Otsi

AJALOOLINE KALAPÜÜGIÕIGUS

1
2
17.08.2009 21:22
2
0
Õieti jah,mõrralubade kõrval lastakse ka alla 10 võrguga püügile. Püügiõiguse turuhind on nii kõikuv,et mingi pildid saad vast siis.Kui ostukuulutuse lehte paned.Passiivne püügiõigus hakkab iga aastaga oma väärtusest tükki kaotama.Pakun ,et ostes täna 3 võrgu osakut juurde,suureneb antud aastal püügivõimalus sama 3 võrgu võrra.Järgmisel aastal jääb aga 3 lisavõrgu asemel järgi üksainumas.
17.08.2009 21:25
1
0
Bez pol litra ne razbiratsja. Parem liiter.
17.08.2009 21:37
0
0
Ooda aga kas rivimõrdadega ka kuidagi laveerida annab?
Või siis peavad need kümme võrku ikast olema?
Kas koolitus peab ennest taskus olema kui soetame neid õigusi hakkan või põle vahet?
17.08.2009 22:06
1
0
Oi jeerum-jõuad Sa ikka küsida

Rivimõrrad oo omaette , mis võrgupiu ja kalastusõiguse arvestuses lisapunne äi anna.Õigus on samane kui poest saia ostmine.Lähed ja ostad.
Aga kalastusloa saamiseks pead saama ka II kat. kaluri atestaadi.
Tervikuna ei selles loos vist ka liitrist.Tagamaa kipub kole tüma olema.
17.08.2009 22:13
0
0
"Ja kui inimene pole eelnevate aasate jooksul oma võrkude eest maksnud siis tuleb omaniku vahetusel nn konfisent,et kui 3 ostan palju siis reaalselt neid on?"
See inimene peab nagunii enne ostu-müüki põllumaj. ministeeriumist tõendi võtma, sealt saab siis teada mitut ajaloolist õigust ta omab.
See tuleb viia notari juurde, kus notar valmistab ette ostu-müügi lepingu.
Kui leping valmis, mõlemad osapooled notari juurde allkirjastama.
Nüüd peab uus omanik selle lepingu põllumajandusministeeriumi viima, kes siis omakorda kannab need õigused üle uuele kasutajale.
17.08.2009 22:16
1
0
Ennetamaks ahvena järgmist küsimust.Kui õigused soetatud ja kaluri atestaat käe.Siis tuleb end veel möllida ettevõtjaks äriregistri tähenduses.
VIE või virmana.
Okkaline saab olema Su tee Püha Kalapüiu juure !
17.08.2009 22:23
0
0
No anna andeks,lihtsalt see ikka siuke keeruline värk,selle fie ja firma kohapealt on asi selge mul juba!
Aga
Kas ma seda rentida ka tohiks nii edadi enda käest kui ka kellegi käest enda kätte?
Rohkem ei küsi,ausalt
17.08.2009 22:37
0
1
Küsida ju ikka võib-lihtsalt see asi nii ebamäärane,kohati ka selge juriidilise põhjata.Et asi paljuski arvamisele,mitte teadmisele libiseb.
Püügiõigus on omaniku jagu ja käsutada saab teda põhimõtteliselt ilmselt sarnaselt muu varaga,s.h. ka rentida. Iseküsimus on see, et rendisuhe ei anna siinkohal tõenäoliselt rentnikule õigust nõuda ja saada omanimelist püügiluba.Ehk sisuliselt saab rendisuhet siin rakendada juhul, kui partneril on välja panna kaluri atestaadiga toimetajad,kes kantakse omaniku püügiloale.Ülejäänu on juba teie omavahelise kokkuleppe küsimus.
17.08.2009 22:44
0
0
No tänud!
Ma hakka nüüd kalkuleerima,et mis ee kõikse õigem teha oleks siis!!!
21.08.2009 17:32
0
0
ostsin täna..piirkonnaks Hiiumaa
vaatame, mis saama hakkab

22.08.2009 09:11
0
0
Palju maksid kui saladus pole?
05.09.2009 15:17
0
0
"Euroopa Komisjon tegi sel nädalal ettepaneku 2010. aasta Läänemere kalapüügikvootide kohta. Ettepaneku kohaselt väheneb Eesti räimakvoot 5 protsenti 30 523 tonnini, kilukvoot 15 protsenti 38 941 tonnini ning lõhekvoot 12 protsenti 7126 isendini. Tursakvoot suureneb 14 protsenti 1319 tonnini."

