Otsi

OHUS ON AJALOOLISTE LÕHE KUDEALADE TAASTAMINE JÄGALA JÕEL

Autor: Eesti Kalastajate Selts

Eesti riigil on jäänud vaid loetud päevad, et kasutada ostueesõigust ning omandada Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõigus, mille Eesti Energia müüs 30. oktoobril Wooluvabrik OÜ-le 648 000 euro eest. Ostueesõiguse kasutamise võimalus tuleneb Looduskaitseseadusest, kuna tegemist on looduskaitsealuse objektiga.
 
Eelnevalt on nii Keskkonnaministeerium kui ka endine rahandusminister Sven Sester kinnitanud kui ühest suus:  „Jägala jõgi tuleb taas kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks muuta“ milleks tuleb jätkata Linnamäe hüdroelektrijaama likvideerimist, otsides samal ajal ehitise säilitamisvõimalust kultuurimälestisena.
 
Eesti Kalastajate Selts on mures, et Vabariigi Valitsus ei ole seni võtnud midagi ette Jägala jõel asuva Linnamäe paisutuse avamiseks ja paisjärve allalaskmiseks. Jägala jõgi on NATURA 2000 võrgustikku kuuluv suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõgi, mille Vabariigi Valitsus on ise 16. juunil 2005 oma määrusega nr 144, võtnud kaitse alla.

Täna laiub Linnamäe hüdroelektrijaama paisu taga suur paisjärv, kuhu lõhelistele kuderände ajal asja pole. Loodame, et riik on sõnapidaja ning võtab ette otsustavaid samme, et taastada looduslik elukeskkond lõheliste jaoks võimalikult kiirelt, sest iga aasta on kalavarude seisukohalt hindamatu väärtusega. Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus on Keskkonnaministeeriumi andmetel kuni 510 000 eurot aastas.
 
Oma mures pöördusime Eesti Vabariigi peaministri Hr. Jüri Ratase poole, kellelt ootame tulemuslikku tegutsemist. Pöördumise tekst lisatud allpool.


_________________________________________________

 
Lugupeetud Eesti Vabariigi valitsus
Lugupeetud hr. peaminister Jüri Ratas
Lugupeetud hr. Keskkonnaminister Siim Kiisler
 

Palume Teie kiiret tähelepanu ning reageerimist allolevas küsimuses.
 
20.12.2017
Tallinn
 
30. oktoobril otsustas riigile kuuluv ettevõte Eesti Energia müüa Linnamäe hüdroelektrijaama hoonestusõiguse Wooluvabrik OÜ-le 648000 euro eest.

Linnamäe hüdroelektrijaam asub Jägala jõel, mis on Natura 2000 võrgustikku kuuluv suure potentsiaaliga lõhe- ja meriforelli jõgi. Jägala jõe hoiuala võeti kaitse alla Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2005. a määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas”. Hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse. Sellest tulenevalt on Keskkonnaministeerium korduvalt väljendanud seisukohta, et Jägala jõe paisutamine tuleb lõpetada ja looduslik elukeskkond tuleb Jägala jõel taastada (Vt. http://www.envir.ee/et/uudised/keskkonnaministeerium-jagala-jogi-tuleb-taas-kaitsealustele-liikidele-sobivaks-elupaigaks).

Samuti on riigi poolt rahandusministri tasemel avaldatud valmidust elektritootmise lõpetamiseks ning Jägala jõe hoiuala  taasavamist siirdekalade rändeks (Vt. https://majandus24.postimees.ee/3946091/sester-riik-likvideerib-linnamae-hudroelektrijaama).

Hüdroelektrijaama hoonestusõiguse müümine erafirmale, kes teeb investeeringu eeldatava eesmärgiga toota seal järgmised 50 aastat elektrit,  tähendab aga riigile tõenäoliselt aastatepikkust kohtuvaidlust ja potentsiaalselt ka kõrgeid kulusid nii ajas, kui rahas. Kui praegune vee erikasutusluba lõpeb peaks uus omanik paistuse alla laskma seisuga 1. jaanuar 2018.

