid 2017. aastal teatas Venemaa kaitseministeeriumile kuuluv TV Zvezda, et merevägi on asunud sõjalistel eesmärkidel polaarvetes treenima valgevaalasid, hülgeid ja delfiine. Viimase kolme aasta jooksul on president Vladimir Putin taasavanud kolm endist Nõukogude sõjaväebaasi Põhja-Jäämere ääres.

Allikas: The Guardian.
 
29.04.2019 12:43
0
0
Kuidas rakmed kätte saadi, löödi vaal mätasse?
Palun oota