Otsi

EKSi blogi: keskkonnaministri määrus plaanib ahvenapüügi piirangut

Keskkonnaministeerium algatas 30. oktoobril  ahvena püügikitsendust ette nägeva määruse. 
Määrust on võimalik näha siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808-c97af3c79bed#Twi9pfOf
 
Kooskõlastamine on plaanitud läbi viia 13. novembriks 2017.
 
Määruses seisab harrastajaid puudutav kitsendus:
§ 2. Üldine püügikitsendus
Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on õngpüünistega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat.

Piirangu kehtestamist ei ole samas teadusuuringute ega statistiliste uuringute abil põhjendatud ning Eesti Kalastajate Selts leiab jätkuvalt, et piirang on põhjendamatu ning lähemal uurimisel selgub ka, et meie hinnangul ka seadusevastane.
 
Selle postituse lõpus on täies mahus ära toodud Kalastajate Seltsi pöördumine Keskkonnaministeeriumile. Lisaks avaliku arvamusena määruse eelnõu juures on see arvamuseavaldus edastatud ka otse ministeeriumile ning ministeerium on kohustatud sellele vastama, ükskõik, kas arvamust arvestatakse või mitte, viimasel puhul ka selgitama, miks arvamuseavaldus määruse jõustamisel tähelepanuta jäetakse.

NB! Hea harrastuskalastaja! Juhime sinu kui hobikaaslase tähelepanu ka sellele, et igaühel on määruse eelnõu võimalik avalikult kommenteerida. Seda saab teha aadressil:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808- c97af3c79bed#Twi9pfOf  
 

Eesti Kalastajate Seltsi arvamus eelnõule
Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal“, toimik nr 17-1219


Austatud Keskkonnaministeerium,


Eesti Kalastajate Selts peab plaanitavat ahvena ööpäevast püügikitsendust põhjendamatuks ja kalapüügiseadusega vastuolus olevaks ning teeb ettepaneku § 2 määrusest välja jätta seda järgmistel põhjustel:


1. Kalapüügiseaduse § 11 lg 1 sätestab, et kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või
teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete
alusel. Määruse seletuskirjast ei nähtu, nagu kehtestataks vastav piirang teadusuuringute või
kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Teadusuuringud, näiteks „Soovitused
kalavarude haldamiseks Eesti vetes 2018. aastaks" soovitavad kindlasti tõhustada kontrolli
harrastuspüügi üle, seda eeskätt talvistel jääalusel püügil ja leida mingi võimalus et hinnata
täpsemalt harrastajate väljapüüki ja selle mõju varu seisundile. Et ei ole teada, millisel määral
mõjutab harrastajate väljapüük ahvenavarusid, ei ole võimalik ka põhjendada mistahes
piiranguid.


2. Piirangu jälgimine on kui mitte võimatu, siis vähemalt komplitseeritud - enama, kui 15kg
ahvenaga tabatud kalastaja võib väita näiteks järgmist ning neid väiteid on väga raske ümber
lükata:
a. sai osa kalast sõbra käest, kes on aga kalapüügilt lahkunud. Harrastuspüügil püütud
kala tasuta üleandmine teisele isikule ei ole keelatud;
b. soetas lubatud kogust ületava kalakoguse kutseliselt kalurilt (teadupärast kuni 30 kg
soetamisel kutseliselt puudub päritolu tõendamise kohustus);
c. püüdis kala muudel lubatud viisidel (piirang kehtib ainult õngpüünisele);
d. osa kaasasolevast kalast on püütud eelmisel päeval (peale subjektiivse hinnangu
puudub võimalus kala vanuse hindamiseks ning piirang kehtib ühe ööpäeva kohta).

3. Määruse seletuskirjas selgitatakse, et piirangu eesmärk on piirata harrastuslikul viisil püütud kala edasimüümist. Kalapüügiseadus antud põhjusel kitsenduse seadmist ei võimalda. Keskkonnaministeeriumi missioon kalanduse vallas on kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus (vt. http://www.envir.ee/et/kalandus). Läbiviidud uuringutest (näiteks http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2018.pdf) selgub, et Eesti ahvenapopulatsioon näiteks Liivi lahes ei ole ohustatud ning kaitset ei vaja. Jääb arusaamatuks, miks ja millisel õiguslikul alusel tuleb ebaseadusliku majandustegevuse
vastu võidelda nimelt keskkonnakaitseliste piirangutega. Seadusevastast kalamüüki peaks
kontrollitama pigem ostjate tegevust jälgides (milline tegevus on potentsiaalselt tõhusam,
kui võrrelda ostjate ning püüdjate arvu).

4. Seletuskirjas kirjeldatakse, et plaanis on piirang kehtestada kolmeks aastaks ning seejärel
hinnata meetme tõhusust. Samas ei ole kirjeldatud, kuidas meetme tõhusust hinnatakse –
millise mõõdiku alusel otsustatakse, kas meede oli tulemuslik või mitte. Piirangu mõju ei ole
võimalik hinnata, kui ei ole teada, kuidas mõju mõõdetakse.
Mistahes piirangud peavad demokraatlikus ühiskonnas olema põhjendatud.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku jätta määrusest välja § 2 ning leida seadusevastase
kaubandustegevuse ohjamiseks tõhusamad meetmed.


EKS juhatuse nimel

Märt Aab
Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige
/digitaalselt allkirjastatud/


 
02.11.2017
03.11.2017 08:49
1
26
mis kasu on sellisest piirangust, kui seda kontrollida ei jõuta.
03.11.2017 09:35
0
22
Ahnusele on muidugi piire vaja, pakuks 20kg?
03.11.2017 13:58
13
8
keelake eestis kalapüüdmise üldse ära siis pole määrustega tegeleda ja vabaaega jääb sittax üle et pere kõrval olla
03.11.2017 21:18
4
11
Võiks kohe panna 1,5kg näo kohta winkAhvena varud suurenevad veel 10 kordacool
04.11.2017 00:35
1
15
Probleem tuleneb ju taas Pärnust. Seni kuni Pärnus 40cm ahven pole tavaline, ei viitsigi teda seal püüdmas käia. Puljongikuubiku ahven ja koha las ruulivad siis. Ega sellest 15kg piirangust ei muutu ju kalade "kvaliteet". Suurem kala filtreeritakse niikuinii välja nagu koha puhul.
04.11.2017 11:11
8
10
Eh keelame Pärnus kombaini ära proovi siis 15+kg kotti toppida. 3x lihtsam kui mingeid hulle seadusi teha.
04.11.2017 11:14
6
20
Miks need keelud pidevalt harrastaja pihta käivad? Pärnu suurt pilti mõjutab siiski kutseline, kes ilusa kala lahest ära filtreerib.
04.11.2017 11:34
1
6
määruse eelnõu kommenteerimise link on vigane, kui copyga võtta see siis jääb üks tühik sisse c97 ette. järgneval kujul peaks toimima - http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808-c97af3c79bed#Twi9pfOf
04.11.2017 12:21
3
14
Kirjas on kõik ilusti öeldud, lisada pole midagi. Kui lihtsalt möliseda, siis näha on, et tegemist veel ühe nõrgamõistusliku (huvitav, kuidas satuvad just nõdrameelsed ministeeriumitesse tööle? Kes värbab?) "keelankäsenpoonlasen" määrusega, lihtsalt linnukese pärast. Nukker pilt.
04.11.2017 12:54
1
29
mida kuradit selle 50 kiloga ikka peale hakatakse...
04.11.2017 17:10
2
34
Päris ausalt,siis isiklikult jätab ka see täiesti külmaks.Mulle piisab ka 6-7 kg per kärss täiesti.Aga no kui oled ikka patoloogiline ahnik,siis pane milline piirang tahes,ikka on ving lahti.
Eraldi teema muidugi jah,et miks just neid harrastajaid nu..ima peab,kui peamised röövlid on ikka elukutselised.
04.11.2017 18:32
19
8
shuurik mõtle, kui Pärnu ahven norm oleks. Selline kilone. Satud 2-3 hooajal jääle...15 ahvenat on suts vähe ikkagi.

See piirang ei too ilusat kala juurde.
04.11.2017 20:37
2
26
Samas vaimus jätkates(hullund lätlased,muidu harrastajatest ärikad,ahned kalurid) on 15 kilost ahvenat Pärnus ainult sinu märgades unenägudes.Normiks ei jõua seal kala kunagi kasvada.Ja kui sa ei jõua oma hasarti kontrollida,sest silme ees läks mustaks-pane endale keeld peale nagu kasiinosõltlane.
Loomulikult lihtsalt kästes-keelates ei muutu midagi.Paraku tundub see ka ainus olema,millega tegeleda suudetakse-paari ametniku ikka üleval pidada jõutakse.Kogu asja tuum on see,mida mainis alguses ka kuli:kontrollida ei jõuta praeguseidki keelde ja see teebki iga järgneva määruse aina mõttetumaks.
05.11.2017 11:19
13
9
Ma kehtestaksin jääpuuri ja soomekelgu maksu.Ja ei lubaks yle 500m kaldast kaugemale ronida
  krt siis kala kasvaks,

Nagu seda kala sul iga päev tuleb! Sittagi ei tule...kyll sealt kiloga minema jalutand ja korra hästi tuleb,siis ära pyya.Mõni entusiast võiks end toompeal naftaga yle valada ja kuuba sigarit imeda...
05.11.2017 17:09
14
15
Mõni on vist pikalt korgile astunud? See, et Pärnu lahel pole ilusat ahvenat ja koha, pole mitte kuidagi harrastaja tekitatud probleem. Harrastajale väänati piirang jälle ära, aga MITU KILOMEETRIT VÕRKE JA MÕRDU VÄHEMAKS JÄÄB. See suvi kindlasti tekitasid harrastajad valusat kahju kohavarule, peagi saame sellest lugeda.
05.11.2017 19:59
7
21
Eh,,,, seda teemat juba ju pikalt muus teemas jahuti.

EKS jättis õigel ajal asjaajamise ära, siis kui kevadel juba minister tahtis kilopiiranguga välja tulla. Siis jäi tegematta ja EKSil oli terve suvi aega atra seada, aga siis sügisel Tammleht ja Varik (EKSi ladvik)  oma kirjutistes ja üleskutsetes tegid maha röövikuid ja lätlaseid Pärnus, et paneme piiri ahnikutele ja kehtestame kaalupiirangu.   See nende üleskutse oli.  Siis kui tuli laviinina kalastajate pahameel, et seda keeldu pole võimalik praeguse olematu kontrolli juures nagunii kontrollida ja kui piiratakse harrastajaid, siis normaalne on ju, et piiratakse ka põhilist kalavarude hävitajat, ehk kalureid, siis ohimet, EKS viimasel hetkel, mõni päev enne ministri lauale jõudmist hüüdsid nad, et nad enam polegi nõus selle keeluga
   Aint, et selleks hetkeks polnud enam võimalik rongi kuidagigi peatada.