Kui paisutamine aga kõigele vaatamata jätkub, tekib riigil aga ilmselt kohustus ise hakata trahve maksma kuna ei suuda tagada lõhelistele looduslikku elukeskkonda vastavalt Euroopa nõukogu direktiivile  92/43/ EMÜ.

Looduskaitseseadusest tulenevalt on Eesti Vabariigil võimalus astuda tehingule vahele ja kasutada ostueesõigust, kuna tegemist on looduskaitsealuse objektiga. Kuigi Wooluvabrik OÜ-le müüdav ese on hoonestusõigus, siis seaduse mõistes on ka hoonestusõigus käsitletav kinnisasjana, millele laieneb riigi eelisostuõigus.
Kui Eesti Vabariik otsustab kasutada oma ostueesõigust, siis kogu ostusumma ja tõenäoliselt ka suur osa rahasummadest, mis kulub loodusliku elukeskkonna taastamisele (paisutuse avamine) oleks võimalik saada Euroopa Liidu vastavatest fondidest, mis lõhejõgedel loodusliku elukeskkonna taastamist toetavad.
 
Seega ei tekita ostueesõiguse kasutamine kokkuvõtteks eeldatavasti riigile reaalseid kulusid, vaid aitab pigem Eestisse tuua EL vahendeid ja samas aitab ära hoida tõenäoliselt aastatepikkust ja mõlemale osapoolele eeldatavasti küllaltki kulukat kohtuprotsessi Wooluvabrik OÜ-ga.
 
Enne kõike aitab aga riigi ostueesõiguse kasutamine taastada loodusliku elukeskkonna lõheliste jaoks võimalikult kiirelt, sest iga aasta on kalavarude seisukohalt hindamatu väärtusega. Jägala joani jääva jõelõigu kalanduslik väärtus on Keskkonnaministeeriumi andmetel kuni 510 000 eurot aastas.
 
Ostueesõiguse kasutamise otsustamiseks on riigil aega 2 kuud arvestades hetkest, mil Keskkonnaministeeriumi teavitati ostu-müügi lepingu sõlmimisest Eesti Energia ja Wooluvabrik OÜ vahel. Seega on jäänud pisut rohkem, kui üks nädal, et langetada otsus, mis oleks väga heaks uudiseks kõigile Eesti kalameestele ja meie vetes elavatele lõhedele. See oleks heaperemehelik otsus, millega näitame, et ka valitsus hoolib Eesti loodusest!
 
Kui reservfondist siiski raha ei soovita eraldada palume anda teada milliseid sunnimeetmeid on Keskkonnaministeerium valmis kasutama, et tagada vee erikasutusloata paisutuse allalaskmine ning edaspidine avamine, et NATURA 2000 võrgustikku kuuluv Jägala hoiuala taasavada loodusele ning siirdekaladele.
 
22.12.2017
23.12.2017 23:05
17
6
Ohus on ehitismälestis. Kalahaiged võivad oma molusid siniseks kakelda ka allpool paisu.
24.12.2017 00:33
1
6
Mismoodi see ehitis ohus on? 
24.12.2017 14:39
0
1
Hakkab jälle pihta !
24.12.2017 14:52
14
7
Kellelgi on kinnisidee, et kõik paisud tuleb lammutada.
24.12.2017 15:14
7
1
 Kõige markantsem näide paisutamise vastalistele on ilmselt Pirita jõgi.Kunagine kuulus lõhejõgi millest väidetavalt püütud Eesti rekordlõhe.Kas Vaskjala pais Tallinna veevarustuse haardena tuleks lammutada ja linn veeta jätta?Samuti Paunküla veehoidla kui reservuaar põuaste aegade tarbeks.
24.12.2017 17:31
0
8
Kilu miskit segamini ajab. Väidetav Eesti rekordlõhe 37+kg püüti ikka Keila jõest. Vaskjala tamm ei puutu ka enam asjasse, sinna on tehtud kalapääs mis ka toimib.

