Otsi

Madis Messimas: Jõelähtme jõge ootab Vääna saatus?

Põllumajandusamet valmistub Jõelähtme jõel ette võtma töid, mis suure tõenäosusega halvendavad jõe elukeskkonda, kirjutab veekogude seisundi pärast südant valutav kalamees Madis Messimas. 

Selles jõelõigus pole aastakümneid enam kalu sees, sest 70-date maaparandus juhtis jõkke kraaviveed ja allikad jäid veeta. Praeguseks on jõel siiski jõe nägu ja kaunid kohad. Puuduseks on endiselt pruun vesi ja jõgi jäätub juba -6 kraadi juures. Pole ju Eestis olemas kalaliike, kes oleksid vihma- ja lumesulavee lembelised.

Käisin neid pilte tegemas just selleks, et olla reaalselt kursis. Häda on selles, et põllumajandusamet tahab eurotoetustega taastada sotspõllumajanduse aegset maaparandusseisu. Töödega tahab alustada kohe kevadel, kaevata/väljatõsta sellest jõekesest 9,7 tuhat kuupmeetrit koos taimestikuga põhjamuda ja setteid ja puudega. Ja taastada kuivenduskraavid, äravoolutorud ja nende suudmed jõkke, kokku 43 ühikut.

Õnneks Jõelähtme jõel sellel lõigul (9km) jõge sirgestama ei hakata nagu Väänal. Vääna jõe "puhastamine" toimus 2013 ja praeguseks on puhastatud jõe/peakraavi põhi mudastunud ja veekeskond elutu. Vääna jõe puhastatud lõigu pikkus oli 12 km.Paeknast Sakuni. Sinna suubub üle 40 kraavi. Sirgeks kaevati ta aga NLiidu ajal.


Hooldustööde juhend(määrus nr.75) on loodud ainult veejuhtmete ehk inimtekkeliste kraavide ja kanalite eesvoolu lõikude hoiutöödeks, ja maaparandusseadus eristab otseselt loodusliku veekogu inimtekkelistest veekogust nõudes täiendavalt, et kõik eesvoolud peavad olema võimalikult isepuhastuvad. Lisama peab veel veeseaduse ja vee direktiivi nõuetest tulenevad tingimuste ja kohustuste rikkumised, nii on looduslikel veekogudel samalaadsed tööd seadusevastane tegevus.

Põllumajandusamet saadab vastustes paragrahvinumbreid... Kuid reaalselt vajab Eesti loodus teist mõtteviisi.
20.08.2017
20.08.2017 23:55
0
7
Sama tehti Annikvere ojaga ja Piirsalu jõega. Ühes oli nii jõevähk, harjus kui jõeforell sees.
22.08.2017 18:31
0
4
Selliselt hävitatud jõgesid ja ojasid on Eesti palju. Maaparandus on suutnud alates 2011 aastast tänaseni üle 1600 km jõgesid selliseks muuta. Ja muudavad edasi kuni 2023. Tegelikult on need seaduse vastased tööd, sest töid teostatakse määrus 75 alusel, mis tegelikult on mõeldud ainult veejuhtmete hoiutöödejuhendina e. tehisveekogudele. Maaparandusseaduses endas on see eraldi defineeritud. Seal on ka kirjas, et eesvool peab olema võimalikult isepuhastuv. Ametnikud pole lihtsalt tõlgendanud õigesti ja jätkatakse nii nagu vene ajast sisse harjus. 
31.08.2017 22:54
0
0
Velise ülemjooks ju tuntud oma suurte jõeforellide poolest.Paha lugu
Palun oota