Otsi

Aastaraport: Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline

Foto: Teet Malsroos
Foto: Teet Malsroos
10.05.2019
Maaeluministeerium tõdeb oma ülevaates põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse kohta aastal 2018, et Eesti kalandussektor on konkurentsivõimeline ja kvaliteetse toodanguga. Ka on meil head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks.
 
Kokku püüti 2018. aastal 87 246 tonni kala, mis on 5% enam kui eelneval aastal.
 
Kaugpüügisaak oli 2018. aastal 17 155 t. Püüti peamiselt krevetti, turska, meriahvenat ja süvalesta. Aastases võrdluses suurenes saak 13%.
 
Läänemere traalpüügi saak oli 56 500 t ehk 5% rohkem kui eelneval aastal. Põhiliselt
püüti kilu, räime. Tursapüüki varude halva seisundi tõttu pole viimasel viiel aastal sisuliselt teostatud.
 
Rannapüügi saak oli 2018. aastal 10 436 t. Majanduslikult tähtsamad on räim, ahven, meritint, lest, tuulehaug, samuti koha, särg ja vimb. Peale kalade omab kutselises rannakalanduses olulist osa ka agariku varumine. Töönduslik püük sisevetest toimub arvestataval määral Peipsi järvel ja Võrtsjärvel.
 
Sisevete kalapüügi saak oli 2018. aastal 3155 t. Peamisteks püügikaladeks on ahven, koha, latikas, särg, haug, jõesilm, luts ja angerjas.
 
Eestis on head eeldused vesiviljelustoodete tootmiseks. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell, mis konkureerib imporditud lõhe ja vikerforelliga. Vesiviljelusettevõtted müüsid 2017. aastal 870 t kaubakala ja -vähki.
 
Täismahus saab ülevaadet lugeda SIIT.
 
Palun oota