http://www.e24.ee/?id=160221
17.09.2009 20:50
0
0
Sattusin möödaminnes selle püügiõiguse vähenemise teemaga jälle kokku.
Igatahes ametimeeste ühene selgitus sedakorda oli, et ostes n.ö. täisväärtusliku ajaloolise osaku, mis on viimased 3 aastat käigus olnd.
Säilub ta ka uuele omanikule ilma mingi 3x vähendamiseta kui ehe kaup.
Seega kas vedas iseenda mälu alt või on käsitlus lihtsalt läbi aja lõpuks mõistuspärase lõpptulemuseni loksunud.
17.09.2009 20:53
0
1
eee...küsiks nüüd torkeks, kas demokraatlikule- ja õigusriigile kohane kord on nüüd siiski olemas?
17.09.2009 21:27
0
0
eee... loodame, et oo
17.09.2009 22:01
0
0
Tere! Aga kui ole eelnevatel aastatel kasutatud kas siis on misgi koefitsent nendel,ma ka asja vähe uurinud:
esiteks keegi ei müü seda ja teiseks hind ka selline pehmelt õeldes kirves pluss käive
17.09.2009 22:29
0
0
Fishi on asja eespool tegelt juba täpselt lahti seletand.Ajaloolise püügiõiguse matemaatika võiks siis välja näha umbes järgmine. Viimase 3 aasta püügiõiguste summa/3-ga.Seejuures tundub, et kui õigus jääb realiseerimata ja püügiloaks vormistamata.Siis antud aasta lendab vasta taevast.Ja realiseerub järgmise aasta püügiõiguse proportsionaalses vähenemises.
Tegelikult on nii võrgu kui mõrraload turuletil aeg-ajalt ikke esindatud.Ning mis inda puutub, on kogu kalapüük,nii sportlik kui arrastuslik.
Üks kirves puha.
05.04.2010 12:34
0
0
Ühesõnaga, kui saan omale kelleltki ajaloolise kalapüügiõiguse Harjumaal pean ma minema tegema eksamit ,et saada kutsetunnistus ja see juures 2 a praktikal enne olema.Või mis järjekorras see käib.
05.04.2010 12:58
0
0
Püügiõiguse võib omanda kes iganes.
Püügiluba saab taodelda vaid ettevõtja Äriregistri tähenduses (ehk siis FIE või firma)
Püügiloa alusel saavad püüda vaid kodanikud,kes omavad II kat. atesteerimistunnistust.
Mille saab vastavate kursuste läbimisel peale eksami edukat sooritamist.
2 aastat eelnevat kogemust on verbaalse nõudena vist endiselt üleval.Kuda seda praktikas käsitletakse,äi tia.
Tõenäoliselt ei käsitletagid.
05.04.2010 13:27
0
0
Ehk siis vormistan end fieks lähen Rannakalur 2 nimelisele kursusele teen eksami. Ja siis kriban valmis avalduse 10 nkkevõrguga püügiks maksan võrguloa eest raha ja kõik w mis.Siis mul pole seda ajaloolist kalapüügiõigust taga hakata ajama.
05.04.2010 13:33
0
0
Ühele poole jooksmine soovitud lõpp-tulemust ei anna.Lõppeks peab ikka olemas olema nii ajalooline püügiõigus ja kutseastestaat.Püügiõigusi täna niisama ei jagata,need tuleb koduturult osta.
05.04.2010 13:48
0
0
Ma ei saa aru asjast. Kui mul naabrimees, ütleme Tamme Volli, on 68 aastane, on 8 aastaselt hakanud merel käima ja kogu elu rannas elanud ja kala püüdnud. Nüüd ta ütleme nii 5-6 aastat pole enam merel käinud, aga tahaks see sui ikka võrke jälle panna ja pisut kala püüda.
Kurat, kas ta peab siis kursustele minema ja kuulama loenguid, mismoodi rannakalur kala püüab? See ju lauslollus! Volli võib ise kõiki neid lektoreid õpetada!
05.04.2010 14:12
0
0
Minul oli 10 võrgu luba kuni aastani 2002 vist. Ei küsind siis minult keegi atestaati, et ma pean rannakaluri eksami tegema. Pärast seda pole ma enam võrke merre viinud ega mingit luba taodelnud. Ilmselt pole mul ka mingit nn ajaloolist püügiõigust säilinud, ega vist olnudki, kuigi mu esiisad on kõik siin rannas elanud ja kala püüdnud ning mina ise ka!. Kui ma nüüd taas tahaks võrgu merre lasta, siis ma peaks koku Kuki kirjeldatud okkalise tee läbima. Osma kokku portsu võrgulube, kuni kõikide koefitsientidega 10 täis on (sest vähemaga merele ei saa, nagu mina mõistan), siis FIE-ks regama ja siis miskid kursused läbima ja eksami sooritama.
Mulle tundub, et see Kolgata tee on minule ja minu perele ajaloolist traditsiooni arvestades pisut solvav.
Ka vene ajal käisin võrkudega merel ja niskset nööki nüüd küll ei olnud!!!
05.04.2010 14:49
1
0
Kukimuki, kas Sa ei tahaks avaldada saladust, miks Sul spanjeli pilt on avataris? Mul on tõsine huvi, päriselt ka!
05.04.2010 15:32
0
0
Tänud Kukimuki vastuse eest.
05.04.2010 15:48
0
0
Mina tulin järeldusele, et ilma ajaloolise õiguseta püütud kala aitab ka ää süüa
05.04.2010 15:52
0
0
Minul ei ole kilu peale mingit õigust ja ometi ma söön teda .
05.04.2010 18:01
0
0
Junni meelepaha suuresti õiglane.Ometi ajalukku tagasi tagasi vaadates.Ei mäleta “igamehe” õigust kutseliste vahenditega püiuks.
Sh. ka randlaste oma mitte.Võrkude ja mõrdadega pääsesid püüdma
kalurikolhooside kalanduslülide liikmed,artellid ja muud suht limiteeritud kategooriad.Ehk kutseline ja harrastuspüük oli ka tollal selgesti lahus.