See piirang nagunii jõustub ja praegune EKSi jutt ja väited on mõtetu ja rumal klounaad.

Piirang tuleb, uskuge mind.  Ja EKS endiselt näitab oma eksisteerimise mõtetust.
05.11.2017 21:58
0
8
Minu "ametlik kalamehekarjäär" algas 87' aastal 10-aastase poisikesena,kui tegin Tartus eksmi ja puha-sain toonase EKS'i liikmeks(siniste kõvade kaantega liikmepilet siiani kuskil alles)Tuli uus Eesti Vabariik,selts kadus.Tuli uus selts EKS...Olen jälginud neid tegemisi-nõrk,mingi omakasupüüdlik klubi,aated ja siirus puudub.Ei taha enam liikmeks.
06.11.2017 06:23
0
8
Eks peale 13.novi. ole näha kas Eksist harrastajatele ka mingit tolku on. Kas suudavad või üldse tahavad keelu jõustumist takistada.
06.11.2017 09:54
10
19
Ei ole mõtet oma isiklikku vaenu siin EKSi peale välja elada. Viimasel koosistumisel, kui ministeeriumiga koosistumisel proovisime oma õigusi kaitsta, olid nende esindajad igati tasemel. Põhiküsimus on ikkagi selles, et meie, "õngpüünistega" harrastajate arvamust ja õigusi ei ei peeta millekski. Kui see koosolek protokolliti, siis peaks olema näha, et keegi meist ei olnud selle ettepaneku poolt. Samas pole ühtegi piirangut võrkude(ka nn. harrastus) kohta.

Lõpptulemusena inspektsioon sobrab ja kaalub kaldal harrastajate ahvenaid ja valvab Pärnu linna vahel, et septembrist alates ükski õngemees  jumala pärast jalgupidi vette ei läheks, selle asemel et salavõrkudega tegeleda.
06.11.2017 10:54
10
7
Mati sõnastas probleemi väga hästi. Tõepoolest, antud juhul oleks piirangu seadmisel tegemist asendustegevusega ja selle piirangu seadmine ei põhineks ei teadusuuringutel ega vähegi kontrolitaval moel toimetatud statistikal. Koguseline piirang võib olla mõeldav juhul, kui ta on põhjendatud. Hetkel näib ainus põhjendatus olevat kalastuskultuur ehk ahnitsemise piiramine.

Teadlased on soovitanud Liivi lahe ahvenavaru kaitseks suurendada alamõõtu ja seada sisse kuderände- ning kudeaegne piirang. Harrastajate mõju ahvenavarudele on teadmata.
ddt
image

06.11.2017 13:03
0
7
Et sõnastuses mainitakse vaid õngpüüniseid, siis tundub, et harrastusvõrgutajaid peetakse süütuteks ingliteks.
06.11.2017 18:34
0
7
Ma pigem arvan,et asi on rahas. See kuradi valitsus tahab ju alati lihtrahva raha kätte saada. Kuigi harrastaja ei tohi oma saaki müüa tehakse seda ju ikka. Ja ega seda ju keegi ei deklareeri ja riigil jääbki raha saamata. Lihtsam ongi neil ju kogust vähendada. Kui püüad lubatud 15 kilo siis nagu polegi midagi müüa sest ise tahad ju ka midagi ahju panna ja fileerida. Aga kui mõned saavad kotiga siis juba on midagi müüa. Aga neid ma arvan, et ei ole palju. Aga ise naad elavad meie rahakoti peal. Sõidavad ühest Eesti otsast teise või mis iganes mis kohast Tallinna. Üürivad korteri ja sõiduraha makstakse ka kinni. Kui naad sinna Toompeale kipuvad võiksid oma rahadega seal elada. Jääks riigil palju raha alles ja poleks harrastus kalastajatel vaja ajusid .......  .







 
06.11.2017 19:27
4
15
Mati kui eespool isiklikust vihast kellegi poolt räägid, siis kes tu om?

Mina küll mingit viha selle klubi vastu ei pea.  Tore oleks ju, kui meil oleks klubi või selts, kel mandaati, ehk liikmeid piisavalt et esindada harrastuskalamehi kuskil kõrgemal.   Paarisaja liikmega kahjuks see pole võimalik ja loomulikult ka ei päde.   Selline selts võib esindada ainult oma paarisaja liikme arvamust ja hoiakuid.  Eimuud.

Aga kui vaadata selle seltsi lipukirja, siis kisub küll juba imelikuks.  Kuna nad ju justkui soovivad mind ja teisi harrastuskalamehi esindada!?  On nii?   Ja juba 3 aastat on toimunud absoluutne jama selle seltsi poolt- "fileerimiskeeld" nende algatus,  Pärnu kohakude vale ajaga nõustumine samuti selle seltsi tegu, Pärnu jõel põikilandi täiskeeld talve perioodil samuti  jäi tähelepanuta neil.  Nüüd siis kevadest augustini oli aega võidelda ministeeriumi kilopiiranguga, aga ohimet, E. Tammleht ja Varik (kes EKSi kõrgetel kohtadel) FB ja mujal kutsusid hoopis teisi harrastajaid kilopiiranguga nõustuma. Mati kas sa oled ise selle seltsi liige?  kui jah, kas sa küsisid neilt kahelt seletust miks nad nii käitusid. Või ei toimu teil seal seltsis omavaheline suhtlus ja puudub arutelu ja seisukohtade ühine kujundamine?   Ole pai, vasta sellele.

Agajah, see mis toimub (mis tehtud siiani) selle paarisajase liikmeskonnaga seltsis, siis see tõesti ei meeldi ega sobi mulle, kuna iga kord on kaotajaks jäänud mina, ehk harrastuskalamees.

Egas seegi kord teisiti lähe, uskuge mind.
07.11.2017 09:47
11
9
Ma ei tea loomulikult kellegi isiklikku suhtumist, kirjutan selle põhjal mida ma loen. Suurim jama on see, et kui keegi üritab midagi korda saata ja kasvõi EKS näol moodustada organisatsiooni, keda ametnikud arvesse võtaksid, siis ilmub alati teatud seltskond, kes selle asemel, et kaasa aidata hakkab halvustama ja õpetama. Ma ei ole EKSi liige, kuid näen ja tean, et EKS on üks vähestest organisatsioonidest, kes on suutnud õngeharrastajate heaks midagi ära teha. 
07.11.2017 09:58
2
5
MATI B:aga too mõni näide,mis ära tehtud on?Midagi tõsiselt asjaliku.Mulle küll ei meenu,aga äkki saigi vähe liiga tehtud tänapäevasele EKS'ile.
07.11.2017 10:11
4
12
Sama küsimus Matile. Mida head on EKS kolme aasta jooksul kasulikku harrastuskalameestelw ära teinud?
Igaks juhuks soovitan Matil enne vastamist veel hoolikalt EKSi kodulehelt selle seltsi lipukiri läbi lugeda. Tegemist ju ikka harrastajate katuseorganisatsiooniga!
Ma eespool selle seltsi jamad välja tõin kolme aasta jooksul tehtud. Mati sa too nüüd kasulikud ja kiitmist väärivad teod mis katuseorganisatsioonile väärilised.
07.11.2017 11:11
13
6
EKS on kolme aasta jooksul:

a) muutunud riigile partneriks, kellega arvestatakse ja kelle arvamust küsitakse. Et riik EKS-i tõsisemalt võtaks, oleks EKS-i tarvis rohkem aktiivseid liikmeid;

b) hoidnud Sindi ja Linnamäe paisude teemal kätt pulsil;

c) loonud süsteemse ja toimiva lõhilaste sügisese kudevalve süsteemi;

d) korraldanud "Kaldad puhtaks" aktsioone ja muutnud need korduvaks ning traditsioonilisteks;

e) andnud igale harrastuskalastajale võimaluse, et tema hääl oleks enam kuuldav.

Mis on puudu jäänud:

a) liikmete arv võiks olla suurem. Selles ei saa süüdistada neid, kes on liikmeks astunud. Asutamisel loodeti optoimistlikult suuremat liikmete arvu kasvu.

b) kõik tegevused toimuvad liikmete ja eestvedajate vabast ajast. Pere, töö ja õpingud nõuavad oma. Ühiskondlikus korras on võimalik asju vedada ainult teatava piirini, pidevas "hapnikuvõlas" ei saa tegutseda.



Kui tulla teema juurde tagasi siis EKS on ainus organisatsioon, kes on teinud Keskkonnaministeriumile seoses kavandatava piiranguga ametliku, põhjendatud pöördumise. Igaühel on valik - kas proovida midagi tegelikult muuta, kasvõi avaldadaes oma arvamust eelnõude avalikustamise veebilehel või piirduda foorumis kritiseerimisega.
07.11.2017 11:46
11
20
Nonii tuligi eimidagiütlev text. Sindi paisu teemat enda ajamiseks öelda on muidugi tase omaette.
Lõheliste valvest on kasu mitmele protsendile harrastuskalameestest? "1" ühele protsendile, kui sedagi. Kuna see hõlmab ainult p-eestit ja lõhet püüab jõgedes sügisel ainult üliväike arv kalamehi.
Seega üleestiliselt harrastajaid pm mittepuudutav teema.
Kaldad puhtaks on ainult TEEME ÄRA väike pojake. Ja kaldaid on puhastatud juba palju enne EKSi näputäis aktiviste. Ja hoopis teises ettevõtmises. Mingit suurekala tagasilaskmist propageerite ka, kui varakevadel jäält unnapüük lubatud ja MASSILISELT havimammasi marjaga välja püütakse enne kude. Ja minu viitele minidteerium vastas, et meil haugi palju ja kaitset see liik ei vaja!?
No pole ju EKSil miskit tõsist ette näidata ja jutt et teiega arvestatakse ei vasta ju tõele.
Kõik need keelud on tulnud, missiis et teie ka laua taga olnud olete.
Ja see kilopiirang tuleb ka, missiis et nüüd kui juba rong läinud ja EKS kommejsnti teeb et ka vastu olete.
Keegi muga kihla tahab vedada, Allan aee

07.11.2017 14:24
1
12
Ma mäletan kui siin foorumis käis pikk jahumine Pärnu jõe põiklandi keelu kohta. Siis mitu EKSi juhatuse liiget kiitsid  takka, et ongi hea ja õige  et selline keeld tuleb.



