Otsi

EKSi blogi: keskkonnaministri määrus plaanib ahvenapüügi piirangut

Keskkonnaministeerium algatas 30. oktoobril  ahvena püügikitsendust ette nägeva määruse. 
Määrust on võimalik näha siit: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808-c97af3c79bed#Twi9pfOf
 
Kooskõlastamine on plaanitud läbi viia 13. novembriks 2017.
 
Määruses seisab harrastajaid puudutav kitsendus:
§ 2. Üldine püügikitsendus
Harrastuskalapüügil ja õngepüügil on õngpüünistega lubatud ühel isikul ühes ööpäevas püüda kuni 15 kg ahvenat.

Piirangu kehtestamist ei ole samas teadusuuringute ega statistiliste uuringute abil põhjendatud ning Eesti Kalastajate Selts leiab jätkuvalt, et piirang on põhjendamatu ning lähemal uurimisel selgub ka, et meie hinnangul ka seadusevastane.
 
Selle postituse lõpus on täies mahus ära toodud Kalastajate Seltsi pöördumine Keskkonnaministeeriumile. Lisaks avaliku arvamusena määruse eelnõu juures on see arvamuseavaldus edastatud ka otse ministeeriumile ning ministeerium on kohustatud sellele vastama, ükskõik, kas arvamust arvestatakse või mitte, viimasel puhul ka selgitama, miks arvamuseavaldus määruse jõustamisel tähelepanuta jäetakse.

NB! Hea harrastuskalastaja! Juhime sinu kui hobikaaslase tähelepanu ka sellele, et igaühel on määruse eelnõu võimalik avalikult kommenteerida. Seda saab teha aadressil:
http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808- c97af3c79bed#Twi9pfOf  
 

Eesti Kalastajate Seltsi arvamus eelnõule
Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja
püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal“, toimik nr 17-1219


Austatud Keskkonnaministeerium,


Eesti Kalastajate Selts peab plaanitavat ahvena ööpäevast püügikitsendust põhjendamatuks ja kalapüügiseadusega vastuolus olevaks ning teeb ettepaneku § 2 määrusest välja jätta seda järgmistel põhjustel:


1. Kalapüügiseaduse § 11 lg 1 sätestab, et kalapüügikitsendus kehtestatakse kalakaitse- või
teadusasutuse ettepanekul teadusuuringute ja kalapüügiga seotud statistiliste andmete
alusel. Määruse seletuskirjast ei nähtu, nagu kehtestataks vastav piirang teadusuuringute või
kalapüügiga seotud statistiliste andmete alusel. Teadusuuringud, näiteks „Soovitused
kalavarude haldamiseks Eesti vetes 2018. aastaks" soovitavad kindlasti tõhustada kontrolli
harrastuspüügi üle, seda eeskätt talvistel jääalusel püügil ja leida mingi võimalus et hinnata
täpsemalt harrastajate väljapüüki ja selle mõju varu seisundile. Et ei ole teada, millisel määral
mõjutab harrastajate väljapüük ahvenavarusid, ei ole võimalik ka põhjendada mistahes
piiranguid.


2. Piirangu jälgimine on kui mitte võimatu, siis vähemalt komplitseeritud - enama, kui 15kg
ahvenaga tabatud kalastaja võib väita näiteks järgmist ning neid väiteid on väga raske ümber
lükata:
a. sai osa kalast sõbra käest, kes on aga kalapüügilt lahkunud. Harrastuspüügil püütud
kala tasuta üleandmine teisele isikule ei ole keelatud;
b. soetas lubatud kogust ületava kalakoguse kutseliselt kalurilt (teadupärast kuni 30 kg
soetamisel kutseliselt puudub päritolu tõendamise kohustus);
c. püüdis kala muudel lubatud viisidel (piirang kehtib ainult õngpüünisele);
d. osa kaasasolevast kalast on püütud eelmisel päeval (peale subjektiivse hinnangu
puudub võimalus kala vanuse hindamiseks ning piirang kehtib ühe ööpäeva kohta).

3. Määruse seletuskirjas selgitatakse, et piirangu eesmärk on piirata harrastuslikul viisil püütud kala edasimüümist. Kalapüügiseadus antud põhjusel kitsenduse seadmist ei võimalda. Keskkonnaministeeriumi missioon kalanduse vallas on kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus (vt. http://www.envir.ee/et/kalandus). Läbiviidud uuringutest (näiteks http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2018.pdf) selgub, et Eesti ahvenapopulatsioon näiteks Liivi lahes ei ole ohustatud ning kaitset ei vaja. Jääb arusaamatuks, miks ja millisel õiguslikul alusel tuleb ebaseadusliku majandustegevuse
vastu võidelda nimelt keskkonnakaitseliste piirangutega. Seadusevastast kalamüüki peaks
kontrollitama pigem ostjate tegevust jälgides (milline tegevus on potentsiaalselt tõhusam,
kui võrrelda ostjate ning püüdjate arvu).

4. Seletuskirjas kirjeldatakse, et plaanis on piirang kehtestada kolmeks aastaks ning seejärel
hinnata meetme tõhusust. Samas ei ole kirjeldatud, kuidas meetme tõhusust hinnatakse –
millise mõõdiku alusel otsustatakse, kas meede oli tulemuslik või mitte. Piirangu mõju ei ole
võimalik hinnata, kui ei ole teada, kuidas mõju mõõdetakse.
Mistahes piirangud peavad demokraatlikus ühiskonnas olema põhjendatud.
Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku jätta määrusest välja § 2 ning leida seadusevastase
kaubandustegevuse ohjamiseks tõhusamad meetmed.


