Eesti kalastajate selts?

Ma ei nõua vaid räägin et me peame liikuma õiges suunas. Kui tahame et kala oleks ka püüda meie lastel, siis loomlik on see, et tulevikus tuleb karmistada mingeid reegleid, kuna surve kalavarudele kasvab koguaeg. Ja kõige lihtsam ja tulemust toov piirang on selline, mis laseb kalal ära kudeda. Ka selles vallas tuleb meil areneda. Jah kuidas mõõta kudeeelset aega see omaette teema, kuna punane alustab kuderännet ja kohanemist juba kevadel. Haug talvel jne. See ongi teadlaste ja tarkade uurida ja kuskilt tuleb leida kesktee. Harrastajad ei tee märkimisväärset kahju oma spinna ja õngega, kalurid mõrdade ja võrkudega aga küll. Seega mina olen kahekäega poolt, et peamisele kalavarude hävitajale tuleb erinevate kalaliikide ja kudeeelse ajal püügipiiranguid suurendada. Kui sellega tuleb ka meile ehk harrastajatele mõni piirang lisaks, siis mina olen nõus. Seni aga on toimunud mäng ikka ainult meie väravasse ja peamisel kalatapjal kudeaeg endiselt võimalus tõsist kahju luua.EKS oma eksisteerimisega pole ka suutnud seda muuta ja votsellest on tõsiselt kahju. Niiet rahu, unnapüük on passiivne ja igav püük ja paljudes riikides on selline püük keelatud elusa kalaga. See on piinamine ju

Unnaga püük on väga põnev. Ja piinamisest rääkides, siis tõuk ja vihmauss piinlevad samuti, kui neid konksule aetakse. Nii et käed eemale elussöödaga püügist raisk plää.

Ootasingi juba jätku, et vihmauss on ka elusolend Püüdke tehissööda ehk landiga ja mure murtud

Üldiselt nagu tunudb, et kui mujal maailmas on vaja mingit liiki või veekogu kaitsta, siis mingi kaluri kaeblemine ei koti, või õigemini otsitakse tollele kuskilt millegi arvelt kompensatsioon ja püük lõpetatakse. Samas võibolla on mul vale arusaam. Tsiviliseeritud maailmas ma mõtlen. Idablokk on siiani ju süüdimatu, pool peipsit ka seal sees, seepärast meie poole kaitsmine nagu suurt ei loe.

Aga tehissöödaga saab ju kala haiget kui konksu otsa satub? Vahel lastakse lausa mitmeid-kümneid minuteid piinelda ja veel hoobeldakse selle üle foorumites ja piltide kommentaarides

Peipsile tuleb tulevikus läheneda ida poolt, võtad viisa ja lähed peale Petseri poolt ilma piiranguta , sedasi kaitsed eesti poolset kalavaru.

Kas, senjoor jurakas, püüab kevadel siirdekalu ka tehissöötadega? No neid, mida jõgedest, kevaditi, kokku ahnitsetakse.

Tozz, kui meil tuntakse, et midagi on vaja kaitsta siis pole ka kottinud kedagi ei kaluri kaeblemine ega ka harrastaja, on püüke kinni pandud, on võrgusilmasid suurendatud, keeluaegu lisatud ja pikendatud, ja ka keelualasid laiendatud ja juurde määratud, hetkel ongi teema, et teadlased arvavad, et hetke piirangud on jätkusuutlikuks majandamiseks piisavad, tuleks vaid neist kinni pidada ja paar betoonikärakat õhku lasta ja vbl ka mõnda muud liiki piirata(nagu kormo), paar meest arvavad, aga et vahet pole, mis piirangud on ja mis piirangud tulevad, kaluri püük tuleks igal juhul peatada, eriti kui jutt mõnest kindlasti kalaliigist. Seda veendumust ei kõiguta miski. Ma ise ei tea, vbl tulekski kõik kinni panna, aga mis ütleja ja teadja ma ka olen.

Venno, puhas saia, leiva ja taina värk. Usud?

Müün kärbsetõuke ja kokaiini - tulevikus

Mu ettepanek on kutseliste kalurite püügitasu tõsta 5-10 korda ja see lisaraha suunata püügivõimsuse püügilt eemaldamisse, mõrra ja võrgulubade riigile tagasiostmisesse, ehk piirangud jäävad samaks, või neid võiks isegi naksa leevendada, aga riik saaks vahendid ja looks meetme, kuidas püüniste koguarvu meie veekogudes hakata sammhaaval vähendama.
Asjalik kalur, ainult võidab sellest ja tal tekib reaalselt võimalus tulevikus vähemate piirangute keskkonnas kala püüda, rohkem kala saada ja kala eest ka head hinda küsida. Olen seisukohal, et rannakalandus meil võiks alles jääda, pidevalt piiranguid lisades aga lihtsalt tapetakse kogu see kultuur ja majandusharu. Probleem ei ole piirangud vaid liiga suur püügivõimsus.

Mis see püügitasu praegu on? Samas kas polnud varem juttu, et püügivõimsus seisab jõude ja seda ei kasutata?

Väga meeldib kasutaja
reinlo 06.12.2017 12:13
kommentaar
Inimene on positiivne ja innovaatiline.Selle asemel, et vinguda ja halada siin, on mehel plaan valmis, kuidas 15+ kg triibut kätte saada Peipsilt(seadust rikkumata)!
Võtke eeskuju!
 

Püügitasu oleneb piirkonnast, kus tulu, seal suuremad tasud, kus tulu väiksem seal väiksemad tasud, mitmes piirkonnas on need tasud aga naeruväärselt väikesed.