 
07.11.2017 15:56
9
10
Aga, kui...kui palju oleks selliseid õngpüünise tegelasi, kes oleks nõus aastas mingi osa rohkem kalapüügi õiguse eest tasuma. Saadav tulu võiks minna kutseliste võõrutusraviks, st näiteks kolmandik võrke/mõrdu kaldale. Pärnu puhul on just mõrrad need, mida on palju. Augustis püüad lahel, siis vaatad, kuidas 400 mõrda on meres leos ja teine 400 mõrda pleegivad naisterannas.
07.11.2017 16:41
0
9
Kutseliste võõrutusravi on hea idee! Niikuinii enamus nende püütud kalast Eesti poodidesse ei jõua. Lette ehivad Norra kraanulist lõhed.
08.11.2017 10:38
7
5
Põhja-Eestis elab 60% Eesti rahvastikust ja seetõttu on EKS tegevus siin märgatavam. Liikmeid on Seltsil üle Eesti ja midagi toimub kõikjal. Kui suhtumine "Mida Selts minu heaks on teinud?" asenduks suhtumisega "Mida olen harrastuskalastajate heaks teinud?", oleks sellest kasu kõikidele harrastajatele. EKS ei ole eesmärk, ta on vahend selleks et midagi paremaks muuta.
08.11.2017 10:48
8
6
Allan tõi mõned näited, aga ma ei saa aru, miks mina kui mitte EKS liige(erinevate organisatsioonide liikmemaksud olid vahepeal juba üle saja euro) peaksin Jurakale, kes on juba aastaid foorumites minu tegevusi ja arvamusi sõimanud, mingeid näiteid otsima. Selge see, et ka EKSis ollakse erinevatel arvamustel mõnede probleemide suhtes, aga on vähemalt üks organisatsioon, kelle arvamust küsitakse. Kui keegi sooviks EKSi arvamuses sõnaõigust, siis palun astuge liikmeks ja hakake kujundama. Jube lahe on sitta pritsida ja katsetada, milline piir viib kustutamisele, aga asja see edasi ei vii mitte kriipsugi
08.11.2017 11:02
9
4
Erinevad arvamused tulevad tihti teadmatusest ja ka oma arvamuse ülehindamisest. Kui jutt oli siin balansiiripüügist, siis vastu olid just need kes sellega püüda ei oska. Kui räägime kala väljastpoolt kinnijäämisest, siis tuulehaugipüüdjate puhul see on OK, aga  balansiiri ja jigi puhul seda ei tohi olla??? Kui balansiiri puhul ei tohi kala väljastpoolt kinni jääda, siis võrkudega tohib kala puua mitmete tundide jooksul enne kui ta sinna sureb. Kus on siis lõplik tõde?
08.11.2017 11:53
7
13
Mati saoled jooma hakkanud vä?

Sind olen siunanud teemas võistlemine spinninguga eestis.
Sina olid see mees kes ei arenenud edasi ja aastaid pidurdasid spinninguspordi arengut. Tegid EMV spinningupüügis omi reegleid mitte sel hetkel kehtivaid rahvusvaheliste ja MMi võistluste järgi. Samuti ei suutnud sa Jaakuse kirbutamist üle paadiääre ära keelata, kuigi juhtisin tähelepanu korduvalt sellele. Samuti oli enne võistluspäeva rahvusvahelisteö ja MMi võistlustel eelnevatel päevadel eeltrenn keelatud, sina jälle sellest aru ei saanud kui sellele tähelepanu juhtisin.
Nüüdseks on sind kogu spinnapüügi võistlemisest sujuvalt välja mängitud ja noored ja arenemisvõimelised mehed vaikselt asja edasi püüavad viia.
Samuti on kõik need eelkribatud jamad- valed reeglid, eeltrennid, püügitehnikad praegudtesse võistlustingimustes sees ja asi korrektne.
Seega sinu siunamine varem on olnud igati asjakohane.
Ja loomulikult ei oea sa vastama, lihtsalt igal võib olla EKSi suhtes oma arvamus, nii hea kui halb. Õnneks minu väljatoodud jamad on reaalsus. Allanilt juba Sindi paisu EKSi tehtud tööks nimetada on suur ülekohus meestele kes seda asja juba aastaid ajanud ja võidelnud.
Lõhevalve on kalurite hüvang kuna harrastaja seda kala merest tabada ei saa ja jõepüük on kõige magusamal ajal nagunii keelu all. Aga muidugi valvake kui soov, head teeb ta kindlasti.
Lõpetuseks, no ei arvestata ju teiega otsustamisel, kõikneed vastu võetud keelud ju näitavad seda. Ja miks ka peaks kui liikmeid 0.001 protsent harrastajatest.
08.11.2017 13:15
6
9
Kui 200 on 0,001 siis 100% on 20 miljonit
08.11.2017 13:38
4
6
Oi vabandused ette ja taha

Nulle sai liiga palju. Aga pm. jääb mõte samaks
08.11.2017 14:27
4
9
Olen vanamoodne mees, vabandusi taha ei soovi.
08.11.2017 19:17
0
4
Teema siin all see ahvena piirang-oletame,et kavatsen kalal olla nii 2-3 päeva...kas pean iga päev need 15kg pyytud ahvenat minema toimetama,?vöi ytlen,et eile tulin ja seepärast 30 kg kotis...ehk ,see SEADUS ei tööta....hakkab jälle yks tölgendamine!
08.11.2017 19:21
1
5
Kalavalve seisab talvel pärnu lahel kaldas ahelikus ja peksab piitsaga köik mehed kaldale,et järgmisel päeval mitte kuulata jutte kalamehelt ,kes jääpeal ööbinud.Kreisi värk...aga piirake ikka,sm!

 
08.11.2017 19:25
0
2
Vöi siis selline versioon,kalamees kutsub enne öhtut naise ja 6 last jääle,et saak ilusti ära tuua...JOKK!
08.11.2017 19:53
0
6
Mul see talvine kalastuskast, mis kotis käib, teate küll neid poe komplekte, see umbes 15 kilo mahutabgi, lambist pakun kilo sinna tänna.A ma ei viitsi kaaluma hakata, kui kast täis lõpetan püügi.Huvitav, kui nüüd poole kilo või kiloga lõhki olen, väänavadgi ära vä.Nähtavasti hakkab olenema inspektori tujust.
08.11.2017 20:15
1
6
Mati viimane kommentaar on hea. Tuulehaugi tragitakse kogu aeg tahtlikult, see vaikitakse maha. Aga kui mõni mitte klassikaline röövkala peaks väljapoolt põigu otsa jääma on kisa lahti.
09.11.2017 08:44
7
8
Jurakas, sinu sõimamised on mul ilusti eraldi salvestatud, kuna plaanisin isegi su kohtusse andmist. Aga oma ajast hakkas kahju.

Aeg paneb asjad paikka. Loomulikult olen ma oma pikaajalise sportkalastuse vedamisel vigu teinud ja aeg on reegleid ja arusaamasid muutnud. EÕL toimib ja jääb ka peale mind toimima, aga mõned mehed, kelle ego on uskumatu, jäävadki kõrvalt ilkuma.
09.11.2017 08:51
5
4
Tänapäeval peaks hakkama vist röövkalade määratlemist ümber vaatama. Kuna püügivahendid ja oskused on arenenud, siis parematel kalastajatel on täiesti tavaline, kui jigi otsas on latikas, nurg, ka särg ja vimb. Ja jigi korralikult suus, mitte väljastpoolt. Isegi sel suvel sõber sai Peipsilt kiisa. Euroopas on veekogusid, kus püütakse suurt latikat ja karpkala jigi ja väikse vobleriga.
09.11.2017 10:26
3
11
Mati aga kui sul salvestused olemas siis pane siia üles, näita kus ma sulle alusetult liiga tegin?
Ja me räägime praegu spinninguvõistlustest mitte õnglemisest. Spinnas pole sul oma eõl midagi teha.
Ja kõik kes praegu seal pundis tunnistavad et sina pidurdasid aastaid meitemail arengut oma jamadega. See pole ainult minu jutt.
Teemasse aga seda, et kui toimub siiani (aastaid) alamõõdulise ahvena kotti toppimine ja olematu kontroll kõikneed aastad, siis mis kasu on veel ühest kontrollimatust kilopiirangust.
Pätikarjal hakkab "kalatakso" või muuselline kaldavahet sõitma. Karistada hakkab saama tavakalamees kes 2 korda talve jooksul sinna satub ja kogematta 15kg asemel 16kg kinni püüab. Jnejne.
09.11.2017 14:28
3
7
Lõpuks ometi mõtlevad jurakas ja EKS juhatus ühtemoodi - kavandatud kujul piirangut ei tohi tulla.
09.11.2017 14:54
3
8
Täpsustame Allani viimast kirjutist.
EKS hakkas samamoodi mõtlema kui mina- alles hiljuti.
Kevadel ja suvel omasid EKSi ladviku tegelinskid E. Tammleht ja I. Varik aga hoopis pooldavat seisukohta ja nad ka omades üleskutsetes seda ka tegid. Paljud siinsed said ka lugeda neid kirjutisi.
Nüüd lõpuks võttis EKS sru pähe, aga kahjuks lahing on juba ära olnud ja sõda lõppenud...
Ja peale lahingut enam rusikatega ei vehita, sellisest jääb jube mage pilt lihtsalt.
Onjunii.
10.11.2017 08:40
7
2
...no aga miks sa vehid siis?
10.11.2017 10:06
0
7
Mina olen oma seisukohta hoidnud ja ajanud kevadest juba.
Seega ei vehi praegu- nagu teeb seda EKS.
Ikka selgemat pilti härrased, ärge taguge huupi

10.11.2017 15:50
2
2
Tegelt on jurakas ja allanl erineva füüsilise vormiga samad vaimud
.

Vertu merikapüügil tragitakse ogalikke ka tahtmatul viisil. "Heal" püügipäeval võib isegi veerand panni naerma ajada ogalikega.
10.11.2017 23:30
2
5
Tegelikult on see nii et kui kala isu peale tuleb siis leia koht kus inspektorid kontrolli teevad ja mine korja jäält.Nüüd lõpuks hakatakse ka mõõdus kala jääle jätma.
11.11.2017 19:34
2
1
Mis puudutab lõhilaste kudevalvet, siis seal ei valvata ju ainult lõhede kudemist, merikas ja jõekas saavad ka kenasti valvatud samal ajal. Nende järelkasvu on hea püüda hiljem, nii merest kui jõest ja mitte ainult kutselistel.
11.11.2017 22:29
3
0
Kas te teemast mööda ei pane????
11.11.2017 22:43
3
3
Eesti kusikute seltsil selles piirangul paras osa.
12.11.2017 19:19
3
6
Pean küsima- kas Mustakissa on mõne kutselise käest tappa saanud ja nüüd okas hinges et igas kommentaaris vaja nende püügi kohta vinguda? Ilmselgelt ei tunne ta kohaliku kalapüügi tegelikke tagamaid. Lausa muigama ajab see teadmatu ving
12.11.2017 20:01
3
4
Et kavandatav piirang on läinud määruse eelnõusse kutseliste ettepanekul, võivad ka harrastajad kutselise püügi kohte mõne ettepaneku teha. Näiteks võiks riik osta kokku nende kutseliste kalurite ajaloolised püügiloead, kelle deklareeritav püügikogus on aastas väiksem teatavast etteantud suurusest, näiteks ühest tonnist. See on pigem harrastuspüük kui majandustegevus. Pärnu maakonnas (saarteta) on 2017. aastal registreeritud 218 kutselist kalurit. Alla tonni on aasta esimese 9 kuuga deklareerinud 81 kalurit ehk üle kolmandiku. Üks neist on deklareerinud lõhe saagiks 1kg.
12.11.2017 20:41
1
8
1kg lõhet tähendab ju alamõõdulist lõhet. Trahv tuleb ära vormistada. laugh
12.11.2017 20:51
0
0
Kehtiva kalapüügieeskirja järgi ei tohi võrgust alamõõdulist ja täies elujõus olevat lõhet vabastada.
12.11.2017 21:38
3
4
traal tänan küsimast.