Ma isiklikult usun et meie silmad seda ei näe et asjad sinnamaani jõuavad et keegi hakkaks töötavat hüdroelektrijaama Eestis lammutama.
26.12.2017 01:25
0
1
Eks siis kordame seda mantrat, et on olemas looduslikud veereservuaarid - sood ja rabad. Jõgede vaenlased on kuivenduskraavid. Paisud rikuvad looduslikku harmooniat.
26.12.2017 10:29
2
5
 Kui olla põhimõtteline idealist-miks keegi Narva hüdroelektrijaama vastu ei protesteeri.Pool jõge Eesti omand... "roheenergiat" ei mikrovolti meie vooluvõrku?
27.12.2017 21:22
2
4
Linnamäe paisu ei lammuta keegi. Pais on muinsuskaitse all.

Küll aga hoonestuse alt saaks paisu avada sedasi, et kala pääseks kudele ning noorjärgud taas merre tagasi. 

Kas energia on roheline siis, kui seda toodetakse looduses kellegi elu hinnaga ?



Arenenud maailm üldiselt võtab paise maha jõgede pealt, et looduse tasakaalu taastada - tiba veider on see nõuka mentaliteet, mis siinsel maalapil paise ülistab ning püüab sotsiaalseid või esteetilisi tagatisi kitsale grupile kindlustada moel, mis tulevastele põlvedele keskkonnana suurt midagi edasi ei anna.



PS! AK tegi ka loo Linnamäest:

https://www.err.ee/650973/linnamae-hudroelektrijaam-jaab-ilmselt-erakatesse
28.12.2017 18:39
0
1
Eks ma öelnud aga noh õnneks targemad EKS eesotsas kes teavad paremini. Paar kuud tagasi alles hõisati et päike sirab siirdekalade maailmas. copy paste FB lehelt



Eesti Kalastajate Selts 29. august · Natuke päikest siirdekalade maailma 



Eesti Energia tahab Linnamäe hüdroelektrijaamast lahti saada

Eesti Eenrgia teatas täna, et elektritootmise tulevik Linnamäe hüdroelektrijaamas on ebakindel ja pani hoone müüki.

DELFI.EE





Indrek Saviir Päikest? Kui eraomandisse läheb siis seal vast veel raskem midagi saavutada.

Manage

MeeldibVeel reaktsioone

 · Vasta · 17w

[Erki Tammleht]

Erki Tammleht Tsiteerin Mark Pahk-i:



Natuke fakte: 

1) 2.10 toimub enampakkumine

2) 1.01.18 lõpeb EE-l õigus toota elektrit ning Keskkonnaamet EI pikenda seda enam

3) Kui esimesel enampakkumisel keegi algpanusest üle ei paku, toimub aasta lõpus teine voor, kus alghinda on vähendatud ca 10%. Kui ka sellel keegi ei osale, oleks 3. voor, kus läheks vabahinnaga pakkumiseks. Füüsiliselt ei ole aga võimalik selle aastanumbri sees enam 3. vooru korraldada ning igal juhul oleks Keskkonnaagentuuril, ehk riigi esindajal eesostuõigus.

4) Isegi kui 1. või 2. voorus keegi teeb pakkumise, rakendub ostuga nõue tagada kaladele läbipääs ning siiani on KKA lükanud tagasi kõik kalapääsude ja liftide ja helikopterite ja muu jura lahendused. Erafirmade pakkumise korral on ikkagi ostu eesõigus riigil (ka Jõelähtme valla ees, kes on paisu haldaja). 

5) Praeguse seisuga on Keskkonnaministeerium teinud EE-le selgeks, et sellise summa eest nagu on alghind, nemad huvi paisu vastu ei tunne. Avestades asjaolu, et üks reaalsemaid siiani soovitatud kalapääsuprojekte oleks läinud hinnanguliselt maksma ca 1,2€ miljonit. Ehk põhimõtteliselt peaks EE maksma loodetavale uuele omanikule ca 550 000€ peale, et too jääks üldse nulli.



Minu arust paistab tunneli lõpus olev valgus juba natuke lähemal.

Manage

MeeldibVeel reaktsioone

 · Vasta · 17w

[Indrek Saviir]

Indrek Saviir No kui Keskkonnaministeerium pole huvitatud hetkel ostma siis ma siin küll mingit valgust ei näe.