EKS juhatuse nimel

Märt Aab
Eesti Kalastajate Seltsi juhatuse liige
/digitaalselt allkirjastatud/


 
02.11.2017
03.11.2017 08:49
0
19
mis kasu on sellisest piirangust, kui seda kontrollida ei jõuta.
03.11.2017 09:35
0
17
Ahnusele on muidugi piire vaja, pakuks 20kg?
03.11.2017 13:58
8
6
keelake eestis kalapüüdmise üldse ära siis pole määrustega tegeleda ja vabaaega jääb sittax üle et pere kõrval olla
03.11.2017 21:18
3
8
Võiks kohe panna 1,5kg näo kohta winkAhvena varud suurenevad veel 10 kordacool
04.11.2017 00:35
1
11
Probleem tuleneb ju taas Pärnust. Seni kuni Pärnus 40cm ahven pole tavaline, ei viitsigi teda seal püüdmas käia. Puljongikuubiku ahven ja koha las ruulivad siis. Ega sellest 15kg piirangust ei muutu ju kalade "kvaliteet". Suurem kala filtreeritakse niikuinii välja nagu koha puhul.
04.11.2017 11:11
8
7
Eh keelame Pärnus kombaini ära proovi siis 15+kg kotti toppida. 3x lihtsam kui mingeid hulle seadusi teha.
04.11.2017 11:14
6
11
Miks need keelud pidevalt harrastaja pihta käivad? Pärnu suurt pilti mõjutab siiski kutseline, kes ilusa kala lahest ära filtreerib.
04.11.2017 11:34
0
5
määruse eelnõu kommenteerimise link on vigane, kui copyga võtta see siis jääb üks tühik sisse c97 ette. järgneval kujul peaks toimima - http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a002572a-aa11-49c1-9808-c97af3c79bed#Twi9pfOf
04.11.2017 12:21
2
10
Kirjas on kõik ilusti öeldud, lisada pole midagi. Kui lihtsalt möliseda, siis näha on, et tegemist veel ühe nõrgamõistusliku (huvitav, kuidas satuvad just nõdrameelsed ministeeriumitesse tööle? Kes värbab?) "keelankäsenpoonlasen" määrusega, lihtsalt linnukese pärast. Nukker pilt.
04.11.2017 12:54
1
21
mida kuradit selle 50 kiloga ikka peale hakatakse...
04.11.2017 17:10
2
20
Päris ausalt,siis isiklikult jätab ka see täiesti külmaks.Mulle piisab ka 6-7 kg per kärss täiesti.Aga no kui oled ikka patoloogiline ahnik,siis pane milline piirang tahes,ikka on ving lahti.
Eraldi teema muidugi jah,et miks just neid harrastajaid nu..ima peab,kui peamised röövlid on ikka elukutselised.
04.11.2017 18:32
16
5
shuurik mõtle, kui Pärnu ahven norm oleks. Selline kilone. Satud 2-3 hooajal jääle...15 ahvenat on suts vähe ikkagi.

See piirang ei too ilusat kala juurde.
04.11.2017 20:37
2
21
Samas vaimus jätkates(hullund lätlased,muidu harrastajatest ärikad,ahned kalurid) on 15 kilost ahvenat Pärnus ainult sinu märgades unenägudes.Normiks ei jõua seal kala kunagi kasvada.Ja kui sa ei jõua oma hasarti kontrollida,sest silme ees läks mustaks-pane endale keeld peale nagu kasiinosõltlane.
Loomulikult lihtsalt kästes-keelates ei muutu midagi.Paraku tundub see ka ainus olema,millega tegeleda suudetakse-paari ametniku ikka üleval pidada jõutakse.Kogu asja tuum on see,mida mainis alguses ka kuli:kontrollida ei jõuta praeguseidki keelde ja see teebki iga järgneva määruse aina mõttetumaks.
05.11.2017 11:19
11
5
Ma kehtestaksin jääpuuri ja soomekelgu maksu.Ja ei lubaks yle 500m kaldast kaugemale ronida
  krt siis kala kasvaks,

Nagu seda kala sul iga päev tuleb! Sittagi ei tule...kyll sealt kiloga minema jalutand ja korra hästi tuleb,siis ära pyya.Mõni entusiast võiks end toompeal naftaga yle valada ja kuuba sigarit imeda...
05.11.2017 17:09
11
10
Mõni on vist pikalt korgile astunud? See, et Pärnu lahel pole ilusat ahvenat ja koha, pole mitte kuidagi harrastaja tekitatud probleem. Harrastajale väänati piirang jälle ära, aga MITU KILOMEETRIT VÕRKE JA MÕRDU VÄHEMAKS JÄÄB. See suvi kindlasti tekitasid harrastajad valusat kahju kohavarule, peagi saame sellest lugeda.
05.11.2017 19:59
7
17
Eh,,,, seda teemat juba ju pikalt muus teemas jahuti.

EKS jättis õigel ajal asjaajamise ära, siis kui kevadel juba minister tahtis kilopiiranguga välja tulla. Siis jäi tegematta ja EKSil oli terve suvi aega atra seada, aga siis sügisel Tammleht ja Varik (EKSi ladvik)  oma kirjutistes ja üleskutsetes tegid maha röövikuid ja lätlaseid Pärnus, et paneme piiri ahnikutele ja kehtestame kaalupiirangu.   See nende üleskutse oli.  Siis kui tuli laviinina kalastajate pahameel, et seda keeldu pole võimalik praeguse olematu kontrolli juures nagunii kontrollida ja kui piiratakse harrastajaid, siis normaalne on ju, et piiratakse ka põhilist kalavarude hävitajat, ehk kalureid, siis ohimet, EKS viimasel hetkel, mõni päev enne ministri lauale jõudmist hüüdsid nad, et nad enam polegi nõus selle keeluga
   Aint, et selleks hetkeks polnud enam võimalik rongi kuidagigi peatada.

See piirang nagunii jõustub ja praegune EKSi jutt ja väited on mõtetu ja rumal klounaad.

Piirang tuleb, uskuge mind.  Ja EKS endiselt näitab oma eksisteerimise mõtetust.
05.11.2017 21:58
0
4
Minu "ametlik kalamehekarjäär" algas 87' aastal 10-aastase poisikesena,kui tegin Tartus eksmi ja puha-sain toonase EKS'i liikmeks(siniste kõvade kaantega liikmepilet siiani kuskil alles)Tuli uus Eesti Vabariik,selts kadus.Tuli uus selts EKS...Olen jälginud neid tegemisi-nõrk,mingi omakasupüüdlik klubi,aated ja siirus puudub.Ei taha enam liikmeks.
06.11.2017 06:23
0
6
Eks peale 13.novi. ole näha kas Eksist harrastajatele ka mingit tolku on. Kas suudavad või üldse tahavad keelu jõustumist takistada.
06.11.2017 09:54
9
13
Ei ole mõtet oma isiklikku vaenu siin EKSi peale välja elada. Viimasel koosistumisel, kui ministeeriumiga koosistumisel proovisime oma õigusi kaitsta, olid nende esindajad igati tasemel. Põhiküsimus on ikkagi selles, et meie, "õngpüünistega" harrastajate arvamust ja õigusi ei ei peeta millekski. Kui see koosolek protokolliti, siis peaks olema näha, et keegi meist ei olnud selle ettepaneku poolt. Samas pole ühtegi piirangut võrkude(ka nn. harrastus) kohta.