Pole ühegi kaluriga sellist kontakti old nagu kirjeldad. Aga see, mida harrastajatele ära tehakse, ei saa muud moodi kirjutama panna.

1. Mida on harrastaja teinud kohavarudele, et talle nii ära väänati?

2. Miks kehtestati ainult harrastajale punase kala "pesarahuaeg", kui mered on samal ajal võrke täis?

3. See siiapüügi koht, oli paljudele meelejärgi. Kala tuli ja tihti sattus sekka ka väga ilus siig. Nüüd on kala liikumise teekonnad mõrdadega suletud. Viimatine reis andis tulemuseks ogalikke. Samade ilmastiku oludega tuli eelnevatel aastatel seal vabalt 10 siiga ära. Nüüd oli null ja ainult ogalik nokkis.

4. Mida see kaalupiirang Pärnus annab? Mida ta muudab paremaks? Kuidas see kokkuostu probleemi muudab/lahendab?

5. Miks pole kalurid nõudnud kalade kudetingimuste parandamist?





 
12.11.2017 22:15
0
1
Miks arvad, et kalurid pole nõudnud, või suisa tegutsenud selle nimel, et kalade kudetingimused paraneksid? Kuna internetist ei leia midagi selle kohta?
Egas kogu elu ei käi vaid ajaleheveergudel või kalale.ee-s.
Isegi selle sama Sindi paisu teemadel on nii kalurid üksi, kui ka koos harrastajatega seisukohti/arvamusi ministeeriumile esitanud. Olen ka ise paisude teemat tõstatanud ministeeriumis muude teemade kõrval.
12.11.2017 23:45
1
2
Teadmiseks mustalekiisule, kõige raskesti tabatavam kala mõrraga eestis on siig, ainuke kala, kes oskab seda kõige paremini vältida.
13.11.2017 00:35
0
6
Salmonella- mitte ainult siig vaid ka lõhe ja forell. Raske on tabada nii nakkevõrkudega, eriti mõrraga. Ja, ka kutseliste arvates pole nii kohapiirangul ega eriti ahvena kaalupiirangul mõtet. Kuid,kes meid, nii kutselisi ja harrastuslike kalamehi, kuulab. Tehakse eelnevate uurimustöödeta piiranguid ja süvendatakse, muid loodusele kahju tekitavaid faktoreid samutj ei uurita ega piirata. Miks sedasi piiranguid tehakse... põhjus peab olema miski muu. Ja Mustakissa... oleks aeg silmad avada ja lõpetada see üksteise süüdistamine. See on juba arulage
13.11.2017 06:12
1
3
Kui kutseliste arvates pole ahvena kaalupiirangul harrastajatele mõtet siis miks nad selleks ise ettepaneku tegid ? Nagu Allanl eelpool kirjutab.
13.11.2017 06:52
1
2
Kaalupiirang sai alguse mereakadeemia uuringust, kus seda soovitati ja millele tõesti paljud kalurid takka hakkasid kiitma. Isiklikult ei poolda ja leian, et ei toimi ülalmainitud põhjustel, ja et tegeleda tuleks kontrolli parendamisega, et alamõõdulist ei püütaks ja müük ning lätti vedu saaks ohjeldatud.
13.11.2017 09:15
1
0
Vertuska- kas olid ikka kutselised selle poolt? Tollane koosolek olevat hoopis teistsugune olnud, nõnda kinnitavad mitmed kohal olnud isikud kes mulle isiklikult ka mainisid seda.
13.11.2017 09:23
0
5
Selle piiranguga loodetakse vähendada harrastusvahenditega püütud ahvena ebaseaduslikku müüki. Nii ütelda - kurgumandleid opererida päraku kaudu
13.11.2017 13:58
7
8
Väga piinlik on siinseid suhtumist lugeda, ma naiivselt juba arvasin, et Eestis on kalastajate kultuur arengu sammu läbi teinud ja "kõik mis võimalik kotti" suhtumine minevikku jäänud.

Ahvenamaal püüdes oli piirang 10 per inimene ja ma ei ole kunagi tudnud ega ka näinud, et sellest oleks väheks jäänud pigem on sedagi liiga palju olnud. Samasugust karmi joont pooldan ka Eestis, 10-20 kala per inimene oleks rohkem kui küll. Siin ei ole vajagi mingisugust uuringut see on kultuuri küsimus. Kas keegi on siin maininud ka võimalust, et kui kala tuleb rohkem, siis on võimalus ka kalasid tagasi lasta nagu suur osa arenenud maailmast praktiseerib?!!! Kui oled harrastuskalastaja, siis sa ei käi kalal, et raha teenida ja söömiseks peaks maintud kogusest piisama.

Siin võrreldakse meelevaldselt harrastajaid ja elukutselisi ning, et ühte piiratakse ja teist mitte. See meenutab veidi suhtumist, et korralik rongiliikus Euroopaga oleks hea, aga peaasi, et see minu majast võimalikult kaugelt mööda läheks.

Tulge mõistusele, mis praegu toimub ei ole mitte piirangute seadmine vaid kalavarude kaitse ning ma loodan, et karmimaks minnakse kõikjal. Ma arvan, et iga mees kes on kümme aastat kalal käinud võib väita, et meie varud ei ole ülemäära positiivset trendi näidanud. Ärge võtke iga kitsendust isiklikult vaid proovige suuremat pilti mõista.
13.11.2017 14:07
3
10
Bravo eelkirjutaja

Räägib suurest pildist ise näeb 1% sajast.
Harrastajale kaalupiirang ei paranda kuidagi kalavarusi Pärnus. Ühendatud anumate süsteemist oled midagi kuulnud?
Kordan, piirata tuleb kõigepealt ikka põhikahju põhjustajat ja alles siis kosmeetikaga tegeleda. Ja harrastaja pole põhikahju tekitaja seal. Ja tundub et eelkribaja pole suutnud teemas teisi kirjutisi lugeda.
Kui puudub kontroll siis pole ka sellistel piirangutel mõtet.
Kuidagi lapsikuks juba läheb see nali siin

13.11.2017 14:18
2
6
To inzpektor: Kysimus pole kultuuris,anna vöimalus ahnitseda-ahnitsetakse igal pool..eestis,erinevalt ahvenamaaast on vöimalik yksköik kellel myya kala edasi,ma ei peatu sellel,et eestane on vaesem,tihti on see vaat et ainus sisse tulek,myya kala,et mitte vargile minna...jne.

Milleks vötta vastu seadusi,mis ei tööta-ei analyysita,milles on probleem ja vahendeid probleemi lahenuseks.

Nyyd saab järgnema situatsioon,kus 10 aasta pärast tödetakse,et ahvenat ikka pole...aga me ju vötsime vastu toreda seaduse...seadused yksi(eriti lollid seadused) kalavarusid ei taasta...



 
13.11.2017 14:20
0
5
Sama näide kehtib löhede arvukuse kohta-taguda rinda,aga me ju valvasime kudepesadel ,miks ikka kala pole...

Kala kahaneb aga hoopis mujal...

 
13.11.2017 14:20
6
2
Jurakas, mulle tundub, et minu sõnum jäi Sulle segaseks. Ma rõhutan veelkord, et minu jaoks on tegemist kultuurilise küsimusega ja leian, et piiranguteta ja liiga suured miinimum kogused ei aita siin pööret teha. Küll tulevad ka elukutselistele omad jäigemad reeglid ja loodetavasti liiga hilja.

Ei ole lapsik ja ei ole nali ka
13.11.2017 14:56
0
2
Järelevalvega tegelejatel võib olla heal juhul ülevaade 20% kogu käibest. Asjad on toimunud juba pikemat aega röövkapitalismi reeglite järgi. Massiline alamõõdulisus ongi tulemus läbikukkumisest. Aga asjad saavad alati hullemaks minna.
13.11.2017 14:57
2
6
Nõus, et koguse piirang on eekätt kalastuskultuuri küsimus, aga siis tuleb seda niimoodi esitleda ja põhjendada. Paljud harrastajad on vastava piirangu enesele ise kehtestanud.

Teadlased on soovitanud Liivi lahe ahvenavaru kaitseks peamiselt kahte meedet - ahvena alammõõdu suurendamist 2cm võrra ning kontrolli tõhustamist, minimeerimaks alamõõdulise ahvena väljapüüki. Teadlaste väitel on harrastajate mõju Liivi lahe kalavarudele tegelikult teadmata. Demokraatlikus ühiskonnas ei tohi asjad niimoodi käia et kehtestame piirangu ja siis vaatame, kas ja kuidas mõjub. Piirang peab olema eelnevalt põhjendatud.
13.11.2017 15:43
1
2
2 cm suurem alammõõt oleks igati okei.Siis hakkab jälle see jama, et kaluritel läheb kalliks püüniste silmasuuruse vastavaks viimine ja sealt tulenevalt jõuame jälle surnud punkti.

 
13.11.2017 16:05
2
3
Ühe püünise selektiivsus viia selliseks, et 2cm pikem ahven mõrra kalakotist/pärast välja pääseks on paarisaja euro küsimus, ei pea tervet mõrda ümber ehitama selleks. Soomes on kümneid uuringuid tehtud, mis tõestavad, et need lahendused töötavad. Iseasi, kas keskkonnaministeerium suudab selle ka kuidagi seadusesse panna - selliselt enamvähem mõistlikult.