See, et ostuga kaasneb nõue kalade läbipääs tagada on muidugi tore aga nagu teada pole seda nõuet aastaid juba täidetud või siis siiski on? Pidi ju ülihea kalapääs olema nii Sindi kui Linnamäe tammil.Noh uudistes vähemalt väideti sedasi kui kalapääsud valmis said. 

Uus omanik ostab ära, lubab lammutada aga siis teatab, et hetkel raha ei ole ja ikkagi liiga ilus ehitis ning sedasi see asi jääbki jälle aastateks.

Loodame muidugi, et sedasi ei lähe aga minuarust pigem ikka päike solgiämbrisse pigem maandub kui säravamalt paistab.

 
29.12.2017 12:42
0
0
Vee erikasutusloa nr L.VT.HA-171918 pikendamata jätmine



Vee erikasutusluba on avalikult kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee

 
31.12.2017 21:39
12
4
Põhjamaade energeetika põhineb taastuval energial ehk hüdroelektrijaamadel, kõige odavam ja loodussõbralikum viis elektrit toota. Millegipärast on seal võimalik seal ka meeletult lõhelisi ja muid kalu jõgedest püüda. Meie keskkonnakaitse tited võiks minna ja harida ennest natuke. Vajadusel ehitatakse ka lõheliftid.
ddt
image

01.01.2018 11:20
2
10
Vale on võrrelda meie jõgede väikest hüdroenergiapotentsiaali, mis kataks vaid 1-2% meie energiavajadusest, põhjamaade jõgedega, millede potentsiaal katab peaaegu kogu maa vajaduse. Seetõttu võrreldaksegi meie jõgesid tavaliselt sarnase hüdroenergeetilise potentsiaaliga Taaniga, kus juba alates 60-ndatest aastatest hüdroenergiajaamu ei ehitata.

Vale on Eestis nimetada hüdroenergiat kõige odavamaks. Maksame ju kõik elektriarvetes hüdroenergeetikutele kulukompensatsiooni taastuvenergiamaksu kujul.

Vale on pidada päästeingliteks kalalifte. Ei suuda need tagada kõikidele kaladele pääsu koelmutele ega päästa ka laskujaid turbiinidest. 
02.01.2018 20:59
2
4
Nagel  puhta ämbrisse astus.  

Nagel uuri kõigepealt välja palju see Linnamäe elektrit toodab ja siis hakka rääkima.  Üksainus tuulik toodab rohkem kui see monstrum seal.  Energia tootmise kohapealt mõtetu ehitis to.
02.01.2018 22:33
0
3
Täpsustaks, et üks 1 Mw tuulik rohkem ei tooda aastas, kui 1 Mw-ne hüdroelektrijaam, tuulik toodab üldiselt kordades vähem, aga vahet pole, kui jaama jooned on kaitse all, siis las vesi voolab kuidagi jaama alt, või kõrvalt läbi, nii, et hoonestus säiliks puutumatuna.
02.01.2018 22:37
1
1
Taanis ei ehitata neid ilmselt selle pärast, et pole enam kuhugi ehitada. Ja kulukompensatsiooni oleme siiamaani ikka maksnud tuulikute omanikele. 
02.01.2018 22:57
1
1
Juraka ja ddt juttu lugedes tunub, et olen sattunud EV valitsuse infotundi, kus võhikutest ministrid oma lolle ideid kiidavad ja ämbrite kolinat võidumarsiks peavad.
ddt
image

02.01.2018 23:15
0
0
 Hüdroenergiast toodeti elektrit tänavu kolmandas kvartalis kaks gigavatt-tundi ja toetusteks kulus 111 431 eurot. (Ärileht 20. okt. 2017.)