Lõpptulemusena inspektsioon sobrab ja kaalub kaldal harrastajate ahvenaid ja valvab Pärnu linna vahel, et septembrist alates ükski õngemees  jumala pärast jalgupidi vette ei läheks, selle asemel et salavõrkudega tegeleda.
06.11.2017 10:54
9
5
Mati sõnastas probleemi väga hästi. Tõepoolest, antud juhul oleks piirangu seadmisel tegemist asendustegevusega ja selle piirangu seadmine ei põhineks ei teadusuuringutel ega vähegi kontrolitaval moel toimetatud statistikal. Koguseline piirang võib olla mõeldav juhul, kui ta on põhjendatud. Hetkel näib ainus põhjendatus olevat kalastuskultuur ehk ahnitsemise piiramine.

Teadlased on soovitanud Liivi lahe ahvenavaru kaitseks suurendada alamõõtu ja seada sisse kuderände- ning kudeaegne piirang. Harrastajate mõju ahvenavarudele on teadmata.
ddt
image

06.11.2017 13:03
0
4
Et sõnastuses mainitakse vaid õngpüüniseid, siis tundub, et harrastusvõrgutajaid peetakse süütuteks ingliteks.
06.11.2017 18:34
0
4
Ma pigem arvan,et asi on rahas. See kuradi valitsus tahab ju alati lihtrahva raha kätte saada. Kuigi harrastaja ei tohi oma saaki müüa tehakse seda ju ikka. Ja ega seda ju keegi ei deklareeri ja riigil jääbki raha saamata. Lihtsam ongi neil ju kogust vähendada. Kui püüad lubatud 15 kilo siis nagu polegi midagi müüa sest ise tahad ju ka midagi ahju panna ja fileerida. Aga kui mõned saavad kotiga siis juba on midagi müüa. Aga neid ma arvan, et ei ole palju. Aga ise naad elavad meie rahakoti peal. Sõidavad ühest Eesti otsast teise või mis iganes mis kohast Tallinna. Üürivad korteri ja sõiduraha makstakse ka kinni. Kui naad sinna Toompeale kipuvad võiksid oma rahadega seal elada. Jääks riigil palju raha alles ja poleks harrastus kalastajatel vaja ajusid .......  .







 
06.11.2017 19:27
4
12
Mati kui eespool isiklikust vihast kellegi poolt räägid, siis kes tu om?

Mina küll mingit viha selle klubi vastu ei pea.  Tore oleks ju, kui meil oleks klubi või selts, kel mandaati, ehk liikmeid piisavalt et esindada harrastuskalamehi kuskil kõrgemal.   Paarisaja liikmega kahjuks see pole võimalik ja loomulikult ka ei päde.   Selline selts võib esindada ainult oma paarisaja liikme arvamust ja hoiakuid.  Eimuud.

Aga kui vaadata selle seltsi lipukirja, siis kisub küll juba imelikuks.  Kuna nad ju justkui soovivad mind ja teisi harrastuskalamehi esindada!?  On nii?   Ja juba 3 aastat on toimunud absoluutne jama selle seltsi poolt- "fileerimiskeeld" nende algatus,  Pärnu kohakude vale ajaga nõustumine samuti selle seltsi tegu, Pärnu jõel põikilandi täiskeeld talve perioodil samuti  jäi tähelepanuta neil.  Nüüd siis kevadest augustini oli aega võidelda ministeeriumi kilopiiranguga, aga ohimet, E. Tammleht ja Varik (kes EKSi kõrgetel kohtadel) FB ja mujal kutsusid hoopis teisi harrastajaid kilopiiranguga nõustuma. Mati kas sa oled ise selle seltsi liige?  kui jah, kas sa küsisid neilt kahelt seletust miks nad nii käitusid. Või ei toimu teil seal seltsis omavaheline suhtlus ja puudub arutelu ja seisukohtade ühine kujundamine?   Ole pai, vasta sellele.

Agajah, see mis toimub (mis tehtud siiani) selle paarisajase liikmeskonnaga seltsis, siis see tõesti ei meeldi ega sobi mulle, kuna iga kord on kaotajaks jäänud mina, ehk harrastuskalamees.

Egas seegi kord teisiti lähe, uskuge mind.
07.11.2017 09:47
10
7
Ma ei tea loomulikult kellegi isiklikku suhtumist, kirjutan selle põhjal mida ma loen. Suurim jama on see, et kui keegi üritab midagi korda saata ja kasvõi EKS näol moodustada organisatsiooni, keda ametnikud arvesse võtaksid, siis ilmub alati teatud seltskond, kes selle asemel, et kaasa aidata hakkab halvustama ja õpetama. Ma ei ole EKSi liige, kuid näen ja tean, et EKS on üks vähestest organisatsioonidest, kes on suutnud õngeharrastajate heaks midagi ära teha. 
07.11.2017 09:58
2
3
MATI B:aga too mõni näide,mis ära tehtud on?Midagi tõsiselt asjaliku.Mulle küll ei meenu,aga äkki saigi vähe liiga tehtud tänapäevasele EKS'ile.
07.11.2017 10:11
4
10
Sama küsimus Matile. Mida head on EKS kolme aasta jooksul kasulikku harrastuskalameestelw ära teinud?
Igaks juhuks soovitan Matil enne vastamist veel hoolikalt EKSi kodulehelt selle seltsi lipukiri läbi lugeda. Tegemist ju ikka harrastajate katuseorganisatsiooniga!
Ma eespool selle seltsi jamad välja tõin kolme aasta jooksul tehtud. Mati sa too nüüd kasulikud ja kiitmist väärivad teod mis katuseorganisatsioonile väärilised.
07.11.2017 11:11
10
5
EKS on kolme aasta jooksul:

a) muutunud riigile partneriks, kellega arvestatakse ja kelle arvamust küsitakse. Et riik EKS-i tõsisemalt võtaks, oleks EKS-i tarvis rohkem aktiivseid liikmeid;

b) hoidnud Sindi ja Linnamäe paisude teemal kätt pulsil;

c) loonud süsteemse ja toimiva lõhilaste sügisese kudevalve süsteemi;

d) korraldanud "Kaldad puhtaks" aktsioone ja muutnud need korduvaks ning traditsioonilisteks;

e) andnud igale harrastuskalastajale võimaluse, et tema hääl oleks enam kuuldav.