Lõhe arvukuse kahanemise kohta: Kes ütleb et kala ei ole? Lõhe kvoot püüti Soome lahes 2017 aasta oktoobriga täis, nii vara pole eales lõhekvoot täitunud, või sellise numbrinigi jõutud nagu sel aastal. Ilmselt pole kala vähesus selle kvoodi täitumise ja püügi peatamise põhjus (praegu on kutselistel Soome lahes lõhepüük keelatud). Sinised silmad, rullis mokad ja tallutud kaldad Jägalal pole ilmselt ka sellest põhjustatud, et lõhet vähe oleks. Olen üsna veendunud, et ka Jägalal ületatakse eelmise aasta lõhepüügi rekord, lisaks veeti ju paras ports neid ka ülespoole tammi.
13.11.2017 17:57
0
2
Jägalas oli lõhet ka 10 ja 15a tagasi kõvasti, lihtsalt mitte iga sügis.  Tammialuses vannis suure veega on  ikka kala lõksu jäänud ja see kraav Tlnna poolses küljes on iga sügis ära tammutud. Eriti sellest aastast alates, kui võeti kuuajaline püügikeeld muudes jõgedes vastu. 
13.11.2017 18:37
0
3
Ühes teises teemas pidasid eelmise aasta püüginumbreid Jägalas ebareaalselt kõrgeks, ilmselt lüüakse sel aastal eelmise aasta tulemust.
13.11.2017 19:11
0
0
Samas, jägala oma poole tonniga oli poisike, Seljal sai tonn täis 2016 aastal.
13.11.2017 20:09
0
3
Pärnumaale on antud selleks aastaks Läänemerre 5010 kutselise püügivahendi luba. See on muidugi hea, et kalad mõrda ei lähe nagu eespool lugeda on saanud. Ilmselt on mõrrad, siis see kalakoelmute parandamise meede.
13.11.2017 23:00
0
4
See ahvena alammõõt on minu Soome tuttavate arvates naljanumber. Kui umbes 7 cm pikune ahven Pärnu lahes on marjaga, siis see ahven ei kasvagi poolekiloseks. Soome meistrivõistlustel püütakse ühest järvest ühel päeval välja kolm kuni viis tonni väikest ahvenat, aga kalateadlased arvavad, et see on järve kalavarudele kasulik. Meie alammõõt tähendab seda, et konkreetselt minul oli paar aastat tagasi Valgerannas juhus, kus umbes kolme kilo ahvena(minu alammõõt on 23cm) hulgas oli paar väga õnnetult konksu otsa jäänud väikest ahvenat, keda ma jääle jätmise asemel otsustasin oma tuttavale rebasele viia. Kaldal inspektoriga oli mul võrdlemisi pikk vaidlus trahvi tegemise osas, mis õnneks lõppes siiski hoiatusega. Kui see piirang läbi läheb, polegi inspektoritel muuga enam aega tegeleda, kui kaaluda ja mõõta.  
13.11.2017 23:32
0
10
Kui on piirang, peab olema kõigile. Miks mina sikuti või spinnaga ei või, aga "harrastus"võrgupüüdja tohib. Tegelikult on absurdne, et mitte kusagil mere ääres ei saa poisikesed ahvenapunne püüda, ilma trahvimisohuta. Tuletage oma lapsepõlve ja esimesi kalakesi meelde. Ja siis tuleb pahas tujus inspektorionu ja viib sind karistamiseks isa juurde. Poisike on kurjategija, aga võrgumehel on isegi alamõõdulise kaaspüük seaduslik
13.11.2017 23:41
0
8
Seni kuni võimaldatakse kalapesu (musta kokkuostu), on muutust raske loota. Kui kaob võimalus pidevalt kala maha parseldada, kaob ka huvi kartulikottide kaupa teda välja püüda.
14.11.2017 12:10
3
8
Seda ma räägingi,milleks harrastuskalastajale "vörguluba"?...hakkaks sellest pihta!...EKS,näidake,et saate sellega maha,et harrastajad aadlimeestena loobuvad oma vörguöigusest...siis räägime edasi!
14.11.2017 14:01
3
3
See harrastajate võrguloa võiks küll ära kaotada, aga ega saarel elav mees kes aastakümneid võrke pannud ei anna nii lihtsalt alla.
14.11.2017 14:30
4
2
Loomulikult. Kui enam meres kala pole,saab vähemalt marja-aia kaitseks yles panna,et rästaid pyyda....korilase instinkt saab rahuldatud!
15.11.2017 14:27
2
4
Peipsil  peaks ka ahvenale alamõõdu kehtestama. Kui iga päev 15 kg 10 cm ahenaid välja tirida siis juriidiliselt oleks see OK, aga kalad oleks ikka varsti otsas.
15.11.2017 19:09
0
0
Peipsil pole nagu mõtet alla 400g kala kaasa võtta. Jah tõesti esimesed 4-5 200g(Pärnu mõistes hiidahvenad) kiiska võib külmakasti panna igaks juhuks, et kui ei leia päris ahvenaid üles.
15.11.2017 23:33
0
3
Meil on Siiale selline piirang,15 kala üüpäevas ja suuremale osale teistest kaladest ka  kui püole eraldi piiranguarvu välja toodud,saab ka vahest püütud jääl ja siis on nõue püüad oma 15 kala viid kaldale autosse ja peale kella 12 üüsel püüad uuesti ja kui siis kaldale minnes inspektor peatab on sul kelgul 15 ja autos 15 seega kõik õige tehniliselt,aga osavamad püüavad hommikul 15 ja pealelõunat uuesti ja ütlevad et püüdsid autos olevad eile õhtul......DDD 
19.11.2017 16:01
1
5
Nagu ma aru saan siis kõik vabandavad oma tehtud sita välja sellega ,et ups me ei teadnud või ei pannud tähele tol hetkel aga oluline on entusiasm ajada asju ja midagigi teha -kasvõi valesti aga vähemalt teeme eks.NAGU PÄRISELT?.Krt kui ei oska ega oma teadmisi siis kurat võtaks ära topi oma nina sinna.Aga kõik tahavad olla kõvad mehed.Tegelt olete naljanumbrid kes nii käituvad.
22.11.2017 16:45
0
5
duuds,limiitidest juttu,lugesin kogu uuringud läbi...kutselised konkureerivad harrastajatega...aga selline faktor,nagu kormoranid...pole yldse kajastatud-muuseas,soomlased peavad kormorane oma ranniku ahvena kadumise peamiseks syydlaseks ja käivitavad järgmisest aastast ametliku kormoranide arvukuse piiramise koguni 75% vörra....

Kysimus tarkade klubile,mitu kilo kala sööb yks täiskasvanud kormoran ööpäevas...kuidas te nendele limiite seate,härrad otsustajad kabinettides!
22.11.2017 19:21
0
0
4kg
22.11.2017 22:02
0
0
tundub, et ei lugenud seda objektiivse pilguga. aga nuh see oligi tegelt info mõttes, sest kui sa viitsisid lugeda, mis on kiita aga 99% ei viitsi - olgem ausad.
23.11.2017 06:20
0
2
Veidi korrigeerin: kormoran sööb ca 0,6kg ööpäevas ja neid on ca 150000 pesa jagu Läänemeres, pluss pojad, ehk üle 300000 isendi. Hüljes sööb 4-6kg. Ja neid on ilmselt ca 50000+ isendit.
Ühed on siin kohapeal ca 200 päeva, teised pugivad aastaringi.
Arvutused võib igaüks ise teha.
23.11.2017 06:38
0
1
Võrdluseks, Eesti rannakalurid püüavad kokku kõiki liike keskmiselt 32000kg kala ööpäevas (2016 andmed)
23.11.2017 08:51
0
1
Nägin korra Kolga lahes, kuidas vähemalt kahesajapealine kormoranide parv hakkas jälitama tõenäoliselt räimeparve. Peipsil korralik kajaka raiumine on selle kõrval lapsemäng. Linnud sukeldusid ja tõusid pinda kala kugistades, parv liikus kiiresti edasi, paarkümmend kajakat tiirutas kaasa. Kuna linnud liikusid kiiresti kalda ja ranna ligidal olevate võrkude suunas, jäin huviga ootama, aga enne võrke hajus parv laiali ja kormoranid hakkasid lendu tõusma ja leidsid järgmise kalaparve keset lahte. See andis mulle võimaluse enamvähem lindude koguse ära lugeda.
23.11.2017 09:01
0
1
Jahimehed suudavad oma linnujahil siiski vältida mõttetute piirangute kehtestamist.

Kalaröövlitest rääkides, siis teisipäeval pidas Juminda tipus jahti suur saarmas. Sukeldus, ronis kaldast veidi eemal olevale kivile ja nosis seal midagi. Nii paar korda järjest, neli-viis kajakat õhus tiirutamas. Saagiks ilmselt olid väiksed kalad, eemalt ei näinud hästi, kui ligemale hakkasin minema sukeldus saarmas ja kadus minu vaateväljast.
23.11.2017 10:28
3
6
Ja jah...Pärnu lahel on eriti hästi näha, kuidas kutselised mitte midagi ei püüa. Seevastu harrastaja paneb päevas 15kg koha kotti ja ahvenat nii 30kg. Kormoranid söövad ka palju ning hülged tuleks looduskeskkonnast üldse jäägitult hävitada. Ei usu grammigi seda ametlikku statistikat. Meenub eelmise aasta sügisest üks juhtum, kui ühel Põhja-Eesti väike lahel lasi traal 8 tundi ringi. Käpad olid nii laiad, et nende eest ei pääsenud seal ükski kala. Laht traaliti korduvalt risti läbi ja siis süstiti piki lahte ja ühte rada ikka mitu mitu korda. Statistikasse läks ilmselgelt 34,8 kilu, 1 siig ja 3 krevetti(siia kõhus). 
23.11.2017 18:36
0
0
Teadlaste rahvusvahelisest (britid-soomlased) väidavad kah,et nii 500gr kala sööb ööpäevas,ehk pisut alakanti arvatud,et arvud mitte liiga trööstitud ei näiks...aga ikkagi...180 tonni ööpäevas! ,mis sest et kogu Läänemeri...julm kogus,ja kui suve perioodil see kalur ei käi ehk iga päev,siis kormoranil ikka köht tyhi ja nii saab juba suunda andvad kogused kasvöi suve jooksul..

Hylgel soome vetes veel suht hea seis ja maiustab peamiselt siiaga...aga kyll seegi ymber paseerub kui valge kala löpukorral..
23.11.2017 19:22
0
1
Tooks sisse uue vaatenurga ehk hädapärasuse printsiibi. Vaene hüljes, kormoran ja saarmas vajavad kalu ellujäämiseks, inimene võib poest suitsuvorsti osta, et ellujääda. Inimene pole enam osa loodusest vaid röövel nr 1 ja seadusandja peaks jälgima, et hüljestel kõhud esmalt täis oleksid. 
23.11.2017 19:26
1
0
Eks Väinamere koha panid ka kormoranid ja hülged nahka...laugh
23.11.2017 19:49
4
3
Praegu püütakse Läänemerest vähemalt 700 000 tonni kala aastas kutseliste poolt.

Katsetaja on kavalalt hülged kõik ühte patta pannud. Hallhülgel ja viigril on terake vahet ka. Kui neid on 50000, siis nad söövad aastas 109500 tonni, mis on 15,6% elukutseliste poolt püütust. Ja kormoranid vitsutavad 65700 tonni aastas, mis on 9,4%. Ehk need kaks taksonite gruppi võtavad Läänemerest 25% kutseliste poolt püütavast. Siiski pole see enamus, mida mõni huvitatud osapool püüab meile maalida. Kui palju jääb aga kutseliste poolt deklareeimata, ehk Väinamere ahvena ning koha populatsiooni "muinasjutuline" haihtumine.