Mida mäletan tollast on see kuda Kiluga kahekesi õngekastiga kadakate vahelt hämaruses mere ääre hiilisime.Kõrkjate vahel peidus taspisi toimetasime.Ja iga krapsatuse või vastutulija korral.Kõhuli maha viskusime.

Asi pööras vähe vabariigi algusaegadel.Esmalt jagati kutselise püügilubasisid kõigile soovijatele.Eksamite ja atestaatideta.Siis järgnes
see aeg,kus uusi lube asuti väljastama aint “rannarahvale”.Mis valla tasandil viis selleni, et piiratud loa said kõik kes tahtsid.Ja kes äi taht,said ka.Asi väljus igasuguse kuntrulli alt.Rannarahvas praagiti välja ja asemele tuli piiratud püügiõigus veekogude äärsete kinnistute omanikele.
Ka see osutus kõlbmatuks,sest asja manu pääsesid suuresti suvila ning maaomanikud ja kohalik vahtis suuresti vesise suuga.Kui vahtis.

Püügivõimaluste kokkutõmbamine EL poolt viis selleni, et laiendatud püügiõigus kaotati (jäi miskis osas vaid väikesaarte elanikele) ning ringmängu sisse jäid vaid need.Kes end kutselisena korralikult vormistand.
Vahepial kärbiti iga aasta ka nende püügivõimalusi,hetkel see stabiilseks jäänd.Paar aastat tagasi toodi uiest mängu.Piiratud püügivõimalus harrastajatele.Mis meres võib olla suht mõistlik lähenemine.Vähemates siseveekogudes aga suht küsitava väärtusega.

Lisaks defitsiidina täiendavate pingete allikas.Sest vee peale ei pääse endiselt mitte kaldaasukas.Vaid see kes internetiga sinasuhetes.
Nii et olukord sellel rindel.Oo viimase paarkümne aastaga dramaatilises muutumises olnd.Kord ühele,kord teisele poole.Kas täna oluliselt halvem kui “vanadel eadel aegadel” ? Kole raske innata.