Mis on puudu jäänud:

a) liikmete arv võiks olla suurem. Selles ei saa süüdistada neid, kes on liikmeks astunud. Asutamisel loodeti optoimistlikult suuremat liikmete arvu kasvu.

b) kõik tegevused toimuvad liikmete ja eestvedajate vabast ajast. Pere, töö ja õpingud nõuavad oma. Ühiskondlikus korras on võimalik asju vedada ainult teatava piirini, pidevas "hapnikuvõlas" ei saa tegutseda.



Kui tulla teema juurde tagasi siis EKS on ainus organisatsioon, kes on teinud Keskkonnaministeriumile seoses kavandatava piiranguga ametliku, põhjendatud pöördumise. Igaühel on valik - kas proovida midagi tegelikult muuta, kasvõi avaldadaes oma arvamust eelnõude avalikustamise veebilehel või piirduda foorumis kritiseerimisega.
07.11.2017 11:46
11
16
Nonii tuligi eimidagiütlev text. Sindi paisu teemat enda ajamiseks öelda on muidugi tase omaette.
Lõheliste valvest on kasu mitmele protsendile harrastuskalameestest? "1" ühele protsendile, kui sedagi. Kuna see hõlmab ainult p-eestit ja lõhet püüab jõgedes sügisel ainult üliväike arv kalamehi.
Seega üleestiliselt harrastajaid pm mittepuudutav teema.
Kaldad puhtaks on ainult TEEME ÄRA väike pojake. Ja kaldaid on puhastatud juba palju enne EKSi näputäis aktiviste. Ja hoopis teises ettevõtmises. Mingit suurekala tagasilaskmist propageerite ka, kui varakevadel jäält unnapüük lubatud ja MASSILISELT havimammasi marjaga välja püütakse enne kude. Ja minu viitele minidteerium vastas, et meil haugi palju ja kaitset see liik ei vaja!?
No pole ju EKSil miskit tõsist ette näidata ja jutt et teiega arvestatakse ei vasta ju tõele.
Kõik need keelud on tulnud, missiis et teie ka laua taga olnud olete.
Ja see kilopiirang tuleb ka, missiis et nüüd kui juba rong läinud ja EKS kommejsnti teeb et ka vastu olete.
Keegi muga kihla tahab vedada, Allan aee

07.11.2017 14:24
1
10
Ma mäletan kui siin foorumis käis pikk jahumine Pärnu jõe põiklandi keelu kohta. Siis mitu EKSi juhatuse liiget kiitsid  takka, et ongi hea ja õige  et selline keeld tuleb.



 
07.11.2017 15:56
9
6
Aga, kui...kui palju oleks selliseid õngpüünise tegelasi, kes oleks nõus aastas mingi osa rohkem kalapüügi õiguse eest tasuma. Saadav tulu võiks minna kutseliste võõrutusraviks, st näiteks kolmandik võrke/mõrdu kaldale. Pärnu puhul on just mõrrad need, mida on palju. Augustis püüad lahel, siis vaatad, kuidas 400 mõrda on meres leos ja teine 400 mõrda pleegivad naisterannas.
07.11.2017 16:41
0
5
Kutseliste võõrutusravi on hea idee! Niikuinii enamus nende püütud kalast Eesti poodidesse ei jõua. Lette ehivad Norra kraanulist lõhed.
08.11.2017 10:38
5
4
Põhja-Eestis elab 60% Eesti rahvastikust ja seetõttu on EKS tegevus siin märgatavam. Liikmeid on Seltsil üle Eesti ja midagi toimub kõikjal. Kui suhtumine "Mida Selts minu heaks on teinud?" asenduks suhtumisega "Mida olen harrastuskalastajate heaks teinud?", oleks sellest kasu kõikidele harrastajatele. EKS ei ole eesmärk, ta on vahend selleks et midagi paremaks muuta.
08.11.2017 10:48
7
4
Allan tõi mõned näited, aga ma ei saa aru, miks mina kui mitte EKS liige(erinevate organisatsioonide liikmemaksud olid vahepeal juba üle saja euro) peaksin Jurakale, kes on juba aastaid foorumites minu tegevusi ja arvamusi sõimanud, mingeid näiteid otsima. Selge see, et ka EKSis ollakse erinevatel arvamustel mõnede probleemide suhtes, aga on vähemalt üks organisatsioon, kelle arvamust küsitakse. Kui keegi sooviks EKSi arvamuses sõnaõigust, siis palun astuge liikmeks ja hakake kujundama. Jube lahe on sitta pritsida ja katsetada, milline piir viib kustutamisele, aga asja see edasi ei vii mitte kriipsugi
08.11.2017 11:02
8
2
Erinevad arvamused tulevad tihti teadmatusest ja ka oma arvamuse ülehindamisest. Kui jutt oli siin balansiiripüügist, siis vastu olid just need kes sellega püüda ei oska. Kui räägime kala väljastpoolt kinnijäämisest, siis tuulehaugipüüdjate puhul see on OK, aga  balansiiri ja jigi puhul seda ei tohi olla??? Kui balansiiri puhul ei tohi kala väljastpoolt kinni jääda, siis võrkudega tohib kala puua mitmete tundide jooksul enne kui ta sinna sureb. Kus on siis lõplik tõde?
08.11.2017 11:53
5
9
Mati saoled jooma hakkanud vä?

