Otsi

​Kliima soojenemine võtab Alaska kalameestelt-küttidelt elatise

Kalamees Alaskal. Foto: Pixabay
Kalamees Alaskal. Foto: Pixabay
03.05.2019
Nii kaua, kui 55-aastane Willard Church Jr. suudab meenutada, on ta aprillikuus jää peal kalal käinud. Puurinud oma kodu lähistel Kanektoki jõe jäässe 1,2 meetrit sügavaid auke ning tõmmanud sealt kala.
 
Aga viimastel aastatel läheb see Edela-Alaskal Quinhagaki külast mööduv jõgi vaevu jäässe, vahendab Daily Mail. Soojenev kliima ja tõusvad temperatuurid on omaette lõpp-punkt selle USA põhjapoolse osariigi põlisasukate kütt-korilase elustiilile.
 
„Olen kütt ja kalamees ning olen terve oma elu viljelenud sellist elustiili,“ sõnas Church, kes elab Beringi mere ääres Kuskokwimi lahes asuvas 700 elanikuga külas.
 
„Olen rännanud üle kogu piirkonna, käinud mägedes kümnepäevastel jahi- ja kalaretkedel,“ lisas ta. „Meie kasvasime üles ajal, mil talv oli päriselt talv, meie vanemad aga mäletavad aegu, mil lumevallid olid sama kõrged kui majade katuseharjad. Täna oleme õnnelikud, kui maas on pool tolli (ca 1,3 cm) lund.“
 
Maailma liidrid ja teadlased maadlevad küsimusega, kuidas tulla toime kliima soojenemisega. Alaska põlisrahvas – hinnanguliselt 120 000 inimest 230 asulas – on samas leidnud end keset kriisi ja peab leidma viisi, kuidas kohandada oma traditsioonilist elustiili. Värske kliimauuringu kohaselt on Alaska üks Maa kiiremini soojenevaid piirkondi ja koos ülejäänud Arktikaga tõuseb seal temperatuur kaks korda kiiremini kui planeedil keskmiselt.
 
Kui varem võimaldas veekogude külmumine kasutada neid jääteedena, käia jahil-kalal ja transportida toitu ning muud varustust, siis täna kipub jää jõgedel kiirelt sulama või siis ei teki seda üldse. Ainuüksi tänavu sai vähemalt viis inimest – neist üks Quinhagakist – surma, kui saanid vajusid läbi jää, mis oli õhukeseks sulanud oodatust märksa varem.
 
Muuhulgas ei lase jäätumata meri alaskalasi hülgejahile ning igijää sulamine mõjutab kogu Alaska elustikku, alustades kasvõi tundras kasvavatest marjadest.
 
„Siinkandis on põlisrahvas elatanud end looduse vahenditest – marjad, taimed, linnud, kalad, maa- ja mereloomad – need on olnud meie põhitoidus,“ sõnas Church. „Me pole põllumajanduskultuur, oleme endiselt kütid-korilased.“
 
 
Palun oota