Otsi

Veskijärv ja Tänavjärv - kaunid hetked kalastajale

Autor: Teet Krause
Kaks kuulsamat Nõva kandi kalajärve, Veskijärv ja Tänavjärv, on aegade jooksul rõõmustanud kalameest nii angerja, hiiglaslike latikate kui ka tonnides mõõdetud saakidega.
Loode-Eestis, Nõva metsade ja rabade vahel paiknevad kaks võrdlemisi suurt järve, mida jalgsi liikudes eraldab teineteisest vaevalt poolteist kilomeetrit, aga autosõit teeb pea paarikümnekilomeetrise ringi. Ka maakonnapiir jätab idapoolse Tänavjärve (pindala 138 ha) Harjumaale, samas kui Veskijärv (pindala 184 ha) kuulub Läänemaale.

Mõnus peatuspaik suveajal
Nii Tänav- kui ka Veskijärve äärde on RMK rajanud mõnusad laagri- ja lõkkepaigad, kus saab suveajal nautida tõelist idülli. Lisaks kalapüügile järvel on suvel võimalik siin ujuda, rabas uidata, pidada piknikut või grillipidu. Sügisel, kui ilmad külmemad, liiguvad siinkandis peamiselt marjulised ja seenelised ning kalamehigi on vähem. Kaldale ööbima jääjaid on üksikuid, sest Haapsalu, Tallinn ja Keila on kohe käeulatuses, tunniajalise autosõidu kaugusel. Sügisel on ka kala püüda rahulikum, septembris ja oktoobri alguses, kui päev pikem, jõuab kätt ja õnge proovida mõlemal järvel.  
Mõlemad järved on esmapilgul sarnased, kuid samas oma iseloomulikelt joontelt hoopis erinevad. Järved on madalad, sügavus ulatub mõne meetrini, tuule mõjul seguneb lainetes vesi ning temperatuuri- ja hapnikukihistus puudub. Siin ei saa eristada selgelt mingit järve avaveeosa, nii nagu on seda võimalik teha sügavamates järvedes. Ka järve keskosa sarnaneb kaldavööndiga ja madalaveeline sügis võimendab seda olukorda. Väiksemaid kalu on kõikjal, suuremad eeldatavalt valivad sügavamaid paiku, millest vaid tormiste ilmade ajal ollakse sunnitud lahkuma.  
Mõlemal järvel on parem kala püüda paadist, aga ka kaldalt saab. Veskijärvel on rohkem kaldataimestikku. Tänavjärv on ainulaadne oma liivakallastega, siin ei ole kunagi vett alandatud ja orgaaniliste ainete osakaal vees on väike. Tänapäeval on Tänavjärv umbjärv, ammustel aegadel toimis ühendus Veskijärvega. Veskijärve veepinda on alandatud, järve suurim sügavus ulatub praegu 2,5 meetrini ning sügavaim piirkond asub läänekalda poolsaare ümber.

Minevikust tänapäeva
Kalarikkuselt oli vanadel aegadel parem Tänavjärv, kus meie riigi esimesel iseseisvusperioodil toimus isegi töönduslik kalapüük ja saaki märgiti tonnides. Põhilisteks kaladeks olid siis ja on ka praegu ahven, haug, särg ja kiisk. Tundub uskumatu, aga kirjanduses on andmeid, et järves elanud latikad kasvanud isegi 5-6 kg raskuseks. Tõepoolest, olen selliseid latikaid praegusel ajal kohanud Vooremaal Saadjärves, kus toidubaas neile põhjatoidulistele kaladele hea, aga Tänavjärve puhul on seda küll raske uskuda. Sada aastat tagasi elutses siin ka merest sisse toodud lesta, kunagi asustati ka karpkalu. Järv on ka soodne jõevähi elupaik. Vahepeal küll vähikatkust tabatud populatsioon kahanes miinimumini, kuid nüüdseks on vähid järves tagasi.
Veskijärv on orgaanilise aine poolest Tänavjärvest rikkalikum, toimib ka väljavool Veskioja ja Nõva jõe kaudu merre. Arhiiviandmed näitavad, et kalastikus on põhiliigid ahven, haug ja särg ning lisaks ka latikas, roosärg, kiisk ja linask. Harvemini on siit püütud lutsu ja kokre.
Enne Teist maailmasõda asustati Veskijärve ka angerjat, mis jäi ühekordseks aktsiooniks. Jõevähile aga sobivad elupaigad Veskijärves puuduvad.