Sind olen siunanud teemas võistlemine spinninguga eestis.
Sina olid see mees kes ei arenenud edasi ja aastaid pidurdasid spinninguspordi arengut. Tegid EMV spinningupüügis omi reegleid mitte sel hetkel kehtivaid rahvusvaheliste ja MMi võistluste järgi. Samuti ei suutnud sa Jaakuse kirbutamist üle paadiääre ära keelata, kuigi juhtisin tähelepanu korduvalt sellele. Samuti oli enne võistluspäeva rahvusvahelisteö ja MMi võistlustel eelnevatel päevadel eeltrenn keelatud, sina jälle sellest aru ei saanud kui sellele tähelepanu juhtisin.
Nüüdseks on sind kogu spinnapüügi võistlemisest sujuvalt välja mängitud ja noored ja arenemisvõimelised mehed vaikselt asja edasi püüavad viia.
Samuti on kõik need eelkribatud jamad- valed reeglid, eeltrennid, püügitehnikad praegudtesse võistlustingimustes sees ja asi korrektne.
Seega sinu siunamine varem on olnud igati asjakohane.
Ja loomulikult ei oea sa vastama, lihtsalt igal võib olla EKSi suhtes oma arvamus, nii hea kui halb. Õnneks minu väljatoodud jamad on reaalsus. Allanilt juba Sindi paisu EKSi tehtud tööks nimetada on suur ülekohus meestele kes seda asja juba aastaid ajanud ja võidelnud.
Lõhevalve on kalurite hüvang kuna harrastaja seda kala merest tabada ei saa ja jõepüük on kõige magusamal ajal nagunii keelu all. Aga muidugi valvake kui soov, head teeb ta kindlasti.
Lõpetuseks, no ei arvestata ju teiega otsustamisel, kõikneed vastu võetud keelud ju näitavad seda. Ja miks ka peaks kui liikmeid 0.001 protsent harrastajatest.
08.11.2017 13:15
5
7
Kui 200 on 0,001 siis 100% on 20 miljonit
08.11.2017 13:38
3
5
Oi vabandused ette ja taha

Nulle sai liiga palju. Aga pm. jääb mõte samaks
08.11.2017 14:27
4
6
Olen vanamoodne mees, vabandusi taha ei soovi.
08.11.2017 19:17
0
3
Teema siin all see ahvena piirang-oletame,et kavatsen kalal olla nii 2-3 päeva...kas pean iga päev need 15kg pyytud ahvenat minema toimetama,?vöi ytlen,et eile tulin ja seepärast 30 kg kotis...ehk ,see SEADUS ei tööta....hakkab jälle yks tölgendamine!
08.11.2017 19:21
1
4
Kalavalve seisab talvel pärnu lahel kaldas ahelikus ja peksab piitsaga köik mehed kaldale,et järgmisel päeval mitte kuulata jutte kalamehelt ,kes jääpeal ööbinud.Kreisi värk...aga piirake ikka,sm!

 
08.11.2017 19:25
0
1
Vöi siis selline versioon,kalamees kutsub enne öhtut naise ja 6 last jääle,et saak ilusti ära tuua...JOKK!
08.11.2017 19:53
0
2
Mul see talvine kalastuskast, mis kotis käib, teate küll neid poe komplekte, see umbes 15 kilo mahutabgi, lambist pakun kilo sinna tänna.A ma ei viitsi kaaluma hakata, kui kast täis lõpetan püügi.Huvitav, kui nüüd poole kilo või kiloga lõhki olen, väänavadgi ära vä.Nähtavasti hakkab olenema inspektori tujust.
08.11.2017 20:15
1
5
Mati viimane kommentaar on hea. Tuulehaugi tragitakse kogu aeg tahtlikult, see vaikitakse maha. Aga kui mõni mitte klassikaline röövkala peaks väljapoolt põigu otsa jääma on kisa lahti.
09.11.2017 08:44
5
5
Jurakas, sinu sõimamised on mul ilusti eraldi salvestatud, kuna plaanisin isegi su kohtusse andmist. Aga oma ajast hakkas kahju.

Aeg paneb asjad paikka. Loomulikult olen ma oma pikaajalise sportkalastuse vedamisel vigu teinud ja aeg on reegleid ja arusaamasid muutnud. EÕL toimib ja jääb ka peale mind toimima, aga mõned mehed, kelle ego on uskumatu, jäävadki kõrvalt ilkuma.
09.11.2017 08:51
3
4
Tänapäeval peaks hakkama vist röövkalade määratlemist ümber vaatama. Kuna püügivahendid ja oskused on arenenud, siis parematel kalastajatel on täiesti tavaline, kui jigi otsas on latikas, nurg, ka särg ja vimb. Ja jigi korralikult suus, mitte väljastpoolt. Isegi sel suvel sõber sai Peipsilt kiisa. Euroopas on veekogusid, kus püütakse suurt latikat ja karpkala jigi ja väikse vobleriga.
09.11.2017 10:26
2
7
Mati aga kui sul salvestused olemas siis pane siia üles, näita kus ma sulle alusetult liiga tegin?
Ja me räägime praegu spinninguvõistlustest mitte õnglemisest. Spinnas pole sul oma eõl midagi teha.
Ja kõik kes praegu seal pundis tunnistavad et sina pidurdasid aastaid meitemail arengut oma jamadega. See pole ainult minu jutt.
Teemasse aga seda, et kui toimub siiani (aastaid) alamõõdulise ahvena kotti toppimine ja olematu kontroll kõikneed aastad, siis mis kasu on veel ühest kontrollimatust kilopiirangust.
Pätikarjal hakkab "kalatakso" või muuselline kaldavahet sõitma. Karistada hakkab saama tavakalamees kes 2 korda talve jooksul sinna satub ja kogematta 15kg asemel 16kg kinni püüab. Jnejne.
09.11.2017 14:28
2
5
Lõpuks ometi mõtlevad jurakas ja EKS juhatus ühtemoodi - kavandatud kujul piirangut ei tohi tulla.
09.11.2017 14:54
2
5
Täpsustame Allani viimast kirjutist.
EKS hakkas samamoodi mõtlema kui mina- alles hiljuti.
Kevadel ja suvel omasid EKSi ladviku tegelinskid E. Tammleht ja I. Varik aga hoopis pooldavat seisukohta ja nad ka omades üleskutsetes seda ka tegid. Paljud siinsed said ka lugeda neid kirjutisi.
Nüüd lõpuks võttis EKS sru pähe, aga kahjuks lahing on juba ära olnud ja sõda lõppenud...
Ja peale lahingut enam rusikatega ei vehita, sellisest jääb jube mage pilt lihtsalt.
Onjunii.
10.11.2017 08:40
5
1
...no aga miks sa vehid siis?
10.11.2017 10:06
0
4
Mina olen oma seisukohta hoidnud ja ajanud kevadest juba.
Seega ei vehi praegu- nagu teeb seda EKS.
Ikka selgemat pilti härrased, ärge taguge huupi

10.11.2017 15:50
2
2
Tegelt on jurakas ja allanl erineva füüsilise vormiga samad vaimud
.