 
02.01.2018 23:21
1
0
Bravo Nagel, oled oma mittepüüdjaid kolmkante tehes tinast üledoosi saanud?  Tõmba tootmishoogu maha, nagunii mõtetud mittepüüdjad need.
02.01.2018 23:46
3
1
Mehed palun minge jägalasse ja jalutage kosest 200 m allapoole ja kui te lõhe koelmutest natukenegi midagi teate siis saate aru et seal lihtsalt on ebasobiv pinnas ja vool. Mõned aastad tagasi kui vesi oli maas käisin kogu jõe korduvalt läbi (oli palju korraliku ahvenat )parimal juhul paar koelmu piirkonda .Jõe põhi on puhas paas nagu kose peal .Sinna lihtsalt ei tule teie unistatud lõhe paradiisi.
03.01.2018 00:06
0
0
Keila jõgi ka uskumatult väikese kudepinnaga, aga vaata palju kala seal toimeteb.  Enamust jõest paas,,,,
03.01.2018 00:55
1
1
Jurakas sa peaksid küll lõhest enam vähem kõike teadma ,lihtsalt mine ja jaluta natuke .Ma olen kindel et sa nõustud minuga .
03.01.2018 09:35
0
0
Kopeerin siia Sepaonu lingi Soome1 teemast: https://areena.yle.fi/1-2691196



Dokumentaalfilm annab hea ülevaate Soome jõgedel korda saadetud tammitamisest ja sellest, millise hinna nad on selle eest maksnud ja veel tänagi maksavad. Ehk aitab avardada vaadet teemale. 



 
03.01.2018 09:58
0
0
uusmees ajab jama juttu. Kosest alla on nii harjus, kui jõekas olemas.
03.01.2018 15:16
4
1
To:mustakissa .Loe vähem muinasjuturaamatuid.Panen paar piltti spts sulle milline oli jõgi kui vesi maha lasti.
ddt
image

03.01.2018 15:39
0
0
Ei tea kas muinasjutt, aga ihtüoloogiaalastes töödes on vahel märgitud, et Narva lõhe asurkond kudeski paepõhjal. Tsiteerin Mart Kanguri, Mari-Liis Viilmanni "Lõhe elupaigad ja asustustihedus jõgedes":

"Narva jões ei kaevanud lõhe pesa, vaid kudes paepragudesse. Privolnev 1962"

 
03.01.2018 16:03
1
1
Lõhe koeb jõesuudmes kah, pigem on küsimus palju sealt järglasi tuleb .Eelmiseaastani lasti iga kevade  5000 kaheaasta vanust noorkala jõkke .Parem tehku kohustus lasta rohkem noori lõhesid jõkke .Jägala jõgi on nagunii ainus  jõgi  200 km raadjuses kus tohib lõhet sügisel püüda. Kunstlik asustamine on seal igal juhul vajalik .
03.01.2018 16:08
0
4
Kala läheks edasi veel ju Jõelähtmesse.
ddt
image

03.01.2018 16:13
0
2
Pidev asustamine tõstab ka saadava energia hinda. Püsiasurkonna loomisest paremat polegi.
03.01.2018 19:08
1
0
Äkki leiad lehtedest ka numbri, palju maksti tuulikute omanikele? Millegipärast nad väidavad, et ilma toetuseta ei ole võimalik ära majandada.
03.01.2018 19:47
1
0
Tegelikult mul ei ole midagi selle vastu, kui jurakas kunagi ülevalpool Linnamäe paisu mõne lõhe püüab. Aga enne peab ta ära tassima mõnikümmend miljonit tonni paisu tagust muda. Analoogne lugu on ju ka Sindi paisuga. Selle tagune paisjärv on praktiliselt triiki muda täis ning jutud paisu lammutamisest on ruttu vaibunud. Pigem jahutakse paisu kõrguse kärestiku ehitamisest. Päris põnev oleks vaadata sellise kärestiku 3D mudelit. Mõlema paisu puhul tähendaks muda allavoolu laskmine ökoloogilist katastroofi. Vt ka pilti http://www.kalale.ee/galerii/7A08. Veidi insenerimõistust omavatele soovitan https://et.wikipedia.org/wiki/Linnam%C3%A4e_h%C3%BCdroelektrijaam 

 
03.01.2018 20:04
0
0
Seda mudajama on jah palju räägitud, eks sellele olemas ka rohi.  Tasapidi tammi laskmine pidi üks võimalus olema, või suurvee aeg hooga läbi,,,,

Usun et see pole probleem, et Jägala suguse kiire vooluga ja sirge põhjaga jões see 1,5km hooga merre lükata. Pärnu jah ehk teine teema.