05.04.2010 18:02
0
0
Ja Saarmale kostaks, et avatari valik natuke juhus,natuke teadlik.Pilt ise küll internetiavarustest aga äravahetamiseni sarnane meie pere eelmise koeraga.Tänaseks teine küll parematel jahimaadel ja uus majas.Lihtsalt iseendale sai lubatud, et olgu miskit püsivat siin ilmas kah.Mälestuseks vai nii.
Koer ja peremees sarnaseks pidid muutuma.Ju nii ongid,ambad isendal alatihti irevil ja igaühte vasta valmis ammustama. Koeraelu

05.04.2010 18:47
1
0
Meil oli siin Kirovi aegadel asi nii, et kirjutasid kolhoosi avalduse ja said 5 võrgu peale loa. See polnud sinu käes papitükk, vaid küllap seal kuskil kolhoosi annaalidesse see sinu nimi kirja läks. Ma lestapüügist räägin, sest punast jah ei tohtind siis keegi muu püüda kui kolhoosi vääriskala püügi brigaad. Rüsalubasid anti ka, kuid kuna mina rüsaga ei püüdnud, siis sellest ma palju ei tea,
Ja siis tuli iga võrgu pealt 15 kg lesta kuus anda ära kolhoosile riikliku kokkuostu hinnaga. Ülejäänd oli oma asi, mis tegid!
Aga uuel eesti ajal ma käisin KK Ametis iga aasta meldimas ja luba saamas. Alates 93 aastast. Sealt anti number, mis lipu peale kirjutada ja miskid püügipäevikud ja iga kuu tuli kokkuvõte saata, kui palju kala välja võtsid. Küsitud seal atestaati ega midagi, ega nõutud FIE-t. Nii see mul järjepidevalt läks, kuni 2002 a ma enam küsima ei läind.

Aga teine jutt:

Kas sa Kuki oled kunagi tursaõngi ka pand? Või keegi teine vanem mees? Mul üks pisike mõte hõõgub peas kui kirbusitt. Tahaks proovida!
05.04.2010 19:05
0
0
Kalurikolhoosil oli vist jah see voli.Möllida püügibrigaade ja väljastada lube.
Sotsialistliku plaanimajanduse õitsenguks.Tavalisel põllumajandusettevõtte raames.Nii lihtsalt juure äi pääsend.Rääkimata kodanikuna kalastamisest.

Aga tursaõngede kohalt täielik tumba.Siinsetes rannavetes teda viimastel aastakümnetel nõnna vähe.Et mõtestatud tegevusena keski äi arrasta.Isegi ei tule ette.Millal räimetükkidega angerjapüiul teist viimaks trehvas.Tõsi, see viimane püük nii madalast.Et tõenäosus turska kohata.Kole väike.
Aga edu katsetamisel!
05.04.2010 19:14
0
0
Ma olin ka liiga väike veel, kui selle asjaga siinkandis usinalt tegeldi. 1000 õnge näkku lasti sisse, räimetükk otsas. Ja kuulu järgi 70-80 protsenti konksudest olid tursad otsas. Ülejäänul lestad. Tühja konksu ommikul tagasi ei tuld! Nii vanamehed räägivad.
See aga vist samasugune jutt, kui mul naabrimees oli oma pahandusekotist kassi linnuhaavlitega maha lasknud. Kass oli istund kuuri ukse ees tabureti peal ja onku siis 25m kauguselt põrutas. Kui pauk käind, oli kas kui vooster maha kukkund ja kohe küps. Aga ukse sees pole ühtegi auku olnud. Kõik number 5 haavlid olid olnud kassi sees!!!
05.04.2010 23:42
0
0
olen ise nii teinud et olengi nüüd ühel mehel kalurina loa peal.....varustus endal kõik olemas....ja asi toimib
too
image
06.04.2010 02:59
0
1
Kus saab neid rannakaluri kursuseid sel aastal siis ?
Juba pikemat aega otsin, keegi ei oska vastata.
Toompea kaluritele võiks ka keegi mõistuse pähe tagasi viia muidugi.
06.04.2010 08:09
2
0
Kukimuki, ma seepärast küsin, et endiselt on vajadus loobuda oma inglasest. Aga kuna Sul juba uus koer olemas, siis ikka hiljaks jäänud.
06.04.2010 08:16
1
1
Kursuste toimumise värki tuleks uurida vist kas Kalurite Liidust(korraldaja) või Hiiumaa Ametikoolist(endine Suuremõisa Tehnikum-läbiviija)-vähemaste vanemad jalajäljed sinna välja viivad.
Sry saarmas,siinkohal tõeste aidata äi oska.
06.04.2010 08:54
0
0
mina tegin eelmisel aastal ja toimus see seal Nõmme tee kandis merekoolis,ning korraldaja Hiiumaa ametikool. Nüüd olen tohutu kutseline rannakalur. Rannakalur II kui täpne olla. Kastmõrrad,ääremõrrad, sisse, välja, no problem
06.04.2010 09:04
0
0
aga mul pärandusega tsaari enda luba
06.04.2010 16:57
0
0
Kuki on maininud, et see siuke pehme pinnas kõik ja nii see ongi
06.04.2010 22:12
0
0
Ma tõin täna ämbri söödakala ära. Tahtsin homme õnged sisse panna.
Kurat, ahjus sai 5 resti kilusargoid tehtud, paar pannu räime praetud, mine aga homme jälle randa söödakala nillima ja jäävad minu tursaõnged panemata.
Sorry küll, pole see teema!
07.04.2010 09:08
0
0
Info koolituse kohta