Väga tobe on lugeda jutte, kuidas KÕIK TEISED mitte "meie", on süüdi kalapopulatsioonide hävimises. Ja teema algusse. Kes need siis on seal lahekaldal, kes talvel musta kala puhtaks pesevad? Kokkuostuga ei tegele keegi muu, kui keegi, kel on õigus legaalselt kala müüa.
23.11.2017 19:52
0
0
uikrt, hüljes muidugi 4kg
 
23.11.2017 19:53
0
0
Eks need söödikute söögikogused on äraarvamatud. Mink pani talvel jää peal üheksa viidikat järjest nahka, alles kümnenda peitis põõsastesse. Kormoranist väiksem kajakas on ligi poolekilose särje minu nähes nahka pannud - ainult enne uuesti lendutõusmist ronis kivi peale natukeseks ajaks istuma ja kergendas keha. Kui kormorani suurune lind tahab ka lennata, peaks ta minu arvates ikka rohkem kui pool kilo kala päevas sööma. 
23.11.2017 20:28
0
1
Ma pole midagi ühte patta pannud, ega maalinud. Hallhülge ca 50000 isendile lisa veel viiger, aga tolle mõju suht olematu, väike loom, kelle toidulaud hülge omast erineb.
23.11.2017 20:40
0
0
Kuskohast taas jutt, et kalapopulatsioonid hävinevad? Pea kõikide liikīde seisund on dekaadi jooksul olnud kas stabiilne, või paranenud.
Ainus tõesti probleemne liik on tursk ja just tursa traalpüük - millega selle põhikogused välja tiritakse.
23.11.2017 22:07
0
0
Tursk on ka vee üldise soolsusega seotud. Madal soolsus=vähe turska. Eesti rannikumerest teda siiski püütakse mõnes kohas.
24.11.2017 07:03
0
2
Ilmselt mu pakutud hülge arvukus tekitab küsimusi, kuna loendatud on neid viimastel aastatel pisut üle 30000. Asi on selles, et meie uurijad jätavad numbreid esitledes mainimata, et loendamistega ei tabata 100% hüljestest. Sommid ja rotsad hindavad tabamisprotsendiks 50-70%, olenevalt jääoludest. Jääolud aga pole viimased aastad just kiita. Arvestades, et jääolud on nigelad olnud, et Venemaa hülgeid ei loenda ja nigela talvega Soome lahe isendid ilmselt rohkem lahe idaossa hoiavad, kus neid ei loendata, siis võib pakutud 50000 olla väga tagasihoidlik pakkumine, Soomes kõlab teadlaste hulgas rohkem 60+K numbreid. Küsitavusi tekib pisut meil loendatud isendite arv, kui aastaid loendatakse teatud kolooniates arvuks 1-2 isendit, aga kõik teavad, et kolooniates on mitmeid-kümneid isendeid rohkem. Minus tekitab küll küsimusi see loenduse usaldusväärsuses ja ilmselt sellest tulenevad ka põhjariikides levinud arvamused, et tegelik arvukus on 100K juba ammu ületanud.
24.11.2017 08:22
0
1
Mustakissa numbreid kommenteerides lisaksin, et kõik õige: Rannakalurid  püüavad siis pisut kormode ja hüljestega enamvähem samas suurusjärgus või pisut vähem ja tööndusliku traalpüügiga, mille väljapüügid rannakalurite mahte kordades ületavad, tõmmatakse see 700000t lõpuks kokku.
24.11.2017 13:17
0
1
Konkureerimine hüljestega kalasaakide pärast meenutab omaaegset varblastega viljaterade pärast konkureerimist
24.11.2017 13:58
0
1
Küsimus on pigem selles, et kas selline intensiivne kaitse on otstarbekas enam.

Ja kas kormorani arvukuse kasvu poleks mõistlik ka juba piirata (kui lähtuda kõikidest jahinduse reeglitest ja muudest piirangutest, siis on kormo sisuliselt kaitsealune liik).

Keegi ei kahtle selles, et hüljes vajas intensiivset kaitset 20 aastat tagasi, aga kas ka nüüd? Teadlased muidugi on ühel seisukohal, sest kui kaitsemeetmeid leevendada ja asuda seisukohale, et liik on elujõuline ja pole hävimisohus, siis ilmselt kaob mõnigi töökoht ja rahakraanid tõmmatakse koomale. Ja seda raha on jagatud ikka väga heldelt hülge kaitsmiseks- ja uurimiseks kitsale seltskonnale.



Olgem ausad, hetkel on ainus hülge arvukust piiravaks meetmeks olnud kalurite püünised ja on seda oma 20 aastat olnud ja vaatamata sellele on arvukus jõudsalt kasvanud. Ilmselt järgneval 5 aastal kukub püünistes surevus kümneid kordi EU raha toel, ehk arvukus vaid kasvab ja mõju kalavarudele samuti. Teiseltpoolt lubatakse meil hüljest jahtida vähem kui hunte või karusid, ja jokk meetoditega on see kvoot hoopis nullitud, kuna seadust järgides sisuliselt pole võimalik hüljest lasta, ei karda ta ka inimest enam - mängivad lastega rannaliival.



Mul pole Hülge vastu midagi, vastupidi, vinge loom, aga teatud piires tõesti ka konkureerib ja mõjutab ta kalavarusid ja just ohustatud või kaitstavaid liike, kalurile veel ütled et seal ei püüa ja sead ajalised piirangud ja sätid võrgusilmasurust, aga hüljes sügisel ei käi uudishimust jõesuudmes ja kormo kevadel jõesuudmes võtab just selle väikese kala, kes merre laskub, siis teadlased kratsivad kukalt, et miks on mõne kalaliigi ellujäämus kordi langenud viimase 30 aastaga. Konkurents ei teki mitte selles, et ta kala sööb kaluri eest kala ära, vaid mõju kalavarudele võrreldes rannakaluriga on juba suurem ja üha suureneb ja see väljendub rannakalurile ja harrastuskalurile lõpuks täiendavate püügipiirangutena. 
24.11.2017 14:09
0
2
ma püüan nagu mitte praeguses hetkes elada, vaid pisut kaugemale vaadata. Kui keegi kinnitab, et olenemata hülge ja kormo arvukusest me püügipiiranguid lähima 20 aasta jooksul juurde ei tekita ja harrastuspüüdjate ja kalurite püügikoormus võib jääda samaks, siis julgeks oma tegevust ka arendada ja tegevusse investeerida (hülgekindlatesse mõrdadesse näiteks), aga päris elu on see, et kaitseme üle ja pärast piirame seda mida on võimalik lihtsalt piirata, poliitiks saab kenasti oma tegevuse ette näidata, et ta on midagi teinud - harrastuskalureid ja kutselisikalureid piiranud, et kalavarud oleks kaitstud, esimesel pilgul loogiline ja tegus poliitik ju?
Aga see pole kokkuvõttes nii mustvalge. Misiganes Hülgeuuringut loed, siis uurijad kirjutavd, et meil on 30K hüljest läänemeres ja kunagi oli üle 100K, on siis see 100K loendusandmeid omaette eesmärk? Või kuskohas tõmbame piiri, siis kui neid oli 100K, siis maksid osad riigid iga tapetud hülge eest oma kodanikele peale, et nende arvu vähendada. Saarmas on teine näide - neid on lõhejõgedel palju, neid on tänaseks kohe väga palju, trügivad merre ja kaugele igasugu jõesuudmetest, aga kaitse on vägev, olenemata, et tal endal juba eluruum kitsaks jääb oma tavapärases keskkonnas.
24.11.2017 16:21
0
9
Kolm on kohtu seadus


Kalurina ei ole mu soov hüljeste arvukuse vähendamine (kormode küll) vaid pigem selguse saamine teemas, et kas arvukus on plaanis kasvatada siis 80000-ni, 100000-ni, või 150000-ni. Väga rahul oleks kui leitaks, et arvukust võiks hoida praegusel tasemel ja jätta valmisolek populatsiooni olukorra halvenemisel kiiresti reageerida. On selge, et praegu kulutatakse palju raha selle nimel, et vähendada hüljeste hukkumist püünistes, see loob eelduse edasiseks arvukuse (plahvatuslikuks)kasvuks kuna püünistes hukkumine on täna kõige suurem arvukuse kasvu piirajaid, kuna füüsiline ruum on piiratud, siis üha enam ja üha sagedasemaks saab hülge kokkupuude inimesega.

Kui eesmärk on 100000 hüljest Läänemerre, siis see toob kaasa varem või hiljem erinevaid piiranguid nii harrastajatele, kui kutselistele ja riigid peavad ka planeerima rohkem vahendeid teatud kaitsealuste kalaliikide kaitseks.

Omaette teema ongi lõheliste(ka siia) püük ja kaitse, kui iga kormo sööb aastas kasvõi ühe noorjärgu lõhe (mida ta ka teeb), ja kui iga hüljes sööb aastas kasvõi 1 lõhe, (mida ta ka teeb) ja iga saarmas ühe lõhe(mida ta ka teeb) siis saame konkurentsi lõheliste osas päris intrigeeriva: kormo, hüljes ja saarmas püüavad vähemalt 4x rohkem lõhet Läänemerest, kui püütakse teda rannakalurite poolt, erinevate uuringute järgi on hüljes, kormo ja saarmas kordades tublimad ja ühe isendiga aastas ei piirdu, siis selle info taustal lõhe püügikvoodi muutmisel kaluritele näiteks 5% kas väiksemaks või suuremaks puudub abslouutselt igasugune mõju. 

Kui Poliitikud tahavad bilanssi tasakaalus hoida, siis peaks kormode ja hüljeste 10-15%-se kasvu korral lõhepüügi täielikult peatama. Lollustega tegeletakse lihtsalt - harrastajaid ja kutselisi piiratakse kvootide (1-5% suurendamiste-vähendamistega) ja keeluaegadega, aga juurpõhjused, nagu tammid ja kormode-hüljeste mõju absoluutselt ignoreeritakse, hoopis vastupidi, linnu ja hülgekaitsealasid suurendatakse ja pannakse hulk raha hülgekaitsesse ja tema asurkonna täiendavasse kasvatamisse ja samas viibutatakse näppu harrastajate ja kutseliste kalurite suunas...



  sai taaskord hingelt ära 
24.11.2017 22:57
4
2
Koostaks üldse nimekirja, kes tuleks eesti loomulikust faunast ellimineerida. Hüljes on juba kirjas. Mägra võiks ka maha võtta, on siis selline kuradi mäger.

 
25.11.2017 16:01
1
1
Väga hea plaan ju ikka enne tapame hülged ära kui võrgud merest välja võtame ja paneme harrastajatele piiranguid.
25.11.2017 16:33
0
0
Kui tähelepanelikult lugeda, siis võib tähele panna, et soovi- ja juttu hüljeste ellimineerimisest pole ülal olnud. Ilmselt see uskumus, et kalurid nii mõtlevad, eksisteerib mõne peas, ja nii valjult, et igal võimalikul hetkel siis utreerivad sel teemal ja jagavad oma uskumust tõe pähe.
25.11.2017 16:46
0
0
Mõne seest paistab üldse üks piiritu viha rannakalanduse ja rannakalurite vastu. Aga vbl see paistab nii vaid mulle?
25.11.2017 23:18
2
1
See ametlikult deklareeritud kalahulk pole ilmselgelt kuigi tõsiselt võetav. Kui põhjarannikul on selliseid kalureid, kes justkui ei püüa midagi, siis tuleb midagi muuta. Paat, mõrrad, võrgud jpm--on püsikulu, seda tuleb millestki katta. Kindlasti on selliseid kalureid, kes täitsa ausalt panevad kõik kirja, kuid kui Pärnus on võimalik musta kala lõdvalt puhtaks pesta, siis miks ei peaks see sama muster mujal korduma?