Jõelähtme jõgi suubub enne loodusliku koske, seal juba leiab kudeplatse ka juurde.  

 
03.01.2018 20:21
0
0
Jurakas - see viimane lause ei olnud sulle mõeldud.
03.01.2018 21:34
0
0
uusmees, kui kala püüda ei mõista, siis...mine jälgi veidi jõepilti Jägala ja Jõelähtme jõe piirkonnas. Seal on nii jõekas, kui harjus olemas!
03.01.2018 22:07
0
0
Vangis on kah vangid olemas ega nad sellepärast veel sündind pole seal .Ülevalt poolt koske tuleb peale .Kui vesi maha lasti siis oli suuri karpkalu  kah päris palju .

 
03.01.2018 22:37
0
2
Muda on ajutine mõju ja sellega õigesti ringi käia, pole see ka mingi ületamatu probleem loodusele. Tammide mõju kestab täpselt senikaua, kuni tamm püsti, pluss mõned aastad.
03.01.2018 22:46
0
2
Ma mäletan et 2002a. kui jaama ehitati oli ka vesi alla lastud. Mitmed korrad käisin seal kärestikes püüdmas kuna paisjärve ahvenad-haugid olid ennast kärestikele ajanud. Paisutatud osa ülemisest otsast oli vool juba jõudsalt muda minema kannud ja alt korralik kruusapõhi vastu vaatas. Isegi suvel madala veega oli selgelt näha kuidas jõgi ise ennast puhastab. Jõekat ja ühe harjuse sain ka.
04.01.2018 15:50
4
1
Kas sa allpool kah kalal käisid ? All tapeti kõik elus maha ja siis hakati seirepüüke tegema, edasi kantti ette lõheliste varud nulli lähedased .Kuhu see muda teiearust läheb siis .Enne tammi avamist oli jaamast all pool 6 meetrine auk igasugust kala oli seal (käin vahel sukeldumas sellepärast tean )praegu on ühtlane 2 m vesi  .Muda pole 5 aastaga kugugi kadund veed on vahepeal vägasuured olnud . Kas mingi 400meetrise lõigupärast on õige kõikide teiste kalade elupaigad õigus likvideerida .Praegu käib jägalas kudemas vimb,särg,haug,koger,luts ja lõhe .Kui ülesse tekitada lõhele mingi 400 m koelmu ala ja samas kogu olemas olev likvideerida järgmiseks 100 aastaks kas see oleks ikka mõistlik .
04.01.2018 16:11
0
5
Aga kas siis enam seal allvoolu üldse kala pole? Või on taastunud, nagu saan aru su postitusest, siis on ju taastunud, eriti kui arvestada, et sealt lasti seda muda alla nii lühikese aja jooksul mega koguses? ehk varem taastus 6 aastaga, aga kui nüüd pais eemaldada või avada, läheks millegipärast 100 aastat? tookord ju tõi tamm ka täpselt niipalju muda alla, kui jõgi oma sängi otsides suutis sisse uuristada, ainult et tookord toodi see alla ulmelühikese ajaga.

Ma väidaks, et kui tamm täielikult avada, oleks seal 5 aasta pärast vimba, lõhet, haugi särge oluliselt rohkem, kui täna, ilmselt ka silmu.
04.01.2018 18:54
5
1
On üsna primitiivne arvata et vesi uuristab mudavälja sisse kanali ja sellega ongi asi lõppenud. Muda ei jää selle uue jõe kallastele püsima, iga vihm kannab seda jõkke. Saame pideva porijõe, mille kallastel vaimustunud lõhekütid munadeni mudas maadlevad.
04.01.2018 19:26
0
0
Muda jutuga võib igasuguse tammi mahavõtmise ära nullida.