Kuna Eesti Kalurite Liit on loobunud oma ametiruumidest Rävala pst.8, siis praegu toimub üldjuhul protseduur järgmiselt:
• Kutsetaotleja teatab mulle oma soovist E-postiga aadressil vikerlase10@stv.ee
• Mina vastan tema kirjale e-kirjaga käesoleva tekstiga, millele lisan avalduse plangi
• Taotleja saadab täidetud avalduse vormi mulle tagasi e-postiga või tavapostiga aadressil Vikerlase 10-21, Tallinn 13615
12.08.2014 10:40
0
0
Kas keegi teab kedagi kes sooviks vahetada 10 võrgu loa mis on välja antud Harjumaakonda vahetada 10 võrgu vastu Saaremaakonnas. Kuna ise elan Saaremaal ja luba on Harjumaakonnas siis ainuke võimalus luba Saaremaale saada on vahetada load kellegiga kes soovib vastupidist.

kontakt: kolk.timo@gmail.com
14.01.2017 00:30
0
1
Sooviks rentida ajaloolist püügiõigust nakkevõrkudele saaremaal.
Oman kutselise kaluri tunnistust.
Kõik pakumised oodatud.
5230463
14.01.2017 16:16
0
1
Tõenäoliselt Jee.Jee miljoonide kasutajate hulgas.Pole eriti seda kontingenti,kes seda õigust Mättamaal eriti omaks. Kui Sa tõesti väljundit otsid, pane kuulutus kohalikku lehte.
Ähk näkkab
26.01.2017 18:17
0
1
Eks peab vist korra lehe kaudu proovima.
Tean, et sul Kuki ka palju tutvusi, anna teada kui jääb kõrvu,et mõnel peremehel hüljeste söötmistest isi täis oo.
 
23.09.2017 12:32
0
1
Kui palju maksab korralik mõrd ja vajalik lisavarustus, kui ma sooviksin Lämmijärves sellega järgmisel või ülejärgmisel aastal püüdma hakata? Kas üldse on võimalik luba (ajaloolist püügiõigust) seal osta ja kuidas seda uurida? 
Vabandan lollide küsimuste pärast, aga sooviksin ennast veidi kurssi viia selle teemaga.
23.09.2017 17:02
1
0
Tozz- ära hakka vaevamagi end sellega. See läheb liiga keeruliseks. Miks, las teised seletavad, ma ei viitsi
23.09.2017 18:29
0
1
Mõrd ise ei maksa suurt midagi , kui plaan Lämmijärves püüda(pakun et kasutatud saab 500-1000-ga, meres aga võivad hinnad 5000-20000 maksta), miskit kindlasti leiab, aga ajaloolise õiguse jaoks leia kalur, kes valmis elukutsest loobuma. Tee kalur 4 (5 on tulemas) kutsestandard, ajaloolist õigust võib omada vaid jur isik. Ehk alustada tuleks vast sellest, et leida see kalur, kes oma õiguse sulle nõus müüma. Kui see olemas, võid ühendust võtta, võin nõu anda, kuidas edasi toimida.
24.09.2017 08:22
0
1
509-1000nde euri eest saad näraka mõrra Samuti vajad-püügikohta, kalalaevategistris kinnitatud paati muidu kala pardasse võtta ei tohi (hirmkallis)
24.09.2017 08:49
0
1
Nii on.
1
2
Palun oota