Vertu merikapüügil tragitakse ogalikke ka tahtmatul viisil. "Heal" püügipäeval võib isegi veerand panni naerma ajada ogalikega.
10.11.2017 23:30
2
3
Tegelikult on see nii et kui kala isu peale tuleb siis leia koht kus inspektorid kontrolli teevad ja mine korja jäält.Nüüd lõpuks hakatakse ka mõõdus kala jääle jätma.
11.11.2017 19:34
2
1
Mis puudutab lõhilaste kudevalvet, siis seal ei valvata ju ainult lõhede kudemist, merikas ja jõekas saavad ka kenasti valvatud samal ajal. Nende järelkasvu on hea püüda hiljem, nii merest kui jõest ja mitte ainult kutselistel.
11.11.2017 22:29
1
0
Kas te teemast mööda ei pane????
11.11.2017 22:43
2
2
Eesti kusikute seltsil selles piirangul paras osa.
12.11.2017 19:19
2
4
Pean küsima- kas Mustakissa on mõne kutselise käest tappa saanud ja nüüd okas hinges et igas kommentaaris vaja nende püügi kohta vinguda? Ilmselgelt ei tunne ta kohaliku kalapüügi tegelikke tagamaid. Lausa muigama ajab see teadmatu ving
12.11.2017 20:01
1
2
Et kavandatav piirang on läinud määruse eelnõusse kutseliste ettepanekul, võivad ka harrastajad kutselise püügi kohte mõne ettepaneku teha. Näiteks võiks riik osta kokku nende kutseliste kalurite ajaloolised püügiloead, kelle deklareeritav püügikogus on aastas väiksem teatavast etteantud suurusest, näiteks ühest tonnist. See on pigem harrastuspüük kui majandustegevus. Pärnu maakonnas (saarteta) on 2017. aastal registreeritud 218 kutselist kalurit. Alla tonni on aasta esimese 9 kuuga deklareerinud 81 kalurit ehk üle kolmandiku. Üks neist on deklareerinud lõhe saagiks 1kg.
12.11.2017 20:41
1
5
1kg lõhet tähendab ju alamõõdulist lõhet. Trahv tuleb ära vormistada. laugh
12.11.2017 20:51
0
0
Kehtiva kalapüügieeskirja järgi ei tohi võrgust alamõõdulist ja täies elujõus olevat lõhet vabastada.
12.11.2017 21:38
2
3
traal tänan küsimast.

Pole ühegi kaluriga sellist kontakti old nagu kirjeldad. Aga see, mida harrastajatele ära tehakse, ei saa muud moodi kirjutama panna.

1. Mida on harrastaja teinud kohavarudele, et talle nii ära väänati?

2. Miks kehtestati ainult harrastajale punase kala "pesarahuaeg", kui mered on samal ajal võrke täis?

3. See siiapüügi koht, oli paljudele meelejärgi. Kala tuli ja tihti sattus sekka ka väga ilus siig. Nüüd on kala liikumise teekonnad mõrdadega suletud. Viimatine reis andis tulemuseks ogalikke. Samade ilmastiku oludega tuli eelnevatel aastatel seal vabalt 10 siiga ära. Nüüd oli null ja ainult ogalik nokkis.

4. Mida see kaalupiirang Pärnus annab? Mida ta muudab paremaks? Kuidas see kokkuostu probleemi muudab/lahendab?

5. Miks pole kalurid nõudnud kalade kudetingimuste parandamist?





 
12.11.2017 22:15
0
1
Miks arvad, et kalurid pole nõudnud, või suisa tegutsenud selle nimel, et kalade kudetingimused paraneksid? Kuna internetist ei leia midagi selle kohta?
Egas kogu elu ei käi vaid ajaleheveergudel või kalale.ee-s.
Isegi selle sama Sindi paisu teemadel on nii kalurid üksi, kui ka koos harrastajatega seisukohti/arvamusi ministeeriumile esitanud. Olen ka ise paisude teemat tõstatanud ministeeriumis muude teemade kõrval.
12.11.2017 23:45
0
2
Teadmiseks mustalekiisule, kõige raskesti tabatavam kala mõrraga eestis on siig, ainuke kala, kes oskab seda kõige paremini vältida.
13.11.2017 00:35
0
4
Salmonella- mitte ainult siig vaid ka lõhe ja forell. Raske on tabada nii nakkevõrkudega, eriti mõrraga. Ja, ka kutseliste arvates pole nii kohapiirangul ega eriti ahvena kaalupiirangul mõtet. Kuid,kes meid, nii kutselisi ja harrastuslike kalamehi, kuulab. Tehakse eelnevate uurimustöödeta piiranguid ja süvendatakse, muid loodusele kahju tekitavaid faktoreid samutj ei uurita ega piirata. Miks sedasi piiranguid tehakse... põhjus peab olema miski muu. Ja Mustakissa... oleks aeg silmad avada ja lõpetada see üksteise süüdistamine. See on juba arulage
13.11.2017 06:12
1
0
Kui kutseliste arvates pole ahvena kaalupiirangul harrastajatele mõtet siis miks nad selleks ise ettepaneku tegid ? Nagu Allanl eelpool kirjutab.
13.11.2017 06:52
1
2
Kaalupiirang sai alguse mereakadeemia uuringust, kus seda soovitati ja millele tõesti paljud kalurid takka hakkasid kiitma. Isiklikult ei poolda ja leian, et ei toimi ülalmainitud põhjustel, ja et tegeleda tuleks kontrolli parendamisega, et alamõõdulist ei püütaks ja müük ning lätti vedu saaks ohjeldatud.
13.11.2017 09:15
0
0
Vertuska- kas olid ikka kutselised selle poolt? Tollane koosolek olevat hoopis teistsugune olnud, nõnda kinnitavad mitmed kohal olnud isikud kes mulle isiklikult ka mainisid seda.
13.11.2017 09:23
0
4
Selle piiranguga loodetakse vähendada harrastusvahenditega püütud ahvena ebaseaduslikku müüki. Nii ütelda - kurgumandleid opererida päraku kaudu
13.11.2017 13:58
2
5
Väga piinlik on siinseid suhtumist lugeda, ma naiivselt juba arvasin, et Eestis on kalastajate kultuur arengu sammu läbi teinud ja "kõik mis võimalik kotti" suhtumine minevikku jäänud.