Pärnu lahe kalapüügi koormuse uuringus oli selgelt kirjas, et u. 40% nakkevõrku jäävast kohast on alakad. Kui Pärnumaale on antud ümmarguselt 5000 kutselise püügivahendi luba, siis hüljeste mõjuga vehkimine on kahtlane.

Peipsi näitel, kui palju seal neid hülgeid on, et rääbis ja siig kadunud on?

 
25.11.2017 23:53
0
2
Siis tuleks tegeleda just nende probleemidega, mitte ühe puuga valimatult kõiki rannakalureid materdada.
Ps. Põhjarannikul ongi enamus "kutselisi" tegelikult hobipüüdjad, kes finantseerivad oma hobi oma põhitööst saadavatest vahenditest, põhjaranniku kutseline rannapüük on nali, Harjus ehk
10-20 kutselist tegelikult alles ja 160 "hobikutselist" .
26.11.2017 00:01
0
3
Hülge peipsis olemise osas võib ju utreerivalt ironiseerida.
Loomulikult selline suletud tiik on püügist tugevalt mõjutatud. Samas kui teadlasi uskuda, siis siia osas on üha suurem probleem kudealade kokkukuivamine, mis tingitud üha kiirenevast eutrofeerumisest, ja rääbise olukord on nigel, aga enam mitte nii hull kui varem ja toda on isegi pisut lubatud püüda. Röövpüük ja andmetega vassimine on iseasi ja nendega tulebki oluliselt jõulisemalt tegeleda.
26.11.2017 01:03
3
7
Utreerimata ja irooniata, võiks Pärnu kutselised siiski natuke tunnistada, et liimikoha ja puljongiahvena tekkes, on nad siiski määravad old. Pole vaja harrastajate turja karata. Mustakala pesuga peab keegi sellest "omade" satsist tegelema. Kui kaob nõudlus sellele 50kg ahvenale igapäevaselt, kaob ka massiline vajadus kartulikotte täita.
27.11.2017 14:50
0
1
Ei tea neid "omasid".

ma olen aru saanud et üks osa probleemist on see, et kala päris lätti veetakse ja neid on kättegi saadud inspektsiooni poolt, aga see selleks.

Kui seal on selliseid kalureid kes selle kala kokku ostavad ja puhtaks pesevad, siis tulebki just selle probleemiga jõuliselt tegeleda, mitte neid peedistada, kes asjaga kuidagi pole seotud ja kes ongi huvitatud ausal teel ja jätkusuutlikult oma asja ajama. Praegu saavad kõik ühe puuga, kalurid, harrastajad jne. 

Ma arvan, et siinkohal oleks paslik seljad kokku panna, mitte üksteist sildistada ja süüdistada, see sildistamine ja süüdistamine küll midagi ei aita, pigem viib veelgi suurema käkini, kui fookus probleemi peamiselt põhjustajalt kaob selle üksteise kõrikallal olemise ajal.

Lõpuks on nii harrastaja, kui ka ausalt asja ajav kalur huvitatud, et kalavarud oleks jätkusuutlikult majandatud ja et püük oleks võimalik ka enama, kui 10, või 20 aasta pärast.
27.11.2017 17:19
0
1
Miks siis kirvega püüda lubatakse kui nii nii palju kala rebitakse et piirangut vaja on? Mida selle peale see toompea eesnääre ütleb?
27.11.2017 22:48
0
2
Homsest Riigi Teatajast selgub, et keskkonnaminister annab määruse muutmata kujul, jättes ahvena piirkoguse kehtestamise sisuliselt põhjendamata. 

Kuivõrd ministeerium ei ole EKS pöördumisele veel vastanud, pole teada, miks eirati tähelepanujuhtimist võimalikele kitsaskohtadele. Seaduse järgi on ministeeriumil aega vastata pöördumisele 30 päeva. Et antud juhul eirati määruse väljaandmisel huvigruppide seisukohti, kaalub EKS juhatus erinevaid edasisi õiguslikke samme.

Riigi Teatajas avaldatavat saab näha siit: https://www.riigiteataja.ee/ilmumised_tulemus.html?kpv=28.11.2017&rtOsaId=2&leht=0&kuvaKoik=false&sorteeri=id&kasvav=false
28.11.2017 12:09
0
4
Ju siis on ministeerium näinud EKS -s tyhikargajat,mitte reaalset jöudu,millega tuleks arvestada!
28.11.2017 12:41
0
0
Hülge ja linnuteemat kommenteerides, siis isegi ICES on hakanud asja teise pilguga vaatama ja rannikukalastuse osas on uuritud, et  hüljes/kormo ületavad rannakalurite püütava kalakoguse mõneti juba kordades ja soovitatakse seda teemat tõsisemalt uurida:



https://academic.oup.com/icesjms/advance-article-abstract/doi/10.1093/icesjms/fsx207/4616536?redirectedFrom=fulltext



"Seals and fish-eating birds have increased in the Baltic Sea and there is concern that they compete with fisheries. Using data from around year 2010, we compare consumption of different fish species by seals and birds to the catch in the commercial and recreational fishery. When applicable this is done at the geographical resolution of ICES subdivisions. Predation by birds and mammals likely has limited impact on the populations of the commercially most important species (herring, sprat, and cod). In the central and southern Baltic, seals and birds consume about as much flatfish as is caught by the fishery and competition is possible. Birds and seals consume 2-3 times as much coastal fish as is caught in the fishery. Many of these species are important to the fishery (e.g. perch and whitefish) and competition between wildlife and the fishery is likely, at least locally. Estimated wildlife consumption of pike, sea trout and pikeperch varies among ICES subdivisions and the degree of competition for these species may differ among areas. Competition between wildlife and fisheries need to be addressed in basic ecosystem research, management and conservation. This requires improved quantitative data on wildlife diets, abundances and fish production."



Sellele on aastaid tähelepanu pööratud, aga seni kurtidele kõrvadele, reageeringud ongi kergelt pilkavad ja ironiseerivad juhyul, kui keegi seda üles on toonud. Nüüd hakatakse ka seal, kus otsuseid tehakse aru saama, et kaitsemeetmetega on mõnel juhul ja osades piirkondades üle reageeritud.
28.11.2017 12:52
0
0
Kusjuures selles uuringus on kasutatud hüljeste arvukuse andmeid, mis pärinevad aastast 2013. Tänaseks arvatakse, et hülgeid on juba üle 20% rohkem.

Üks uuringu eestvedajatest on arvanud, et kormosid võiks vähendada 75%(!) ulatuses, aga ometi on ta paljudes läänemeremaades hoopis seni kaitse all, sisuliselt on ta kaitse all ka Eestis, kuigi juriidiliselt ehk mitte.

 
28.11.2017 12:57
0
0
2013 on see aeg, mis järgnes jäärohketele talvedele. Viimased aastad on jääga nihu old. Viigrile mõjub jäävaene talv kehvasti.
28.11.2017 13:18
0
2
Jah, siis suudeti neid loendada normaalselt, Viigri mõju üldse on hallhülgega väiksem (aga nende loendamine annab tunnistust leonduse täpsusest, kui 2015 loendati pea 18000, 2016 ca 7500 ja 2017 ca 13500, siis ilmselt ei kahekordistunud nende arvukus, vaid loendusega tabati arvatavasti üle 90% isenditest), Viiger hoiab inimesest eemale kaugemale avamerele ja ei varasta ka püünisest.



Hallhülge Rekord loendati 2014 aastal, sealt edasi on ikka ülinigelad talved, et saada võrreldavaid loendamisi (kuigi 2015 ja 2016 ja 2017 suudeti ikkagi rohkem loendada, kui 2013). Venemaa pole ka 2017 aastal oma andmedid edastanud, kuigi kahel viimasel aastal Soome lahe hülged ilmselt paljuski just Soome lahe idaossa on hoidnud, sest seal on veidigi jääd olnud, laias laastus on 2 aastat terve Soome laht jäävaba olnud.



Uuringus oli kastutatud numbrit 43000 isendit, nüüdseks peetakse reaalsusele lähemal olevaks numbriks ca 55000 isendit, mis tuletatud loenduse faktilisest tulemusest ja võimalikust loendusprotsendist.
28.11.2017 16:39
0
4
Nüüd on see siis tehtud :
RAAVO
   EKS tõestas nüüd 100% veelkord,et nad pole mitte keegi -ja nende arvamus on 0.
28.11.2017 18:38
0
10
Ohjah
    kas keegi arvas-lootis-eeldas mingit teist otsust?

Kogu see kommejant algas huumoriga, EKSi ladvik Varik ja Tammleht süvendasid oma üleskutsetega seda ja grande finaale oli see, kui paar päeva enne ettepaneku töösse võttu ministeeriumis sai EKS siis kui rong juba läinud oli valmis mõtetu vastuhakkuga.

Aeee, EKS muudke juba lipukirja ja ärge külvake segadust ja negatiivsust harrastuskalameeste seas, aitab juba!
28.11.2017 23:05
5
1
No on ikka seltskond. Niisugune jama võeti vastu, aga mõned kilkavad rõõmust, et saab EKSi süüdistada. Nõupidamisel, kus selle ettepanekuga välja tuldi, olid peaaegu kõigi harrastuskalapüüdjaid esindavate organisatsioonide esindajajad kohal ja keegi ei pooldanud nimetatud piirangut. Nüüd on vaja ühineda ja avalikustada harrastuskalastajate seisukoht, muidu hakatakse meist ka edaspidi üle sõitma.  Paluks siinkohal kõikki klubisid ja muid organisatsioone võtta seisukoht ja edastada see kas otse keskkonnaministeeriumisse või kellele sobib EKS. EÕL juriidilided liikmed võiks oma arvamused koondada ühte pöördumisse.
28.11.2017 23:17
0
8
Mati nagu tavaliselt ei tea või pole kursis terve pildiga.  uuri suti kui kursis pole, ära niisama huupi tao.

I. Varik ja E. Tammleht nimed polnud mu kirjutises niisama sees.

need kaks EKSi ladvikus ja pooldasid suvel oma üleskutsetega selle piirangu kasutusele võttu.   