Särg, latikas ja ahven annavad tooni
Meie eelmine uurimisretk siinsetele järvedele toimus 2008. aasta sügisel, selle aasta kevadel oli just Veskijärve põhja- ja loodekaldal toiminud suur metsapõleng, mida meenutasid lummuslikud söestunud tüükad ja tuhkjas maapind. Metsapõlenguid on siinkandis ikka toimunud ja tulega ette vaatama manitsevad mitmed infotahvlid.
Nüüd on aeg küll tulejälgi peitnud, aga samas on just järve ümbritsevate metsade puudumine rohkem avanud veepinna lääne- ja kirdetormidele, mida ka katsepüükidel selgelt kogesime. Uurimiste eesmärgiks oli eeskätt röövkalade arvukuse hindamine, sest paljud siinsed staažikad püüdjad on kurtnud, et suuri kalu on järves vähemaks jäänud ja ka kaldal asuval tahvlil on kirjas, et „vist on suuremad eksemplarid välja püütud“. Septembri alguses oli ilmastik suvine ja sellistes oludes me nakkevõrkudega tavaliselt haugi ei püüa, sest nad lihtsalt ei liigu. Neid on katsepüükidel nakkevõrkudes rohkem hilissügisel, just enne ilmade külmenemist ja esimese jää tekkimist.
Septembri alguses püüdsime Veskijärvest enamasti väikesi latikaid ja särgesid, arvukad on ka noored ahvenad, kes püügimõõtu kasvavad lähema kahe-kolme aastaga. Teistest liikidest olid esindatud roosärg, linask ja mudamaim. Saagis oli ka kaks napilt mõõdulist haugi. Suurimateks osutusid läänekalda piirkonnas jõhvvõrkudega püütud ahvenad. Need olid 35,5 ja 38 cm pikad, ning kehakaal küündis 616 ja 806 grammini. Lisaks veel tosinkond 200–400 g raskusi isendeid. Vanuseuuringud näitasid, et suurim ahven oli üheksa-aastane ja kasvukiiruselt jääb ta ikkagi alla Lõuna-Eesti järvedes elavatele liigikaaslastele.

Haugipurakas käis võrku puistamas
Tänavjärvest püüdsime samuti suure ahvena ja seda laagripaiga vastaskalda lähedusest. Selle üksiku suure ahvena puhul oli üllatuslikult tegemist isaskalaga, kes üldiselt nii suureks ei kasva (enamasti on üle 28 cm pikkused ahvenad emaskalad ja vaid harva satub nende hulka aeglasekasvulisi isaseid). Tabatud kala oli veidi raskem kui Veskijärve „liider“, kaaludes 814 grammi, ja aastaringid lõpuskaaneluul näitasid vanuseks 12 aastat. Vana isase ahvena sabauime ülahõlm oli vigane ja kõhus oli tal korralik jõevähk. Milline kõva kõhutäis! Kalamehejuttude poole pealt võib lisada, et korralik haugipurakas proovis maiustada ujuvvõrgus rabeleva särjega, kuid lahkus kiire sööstuga meie paadi varjust hirmutatuna…
Ehkki mõlemas järves on lepiskaladest domineerimas särg, eelistavad ahvenad toituda hoopis oma liigikaaslastest ja kiisast. Veskijärves on suuremad ahvenad ja haugid menüüsse võtnud ka latika, keda siin samuti on üsna hulgaliselt. Tänavjärves latikat ei ole, kuid särje asemel eelistatakse ahvenlasi.
Oktoobri lõpupäevil oli järvedel korralik lainetus, üle raba puhus korralik tormituul ja jahenenud vesi pani kalad liikuma. Tänavjärve keskosast ja allatuule kaldapiirkonnast andis katsepüük meile kaheksa haugi ja tosinkond suuremat ahvenat. Veskijärve haugid esindasid kolmeaastasi ja vanemaid isendeid ei püütud. Tabatud latikad on siin kõhna seljaga, neid mõjutab kehvem toidulaud – suurimad neist on vaid 35–37 cm pikad.
Hoolimata sellest, et Veskijärves või Tänavjärves pole koha ja saagid jäävad teinekord väikeseks, pakuvad need veekogud looduses puhkajale siiski ohtralt ilusaid hetki. 

***
Telli ajakiri Kalale! siit:
www.kirjastus.ee/kalale/

***
25.09.2014
Palun oota