Ahvenamaal püüdes oli piirang 10 per inimene ja ma ei ole kunagi tudnud ega ka näinud, et sellest oleks väheks jäänud pigem on sedagi liiga palju olnud. Samasugust karmi joont pooldan ka Eestis, 10-20 kala per inimene oleks rohkem kui küll. Siin ei ole vajagi mingisugust uuringut see on kultuuri küsimus. Kas keegi on siin maininud ka võimalust, et kui kala tuleb rohkem, siis on võimalus ka kalasid tagasi lasta nagu suur osa arenenud maailmast praktiseerib?!!! Kui oled harrastuskalastaja, siis sa ei käi kalal, et raha teenida ja söömiseks peaks maintud kogusest piisama.

Siin võrreldakse meelevaldselt harrastajaid ja elukutselisi ning, et ühte piiratakse ja teist mitte. See meenutab veidi suhtumist, et korralik rongiliikus Euroopaga oleks hea, aga peaasi, et see minu majast võimalikult kaugelt mööda läheks.

Tulge mõistusele, mis praegu toimub ei ole mitte piirangute seadmine vaid kalavarude kaitse ning ma loodan, et karmimaks minnakse kõikjal. Ma arvan, et iga mees kes on kümme aastat kalal käinud võib väita, et meie varud ei ole ülemäära positiivset trendi näidanud. Ärge võtke iga kitsendust isiklikult vaid proovige suuremat pilti mõista.
13.11.2017 14:07
1
6
Bravo eelkirjutaja

Räägib suurest pildist ise näeb 1% sajast.
Harrastajale kaalupiirang ei paranda kuidagi kalavarusi Pärnus. Ühendatud anumate süsteemist oled midagi kuulnud?
Kordan, piirata tuleb kõigepealt ikka põhikahju põhjustajat ja alles siis kosmeetikaga tegeleda. Ja harrastaja pole põhikahju tekitaja seal. Ja tundub et eelkribaja pole suutnud teemas teisi kirjutisi lugeda.
Kui puudub kontroll siis pole ka sellistel piirangutel mõtet.
Kuidagi lapsikuks juba läheb see nali siin

13.11.2017 14:18
1
2
To inzpektor: Kysimus pole kultuuris,anna vöimalus ahnitseda-ahnitsetakse igal pool..eestis,erinevalt ahvenamaaast on vöimalik yksköik kellel myya kala edasi,ma ei peatu sellel,et eestane on vaesem,tihti on see vaat et ainus sisse tulek,myya kala,et mitte vargile minna...jne.

Milleks vötta vastu seadusi,mis ei tööta-ei analyysita,milles on probleem ja vahendeid probleemi lahenuseks.

Nyyd saab järgnema situatsioon,kus 10 aasta pärast tödetakse,et ahvenat ikka pole...aga me ju vötsime vastu toreda seaduse...seadused yksi(eriti lollid seadused) kalavarusid ei taasta...



 
13.11.2017 14:20
0
2
Sama näide kehtib löhede arvukuse kohta-taguda rinda,aga me ju valvasime kudepesadel ,miks ikka kala pole...

Kala kahaneb aga hoopis mujal...

 
13.11.2017 14:20
2
2
Jurakas, mulle tundub, et minu sõnum jäi Sulle segaseks. Ma rõhutan veelkord, et minu jaoks on tegemist kultuurilise küsimusega ja leian, et piiranguteta ja liiga suured miinimum kogused ei aita siin pööret teha. Küll tulevad ka elukutselistele omad jäigemad reeglid ja loodetavasti liiga hilja.

Ei ole lapsik ja ei ole nali ka
13.11.2017 14:56
0
0
Järelevalvega tegelejatel võib olla heal juhul ülevaade 20% kogu käibest. Asjad on toimunud juba pikemat aega röövkapitalismi reeglite järgi. Massiline alamõõdulisus ongi tulemus läbikukkumisest. Aga asjad saavad alati hullemaks minna.
13.11.2017 14:57
2
3
Nõus, et koguse piirang on eekätt kalastuskultuuri küsimus, aga siis tuleb seda niimoodi esitleda ja põhjendada. Paljud harrastajad on vastava piirangu enesele ise kehtestanud.

Teadlased on soovitanud Liivi lahe ahvenavaru kaitseks peamiselt kahte meedet - ahvena alammõõdu suurendamist 2cm võrra ning kontrolli tõhustamist, minimeerimaks alamõõdulise ahvena väljapüüki. Teadlaste väitel on harrastajate mõju Liivi lahe kalavarudele tegelikult teadmata. Demokraatlikus ühiskonnas ei tohi asjad niimoodi käia et kehtestame piirangu ja siis vaatame, kas ja kuidas mõjub. Piirang peab olema eelnevalt põhjendatud.
13.11.2017 15:43
1
1
2 cm suurem alammõõt oleks igati okei.Siis hakkab jälle see jama, et kaluritel läheb kalliks püüniste silmasuuruse vastavaks viimine ja sealt tulenevalt jõuame jälle surnud punkti.

 
13.11.2017 16:05
1
3
Ühe püünise selektiivsus viia selliseks, et 2cm pikem ahven mõrra kalakotist/pärast välja pääseks on paarisaja euro küsimus, ei pea tervet mõrda ümber ehitama selleks. Soomes on kümneid uuringuid tehtud, mis tõestavad, et need lahendused töötavad. Iseasi, kas keskkonnaministeerium suudab selle ka kuidagi seadusesse panna - selliselt enamvähem mõistlikult.