Ja alles kui tuli teistelt harrastajatelt nördimus selle mõtetu ja kontrollimatu piirangu üle, siis EKS vaikis mitu kuud ja sügisel siis kui juba pm otsused tehtud ja asi kuulutati välja, et läheb menetlusse, siis EKS tuli välja olematu tähtsusega üllitisega, kus laitis maha selle piirangu.  Aga selleks hetkeks oli ju juba hilja.
28.11.2017 23:24
0
0
Kus selline traalpüügi piirkond nagu FAO 2 asub?
28.11.2017 23:27
0
2
EKS tegi ju FB-s küsitluse. Piiramatu kogusega püük oli ju sõnastatud u. nii, et ei poolda piiranguig ja toetan röövpüüki.
29.11.2017 00:43
0
1
Kui vaadata kalapüügi andmeid sellelt lehelt https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/kalamajandus-ja-kutseline-kalapuuk/puugiandmed , siis ei õnnestunud mul kuskilt leida siiapüügi andmeid. Ometi on sellel tootel kirjas, et on Eesti toode ja siig on saadud traalimise teel, toode ise on selline https://www.prismamarket.ee/entry/siiamari-135-g/4740192010895

 
29.11.2017 02:38
1
4
mustakissa sa vist pead uue hobi leidma. Muidu varsti hullarisse ära. Su pime kutselise viha hakkab ka ära tüütama juba . Ajad siin enda negatiivsust ja elukibedust lihtsalt laiali mööda foorumit
29.11.2017 08:55
0
1
http://www.fao.org/fishery/area/Area27/en#FAO-fishing-area-27.2



Ilmselt toote markeerimisviga, Läänemeri on FAO 27.3 ja alaruudud peaks olema täpsustatud tootel.

Merisiiga on Eestis püütud rannakalurite poolt kokku ca 11 tonni tänaseks (2017 aastal). Traalpüünise alla kuuluva püünisega ei teaks et üldse väga siiga kuskil püütakse, vbl Peipsist ja Soome sisejärvedest? Täpselt ju ei tea, aga arvan, et siiamari pärineb Soomest, kus siiamari on väga olulise tähtsusega kalatoode, hilissügisel üks kalurite kõige põhilisemaid ja olulisemaid sissetulekuallikaid. Eestis pakendatud ja valmistatud, seega "Eesti toode"...
29.11.2017 12:42
0
1
Ega see pime viha muidugi mõistlik ole.Samas,kui näed,mis moodi pidevalt eelkõige harrastajatele ära väänatakse,siis pole ime,et nõrgema närvikavaga tegelastel silme eest mustaks kisub ja katus sõitma hakkab.Ja kui veel justkui harrastajatele mõeldud katuseorganisatsioon tühja tuult tallab ja õigel ajal lihtsalt mune laiaks istub,no teeb ikka tigedaks küll.
29.11.2017 13:19
0
4
Egas harrastajad polegi ja peagi olema kõikide (vaid) kutselistele mõeldud piirangute ja nõuetega kursis, aga see ei tähenda, et neid nõudeid ja piiranguid ei oleks ja ei tuleks.
29.11.2017 20:08
3
3
Jurakas, mina tean asju natuke teisiti kui sina ja olen olnud paljudel koosolekutel kus sind pole. Küsimus on hetkel selles, et ei arvestata ei EKSi ega ka teiste organisatsioonide arvamusega ja isegi Juraka arvamusega
29.11.2017 21:33
0
2
Kahjuks ei tea Mati kõiki asjaolusid. Keskkonnaministeerium arvestas Juraka arvamusega http://www.kalale.ee/foorum/arutelu/2E6B/1511932612684/?page=2800

 
30.11.2017 00:56
0
7
No minu kõrvu jõuab ikka väga palju, seda mis ümarlaudades ja mujal arutatakse.   See et EKS lõpuks õiget asja ajama hakkas, seda isegi usun. AINT et selleks hetkeks oli juba rong läinud!

Jah, seda usun ka et EKSi, EÕL  ja teiste selliste olematu liikmeskonnaga seltse ja liite ei kuulata.  Liikmeid vähe = olematu suurus.

Ma vist aastaid tagasi juba ütlesin, et üks korralik selts või klubi peab kasvama üles loomulikku teed. Ehk tasa ja targu, et võita omade poolehoid.  See mida tehti EKSiga kui kaks klouni arvasid endale pensionisamba loomist sarnaselt EJS, siis seda ei juhtunud, õnneks, ja sellest ehk algsest plaanist läbi närisid ainult üksikud mehed.  Õnneks selgus, lootsin, et harrastajate seas on piisavalt mõistusega mehi, kes said aru, et sellist jama pole meile vaja.

Katuseorganisatsiooni küll, kel suur liikmeskond, targad mehed eesotsas (selle all mõtlen eelkõige kalastusvaldkonda laialt teadvaid mehi, mitte üks teab haugipüüki aint merel, teine käib merikal aint ja kolmas on jõekamees)   Aga olgem ausad, sellised ju Pärnu lahe ahvena-koha, põikilandi keelamist, fileerimiskeeldu jm selliseid probleeme ei jagagi.   Sp Varik ja Tammleht algselt jamaga välja tulidki, neil puudub vastav silmaring ja teadmised, aganäete, edevus tekitas meestel soovi rahvale teada anda jamadest ja seega tuleb keelama hakkata.

Enamus keda mina tean kes EKSis ongi sellise mõtlemisega seal, laia pilti ei teata ega nähta.  Nüüd kui aru saadud, et kõik harrastajad on vastu neile, siis sunnivad ennast teisiti käituma, aga see on ju kunstlik....

Ohjah, kunasküll harrastuskalamahed endale saavad eestkostja kellest kasugi oleks!?
30.11.2017 11:56
0
0
Ma siin mures harrastuskalameeste naiste pärast. Pakun koolitust naistele, merel jää peal liikumise kohta. Saaks võimalikest ohtudest  naised teavitatud. Muidu võib lisaks meestele veel naisi uppuma hakata.

Samas oleks see ka hea lisateenistus näiteks traalmeistrile. Saab kalatakso kalda vahet käima panna.
30.11.2017 19:46
1
1
See minu kommentaar on Variku fb küsimuse juures ja seal järgmises kommis kirjutan, et kaluritel miskit ei muutu ja seega EKS teenib oma üleskutsega kalurite huve sellisel kujul keelamisega.
30.11.2017 20:36
0
1
Kontekstist välja rebitud kild ehk poolik tõde.Aga küsimus polegi ju piirangus vaid EKS'is ehk peale kaklust rusikatega vehkimises ja tühikargamises,on ju nii
30.11.2017 21:33
1
0
Nii nagu ikka ju
01.12.2017 14:17
1
5
Iga mõistlik harrastuskalamees mõistab, et nädalavahetusel püütud 15 kg ahvenat on oma tarbeks piisav kogus. Olen päri, et piirang on mõeldud nn igapäevastele ´´elukutselistele´´, kes 50 - 80 kg kotti ajavad ja lihtaslt selle samal päeval veel rahaks vahetavad. Olgem ausad, see ei ole harrastuspüük, vaid mida rohkem, seda tulusam. Siis kipub mõnel meelest minema ka alammõõt... Lätlased veavad samuti kogu püütud kala oma kokkuostjatele. Kui kala jookseb ketti, valid välja ilusama kala ja võid kindel olla, et ka järgnevail aastail ehk on, mida müüda.
01.12.2017 16:08
0
0
...mida püüda.
01.12.2017 17:39
0
0
Nyyd oleks tore jälgida,kui kaua yks vöi teine loll seadus vastuvöetuna pysib..ma saan aru,et rattad aeglaselt pöörlevad ministeeriumite hallides koridorides,aga äkki hakkaks ette valmistama juba nende muutmist,et tyhistamised aasta pärast ilmavalgust näeks...
20.12.2017 22:34
1
2
EKS jäi hiljaks, tegi valel ajal, valedel põhjustel ning valesti. Selge see. Kuid üks asi on hea. Et Jurakas tegi! 

Nii naljakas on seda haledat kiunu lugeda ja see kordub,kordub, lähevad nädalad, kuud ja aastad. Jurakas kirjutab kuidas eks-s kunagi tehti ja seal oli see ja teine, nüüd on ainult "haugimees merest, merikamees ja jõekamees". Peab ikka rikkis olema, et selliste väidetega välja tulla. Huvitav kas nt Keskkonnaminister on meil täielik kalapüügispets, kalateadlane, jahinduse korüfee ja metsa haldjas....ja siis küsib kõiketeadja/mittemidagitegija, et "et millal te vaesed õnnetud kalamehed küll omale hea eestkostja saavad". Kas peaks see meteoriidina taevast kukkuma või? Kõik ootavad, millal suur juht Jurakas hakkaks nende eestkostjaks kuid kurvalt ootavad ja ei miskit. Eks härra natukene muidugi saab aru oma peas toimuvast murest ja seda vähemalt hoomab, et kui tema nimi mängus, siis üle 20 inimese, nagu tema võistlustelgi, ühtegi punti kokku ei saaks ka. Mina kutsun kalamehi endiselt siinkohal küll julgelt EKS liituma. Kui natukenegi aega kaasa mõelda, siis miks mitte? Igaüks saab igat organisatsiooni paremaks muuta.
26.12.2017 16:43
3
4
Mingil müstilisel kombel on aga mõnedel meestel algusest peale õigus, keda nüüd kiunujateks kutsutakse.Tegijad ja ettevõtlikud astuvad aga ikka ja jälle ämbrisse.Tehke omad järeldused siit ise
26.12.2017 21:08
0
9
Need võrgud peaks poodidest ära keelama ja kes soovib ostab keskkonnaametist.Milleks üldse harrastuskalastajale võrk.
06.01.2018 00:03
5
2
Nonii, mitu nädalat mööda läinud, uhke üleskutse Alfons alias Alo Ehasoo poolt kas ikka täitis oma eesmärki?  Kas on massiliselt uusi liitujaid EKSil?

Algaja kalamees Alfons sai särada, et  juraka nime ka sisse teadis tuua
 

Aga alustada tuleb ikka sellest, kas Alo Ehasoo juba teeb 4kg jõekal ja merikal vahet!?  Koolieelik peab ikka omasugustega jooksma, Onud vaatavad selliseid endiselt muie näol.  Arene juba Alo Ehasoo, arene!

 
21.01.2018 15:05
0
0
Jah, Alfons, säh sulle oppetundi! Jurakas teebki ja keegi teine ei teegi veel nii hästi kui Jurakas. Isegi kommunist tõi väilja seiga, et Jurakal on alati õigus ja ta ei EKSi.
21.01.2018 19:49
1
0
Ehee, järgmine noor kalamees on Nurgast välja lubatud ja ülitähtsa teataga siin maha saanud
   

No pole midagi muutunud, EKS on ikka kloune täis, aga Eks sp ongi asi seal kus ta oli mitu aastat tagasi,  ehk Nurka mängitud EKSi enda klounide poolt.

Ja siis imestatakse, et liitujaid pole.
22.01.2018 10:34
0
1
Mis ma valesti ütlesin? Puhtalt sinu õpetust järginud, ma püüan ka kunagi eliidi sekka saada, järgides sinu oppetunde.
Palun oota