Otsi

Nordic Lure blogi: Lund Predator Classic Finland 25-27.09.2015 vol.1

2015. aasta talimõmmikute kokkutulekul pakkus Andres (Paat) Andresele (Haugihirmule), et sügisel on mingi vägev võistlus Soomes, kus peaauhinnaks on überkallis Lundi paat. Algul ei olnud mul suurt emotsiooni, osalustasu on 500 € ning pane sinna veel nädal mökki, süüa ja kuhjaga Lapin Kultat otsa. Ei tuleks kõige odavam reis. Läks mööda mõni nädal ning hinges kipitas, et äkki ikkagi läheks ka. Rääkisin sõbra Jannoga ning et ta oli kohemaid nõus, siis kurja, peab minema. 

Suvi läbi sai aegajalt miskit varustust soetatud ka, et Soome ju, kõik kalad on seal „iso“. Ahvenapüük oli meil päris käpas, on ju harjutatud ja võisteldud Baltic Cup’il ning kuidagi eriti hingelähedaseks on saanud microjig. Parim muidugi, et suvel tööd nii palju, ei jõua trenni ka teha. Läheks kalale, unista ainult – teed tööd nagu loom.

Kui lõpuks oli aeg käes, et mökkid olemas ning vaim valmis, asusime teele. Enne seda me muidugi Jannoga villisime natuke kodus kanget ning ma tegin ka 2 pudelit võlujooki kaasa. Kodus 2 x läbi aetud, üle 90 kraadi viin, mille lahjendad Vääna ühest allikast sebitud veega 43 kraadi peale + Saaremaal kasvatatud chillid + Rohuküla sadamast ostetud mesi + Peipsi ääres kasvatatud küüslauk + salakomponent = väga maitsev tervisejook. Sadamas muidugi mul oli vaja seda kohe maitsma hakata, ohh kurrja, kui hea see oli, aga küüslaugu lebra ajas nii mõnegi nina krimpsu.

Peale Soomes maabumist algas ralli mökki poole, me (noored) kasutasime Vaze rakendust aga teised (vanad) olid truud Dumdumile. Kihutades mööda trassi saime vanadest mööda ning mõtlesime, et oleme eesrindlikud ja võtame nad mökki juures punase vaibaga vastu. Heh, unistajad. Kimasime oma rakenduse järgi kohale ning tundus, et kõik võiks õige olla, vesi, ilus kallas, mökkid jne. Aga kui kõne tegime, olid vanad juba kohal, õiges kohas. Ma siis räägin, et ei, me oleme ka ju kohal, aga teid pole. Palusin signaali anda korra ning kuulsime seda hästi lähedalt. Aga sinna suunas teed ei läinud. Panime siis kaarti käsitsi punkti sisse ning mis selgus, me olime linnulennult neist 300-400 m kaugusel, aga et nendeni jõuda, pidime 8 km ringi tegema. Kohale jõudes hakkas asjade tarimine mökki ning kui see tehtud, läksid ka kohe paadid vette.

Paadid vees, oli aeg korra vaadata ümbrust: kena loodus, kaljunukid ja vaade lahele. Koheselt sai muidugi kokkulepitud, et majas ei käi keegi karu tapmas, all oli saunamaja, kus hommikused karud võib tappa. Sest neli meest hommikul peale kohvitamist... EI. Peale mõningast sisseelamist oli vaja muidugi kohe veele minna, et võimalikult palju kalal olla. Esimene õhtu oli päris naljakas, mõtlesime, et meie lahes on sügavust jne ka – ei, meie laht oli max 3 m sügav ning maltsa täis, sai mõned visked ikkagi tehtud ning mökki tagasi. Ilm oli ka hästi vihmane, juba oli niiske olla. Peale sauna, kus järgmiste päevade plaane paika pandi, sai minu võlujoogist õhtu üks peamisi jooke. Võlujoogi mõte oli algul, et õhtul tuled mökki, võtad rohtu ühe pitsi ning tervis tuleb. Hommikuks oli pool pudelit otsas... Kõik olid terved nagu purikad ka.

Hommikul oli kõigil vaim valmis ning sõjaplaanid peetud, et kes kuhu läheb ning kaardid sektoritega olid meil olemas, kuhu treenima sõita. Nii sai põnev päev, kohti otsitud ning palju ringi sõidetud. Osad väga potentsiaalsed kohad olid nulliringid, aga täpikesi plotterile sai. Õhtuks jälle mökki ning nii me andsime kuuma kuni kolmapäevani.

Tekst: Duuds
28.04.2016
Palun oota