Lõhe arvukuse kahanemise kohta: Kes ütleb et kala ei ole? Lõhe kvoot püüti Soome lahes 2017 aasta oktoobriga täis, nii vara pole eales lõhekvoot täitunud, või sellise numbrinigi jõutud nagu sel aastal. Ilmselt pole kala vähesus selle kvoodi täitumise ja püügi peatamise põhjus (praegu on kutselistel Soome lahes lõhepüük keelatud). Sinised silmad, rullis mokad ja tallutud kaldad Jägalal pole ilmselt ka sellest põhjustatud, et lõhet vähe oleks. Olen üsna veendunud, et ka Jägalal ületatakse eelmise aasta lõhepüügi rekord, lisaks veeti ju paras ports neid ka ülespoole tammi.
13.11.2017 17:57
0
0
Jägalas oli lõhet ka 10 ja 15a tagasi kõvasti, lihtsalt mitte iga sügis.  Tammialuses vannis suure veega on  ikka kala lõksu jäänud ja see kraav Tlnna poolses küljes on iga sügis ära tammutud. Eriti sellest aastast alates, kui võeti kuuajaline püügikeeld muudes jõgedes vastu. 
13.11.2017 18:37
0
3
Ühes teises teemas pidasid eelmise aasta püüginumbreid Jägalas ebareaalselt kõrgeks, ilmselt lüüakse sel aastal eelmise aasta tulemust.
13.11.2017 19:11
0
0
Samas, jägala oma poole tonniga oli poisike, Seljal sai tonn täis 2016 aastal.
13.11.2017 20:09
0
2
Pärnumaale on antud selleks aastaks Läänemerre 5010 kutselise püügivahendi luba. See on muidugi hea, et kalad mõrda ei lähe nagu eespool lugeda on saanud. Ilmselt on mõrrad, siis see kalakoelmute parandamise meede.
13.11.2017 23:00
0
2
See ahvena alammõõt on minu Soome tuttavate arvates naljanumber. Kui umbes 7 cm pikune ahven Pärnu lahes on marjaga, siis see ahven ei kasvagi poolekiloseks. Soome meistrivõistlustel püütakse ühest järvest ühel päeval välja kolm kuni viis tonni väikest ahvenat, aga kalateadlased arvavad, et see on järve kalavarudele kasulik. Meie alammõõt tähendab seda, et konkreetselt minul oli paar aastat tagasi Valgerannas juhus, kus umbes kolme kilo ahvena(minu alammõõt on 23cm) hulgas oli paar väga õnnetult konksu otsa jäänud väikest ahvenat, keda ma jääle jätmise asemel otsustasin oma tuttavale rebasele viia. Kaldal inspektoriga oli mul võrdlemisi pikk vaidlus trahvi tegemise osas, mis õnneks lõppes siiski hoiatusega. Kui see piirang läbi läheb, polegi inspektoritel muuga enam aega tegeleda, kui kaaluda ja mõõta.  
13.11.2017 23:32
0
5
Kui on piirang, peab olema kõigile. Miks mina sikuti või spinnaga ei või, aga "harrastus"võrgupüüdja tohib. Tegelikult on absurdne, et mitte kusagil mere ääres ei saa poisikesed ahvenapunne püüda, ilma trahvimisohuta. Tuletage oma lapsepõlve ja esimesi kalakesi meelde. Ja siis tuleb pahas tujus inspektorionu ja viib sind karistamiseks isa juurde. Poisike on kurjategija, aga võrgumehel on isegi alamõõdulise kaaspüük seaduslik
13.11.2017 23:41
0
5
Seni kuni võimaldatakse kalapesu (musta kokkuostu), on muutust raske loota. Kui kaob võimalus pidevalt kala maha parseldada, kaob ka huvi kartulikottide kaupa teda välja püüda.
14.11.2017 12:10
3
2
Seda ma räägingi,milleks harrastuskalastajale "vörguluba"?...hakkaks sellest pihta!...EKS,näidake,et saate sellega maha,et harrastajad aadlimeestena loobuvad oma vörguöigusest...siis räägime edasi!
14.11.2017 14:01
3
1
See harrastajate võrguloa võiks küll ära kaotada, aga ega saarel elav mees kes aastakümneid võrke pannud ei anna nii lihtsalt alla.
14.11.2017 14:30
4
0
Loomulikult. Kui enam meres kala pole,saab vähemalt marja-aia kaitseks yles panna,et rästaid pyyda....korilase instinkt saab rahuldatud!
15.11.2017 14:27
1
2
Peipsil  peaks ka ahvenale alamõõdu kehtestama. Kui iga päev 15 kg 10 cm ahenaid välja tirida siis juriidiliselt oleks see OK, aga kalad oleks ikka varsti otsas.
15.11.2017 19:09
0
0
Peipsil pole nagu mõtet alla 400g kala kaasa võtta. Jah tõesti esimesed 4-5 200g(Pärnu mõistes hiidahvenad) kiiska võib külmakasti panna igaks juhuks, et kui ei leia päris ahvenaid üles.
15.11.2017 23:33
0
3
Meil on Siiale selline piirang,15 kala üüpäevas ja suuremale osale teistest kaladest ka  kui püole eraldi piiranguarvu välja toodud,saab ka vahest püütud jääl ja siis on nõue püüad oma 15 kala viid kaldale autosse ja peale kella 12 üüsel püüad uuesti ja kui siis kaldale minnes inspektor peatab on sul kelgul 15 ja autos 15 seega kõik õige tehniliselt,aga osavamad püüavad hommikul 15 ja pealelõunat uuesti ja ütlevad et püüdsid autos olevad eile õhtul......DDD 
19.11.2017 16:01
1
1
Nagu ma aru saan siis kõik vabandavad oma tehtud sita välja sellega ,et ups me ei teadnud või ei pannud tähele tol hetkel aga oluline on entusiasm ajada asju ja midagigi teha -kasvõi valesti aga vähemalt teeme eks.NAGU PÄRISELT?.Krt kui ei oska ega oma teadmisi siis kurat võtaks ära topi oma nina sinna.Aga kõik tahavad olla kõvad mehed.Tegelt olete naljanumbrid kes nii käituvad.
Palun oota