Otsi

Triibutants Peipsil

Autor: Vobla blogi
Vobla blogi

Tere kalameestele,

Läks aega mis läks, aga lõpuks külmataat kohal nagu peigmees pulmas ja see tähendab ainult üht. Suur järv, meie au ja uhkus, Peipsi on suikunud taveunne ja omale peale vedanud jääst teki. Oh ei, ega see, et järv uinunud, ei tähenda, et elu järeves seisma jääb. Just nüüd on Peipsil kopsakamte ahvenate, haugide aeg. Järgmise lookese võibki nimetada Peipsi avapauguks 2017 aastal.
Kalaplaani pidasime Vobla Viljandi kaupluses, suurepärane koht staabiks, kõik vajalik käe jala juures ja lisaks kaubale ka laialdlased teadmised, püügist ja püügivahenditest
Plaan valmis, uus päev koitnud, autol süüde sisse ja kamraade kokku koguma. Kokku sai meid neli. Mina, peale minu veel vanameister Ülo, lisaks veel mõni viis korda suurel järvel käinud Margus ja Tõnis, kes ka viimasel hetkel kampa lõi.
Hommikul varavalges jõudsime järve äärde ja sealt juba "Mesitare" karakatiga püügiplatsi poole. Püügikohad jäävad kaldast nelja poole, viie kilomeetri peale. Vahepeal tegime mõnedpeatused ja proovisime, igaks kuueks petteks, ehk on kala kusagile kalda äärde uinunud, aga ei midagi. Viie kilomeetri peal jäime pidama ja hakkasime oma punkte läbi kammima. Siku lõikas usinalt vett, aga mida ei olnud oli kala. 
Siiani läbi käidud punktid ei annud rahuldavaid tulemusi ja tuli ette võtta vana hea Peipsi lüke. Otsima, nüüd kõik otsima! Uueks lootuskiireks oli veel üks punkt, mis jäi praeguset kohast veidi kaugemale. Tühja ei tasu tampida, ning vahepeal paar auku puurides ja proovides, tundus nagu, et keegi tuli ütles "Tere" Jah, nii oligi, ahvenas pealt 300g ja siis läks lahti. Kogu see ahvenaparv tahtis meie sikuskaid tervitama tulla ja neid lupsas august välja kala kala järel. 
 


Vana teada tõde on see, et kui kala võtab, siis aeg hakkab koledal kombel lendama ja kesklõunal alles kala leides ei jää suuremat püügiaega. Päält selle hakkas sõber Margus selja taga miskit isekeskis kõnelema. Läksin vaatama mis selle põhjus on ja avastsin, et üks luts oli ka ärganud ja sikule terekätt pakkunud ja lebas nüüd järvejääl. Suure tuhinaga ei karanud pähegi, et luts on jämmedalt seadust rikkunud ja sikut krabanud. Nimelt hetkel ei tohiks vastavalt seadusle, lutsud sikut rünnata, kuna on keeluaeg. Midagi polnud teha, see asi oli läinud meelest nii meil, kui lutsul ja jääle ta jäi. 
Alles kaldal lõi korraga selgeks, sa pagan, kurja, selle eluka oleks pidanud ju tagasi laskma. Luts aga enam suuremat soovi ujuda ei väljendanud. Kahju. 
Hea küll, tagasi jääle. Päeva hakkas õhtusse kalduma ja vaja saagist ka mõned jäädvustused teha. Haarasin fotoka ja läksin pilte "purki" püüdma. Vanarahavas teadis rääkida, et tühi kott püsti ei seisa, küll aga triibudga täidetud kott. Ja "pildipurki" said nii mõnedki triibudega täidetud kotid eest, tagant ja külgvaates.
 


Pildid "purgis" hakkasime sõber Tõnisega vaikselt asju kokku laduma, kui kamraad Margus jälle isekeskis midagi rääkis. "Jälle midagi kobedat otsa" või midagi seesugust. Nüüd polnud mahti loojuvat päikset vahtima jääda vaid tormasime sõbra poole. Too maadles augu peal miskit suuremat sorti veeelukaga. Sa Peedu -Peeter tulid mul ainult sõnad suust, kui kala ennast jää all näitas. Nüüd tuli hinge kinni hoida ja kõik oma kogemused api võtta. Etterutates võib öelda, et kasu sellet oli, sest 7 kg havisand kaunistas mõne aja pärast järvejääd. Kogu lugu iseenesest lihte, seniks kuni me triibudest modelle voolisime, arvas sõber Margus heaks, et laseb veel JAK-i sikul veidi vees hullata ja vaatab kuidas see lant, mis kenasti kala tõi ka mängib. Solgutas siis toda ülevalpool ja ah kurja kah, kui siku juba vees teen veel viimased... Nii see havi otsa trehvas. Noo tehakse maailmas ikka häid asju. Pääle siku kiitmise pööraks tähelepanu ka tamiilile mis oli ainult 0,2mm ja tõi kenasti sellise eluka järvesügavustest välja. Muide seda tamiili on Voblas saada ja too on hinna ja kvaliteedi suhtes üks parimaid. Jaapani värk ja ka meie idanaabrid on seal oma nõu ja jõuga abiks olnud. Kui 0,2 mm juba 7 kg kalu välja toob, ega polegi rohkem miskit kommenteerida. 


 


Ega polnud pikalt aega toda kala seal imetlema jääda vaid, tuli asjad kokku pakkida ja liikuda kokkulepitud kohta. Sai veel "Mesitare" vedajale helistatud, et me võime veidi hilineda kuna, kalaga läks jälle nagu alati ja lõpus tuli veel haviga rinda pista. Kaldal oli veel puudu puhkpilliorkester, siis oleks olnud täismäng. Kõik tahtsid näha seda suuremat elukat ja uuriti, puuriti millega püüdsite ja kuskohast neid asju saab. Seletasime siis, et Vobla kalastustarvete kauplused on asjas süüdi ja kogu see püügirõõm saab alguse just nende juurest. Skoore kokku lüües ei ole paha 16 kg + 13 kg + kaks korda samapalju veel. Lisaks veel üks sõnakuulmatu luts, ning üks suurem haugiisand. Igati korras päev. Sellised lood siis Peipsi järvelt ja Vobla kauplustest.

http://www.voblafishing.com/et/p/kauplused

 

19.01.2017
29.01.2017 17:10
0
0
kus kohas siis peipsil käisid
Palun oota