Kui kaladel on vanades kohtades mudane, siis liiguvad ja koevad ülevalpool, kus pole muda, niikaua kuni all jälle okei on.Päris arvestatava osa muda saab ka ülevalt kopaga välja rookida, ma kujutan ette nii, et kopp + järkjärgult alandamine.
04.01.2018 20:22
0
1
Eks Valgejõgi saab olema hea näide, kuhu suunas asjad liikuma hakkavad ja kui ruttu sealt muda välja uhutakse ja milline mõju on kalastikule. Paari aasta pärast on pilt üsna selge. Seda muda jätkus seal allavoolu mu arust üheks sügiseks. Ainukesed, kes hädaldavad on kohalikud röövpüüdjad kelle sissetulek hõrenes seal selle võrra, et kala ei jäänud tammi taha kinni enam.
04.01.2018 20:28
0
0
Ja saan aru muidugi, et mastaabid hoopis midagi muud, üks on nagu minimudel, aga järeldusi ja ülekandeid saab teha.
Vbl räägivad siin mõnel juhul hoopis hirmud umbes sellised, et jõgi läheb kinni või laiendatakse suudmekeeluala, kui tamm maas?
04.01.2018 20:57
1
0
Ära muretse röövpüüdjad kolivad kosealla  üle .Vahet linnulennult ainult 1 km
04.01.2018 21:38
0
0
Isegi kui paisu ei taheta alla lasta siis kalapääsu võiks rajada küll, et jõkke tulevad lõhed ja meriforellid saaksid ülespoole paisu kärestike juurde kudema minna. Kuid see sõltub ka sellest kuidas nad allpool paisu koevad.
05.01.2018 22:57
0
1
Tegelikult on sellise paisu avamine keeruline ja sigakallis, kogu projekt vajab samuti keskkonnamõjude hinnangut. Uuringute käigus peab selgitama  muu hulgas muda koguse ja arvestades tseluloosivabriku heitvett ka keemilise koosseisu. See muda ei uju kaugele, jääb lahes jõe suudme ümbrusesse. Võib tekkida olukord nagu Vääna jões kus suue ummistub. Kogu selle projekti teostumisel on tõenäoline, et kalapüük keskkonnakaitse poolt igaks juhuks üldse ära keelatakse ja jurakas jääb ilma lõheta. Tõenäoliselt on ikkagi odavam mingi kalatrepp või asi välja haududa. Aga Eesti Energiale käis see üle jõu, nüüd loodab kohe pärast erakätesse minekut KK omanikult midagi välja pressida. Paistab et riik tõmbas kellelgi naha üle kõrvade. 
06.01.2018 01:33
0
1
Kõigepealt teeme kala trepi ,siis keelame kalapüügi ja pärast võtame turbiinidest tulevat hakkliha vastu .
06.01.2018 19:58
1
0
Küll see pliimürgitus on jube asi. Onju peetrike?
06.01.2018 23:29
6
1
Laias laastus on meil tegemist kuivkempsu probleemiga. Kui suur peaks olema kogumiskast, kui tihti seda tuleb tühjendada, kes tühjendab ja kuhu?  Ajaloos puhastas Herakles Augeiase tallid nii, et juhtis neist jõe läbi. 
07.01.2018 00:11
0
4
Laias laastus kasutatakse seda tüüpi setteid põlluväetiseks. Kui nüüd räägitakse, et muda on juba praegu tohutu probleem. Milline see probleem 100 aasta pärast siis on? Iga lisa aasta paisu suurendab ju mudahulka. Täna on seda muda märksa lihtsa-odavam kõrvaldada, kui näiteks meie lastelastel.
10.01.2018 12:27
0
5
See muda võib olla probleem aastakest kaks-kolm. Siis on taimestik peal ja ei liigu see muda enam kuhugi.

Kiidjärve tammi maha võtmisega Ahjal selgines vesi ja puhastus jõepõhi aastaga ja seal ei võetud suurt osa muda ära. OK, tamm oli palju väiksem kui Jägalal, aga ka palju vanem.
16.01.2018 06:49
2
4
Aga jah, võimalik et harrastajale ongi parem kui pais alles jääb. Muidu on nii et kui merekala joa alla pääseb kohe uued piirangud kukil. Võimalik et püügivahendina jääb siis alles ainult spinning ja lendõng, püügiks aastaringi vaja päevane kalastukaart + kuuajane keeld sügisel. Praegu tammist allavoolu alati laulupidu, ju siis on mida püüda ja pealpool tammi ka kõik kalad olemas ja püük vaba.
Palun oota