Jah- on olnud juttu, et seisab jõude, sellega peab riik tänagi arvestama, et see jõude olev püügivõimsus võib iga hetk realiseeruda ja sellise reservatsiooniga ka püügipiiranguid ette valmistatakse. Kõrgem aastane tasu sunnib "kalurit" mõtlema, kas on mõtet seda õigust niisama jõude hoida - kui aasta-kolmega juba ühe ajaloolise võrguloa ostutasu jagu riigile maksad. Ja kui teiseltpoolt on ka meetmed, vahendid ja ostuhuviline olemas, siis oleks eeldus, et seda võimsust saab vähemaks, mitte küll ehk 1-2 aastaga, aga pikema perioodi vältel küll.
Kutselise rannakalanduse säilimise- ja selle tasuvaks muutumise seisukohast, samuti kalavarude kaitse ja jätkusuutlikkuse vaatevinklist ei saa erinevaid piiranguid lõputult juurde laduda, nagunii on juba kohati mindud lollusteni, mida kinnitab juba ainuüksi meie kalapüügiseaduse ja -eeskirja mahukus, muudatuste arv ja -sagedus, samuti kalapüügiga seotud määruste maht. Juba ammu oli keeruline kõikides piirangutes orjenteeruda.
Mõistlik on mu arust panustada rohkem sellesse, et saaks neid mõrdu ja võrke püügilt vähemaks ja nii, et meil ei leiaks aset sundvõõrandamine, vaid puhtalt litsentsitasudega asi reguleerida ja tasudest saadava rahaga turumajanduslikult/vabatahtlikkuse alusel (võmalikku realisteerivat) püügikoormuist vähendada.

Et see niisama jutuks pole, siis kinnitan, et ma olen küll valmis 10x suuremat püügitasu maksma, kui tean et seda kasutatakse üleliigse püügivõimsuse turult kõrvaldamiseks.
Seda, et riik võiks osta tagasi ajaloolist püüdmise õigust on ka mitmed uuringud soovitanud, aga takistusena on nähtud vastavate vahendite puudumist, siis palun väga, et rannakalandusel üldse mingid väljavaated oleks, siis ma olen nõus panustama sellesse!

PS. nakkevõrgu võiks harrastuspüügivahendite nimekirjast samuti eemaldada ja las nood, kes täna harrastajatena püüavad hakkavad samuti kutelisteks, või siis mingiks kutselise ja harrastaja vahepealseks, nagu on Soomes, selleks kaotada see 10 võrgu nõue, et nad saaks 1-2 võrguga käia, paljud tänased "kutselised" ilmselt jätaks omale vaid 2--3 võrku ja loobuksid ülejäänust, ehk see boostiks omakorda lubade pakkumist riigile ja praegused harrastaja load jagaks selle vahepealse nn. "poolkutselisete" või "randlaste" vahel ära, see võiks olla ka kohustuslik vahe-etapp saamaks päris kuteliseks (täna nõutakse kutseliseks saamisel teatavat kutselise kalapüügi staaźi ).

Gromka- kui talve jooksul kõikide käikude (2-4 korda) peale Peipsile, saaks kätte 15+ oleks vägagi kordaläinud käik. 15+ kiiska võiks vast välja küll venitada. See soovitus pigem neile kellele ei jätku ja halavad.

Neid teisi ma silmas pidasingi.

katsetaja, palju näiteks sinu aastane püügitasu on? 

Ma isegi ei tea, muutub igal aastal, alla 50 kindlasti.

Naeruväärne summa ju. Arvestades väljapüütud kalade kogust.
Juraka jutt õige küll selles suhtes et talvine unnapüük tuleks taas keelustada. Mõttetu pasiivne püügiviis.

Et kui kellelegi tundub mõttetu, siis keelustada? Millest see, laialt levinud, arusaam, et kalapüük peab olema ilge vehkimine, st aktiivne? Ei pea ju.

Venno, pesukausi ja vanni ääres võib rahulikult õngitseda, lööb kupli aluse selgeks aga närvi ajab see, kui mõni jookseb oma kümne unna vahet ja siis tuleb siku- või mõssimehelt unnale söödakala nuruma.

Eesti inimene on nagu vasikas kevadel lahti lastuna.

Ei pea muidugi. Aga minu silmis on und nagu võrk või mõrd. Püüab ka siis kui  kalamees eemal tina paneb või niisama perset sügab.

No ega siis kümneunnameeste pärast kõik pea ju kannatama. See siinne jutt hakkab juba võpsikusse tüürima. Ahvena limiidi kohta on arvamus, et mõne müügiks püüdja pärast ei peaks ausad kalamehed kannatama ja piirangut peab olema teaduslike uuringutega põhjendama. A talvise unnimise puhul piisab sellest, kui "minu arust mõtetu" ja kümneunnimehed püüavad veed kalatumaks, et piirame ära. Kus on loogika?

Ega see und nüüd päris nii ka püüa, eriti talvel. Kui tina tahta panna ning unn kolm päeva ühes kohas liguneb, siis see saak jääb kesiseks. Mina, umbes poole tunni tagant, vahetan unna asukohta. Ega sikumees ju ka viis tundi ühte auku tao, kui kala pole, siis pole. Võib juhtuda, et kala ujub ja leiab selle sööda, kuid tasub ise otsida ikka. Suvel on teine lugu, sest siis und triivib tuulega või söödakala mõjul ja see otsib ise ka kala.

Suvel on kala laiali, talvel vägagi piiratul alal ehk lihtne oskajal kammi teha.

Haugi puhul pole küll täheldanud, et talvel nad ühes kohas passiks. Üks siit, teine sealt jne. Loomulikult on kohad, kus kalal meeldib rohkem olla, kuid samuti on vedela veega.

Nii on jah, et vesi on vedel ja jää on nagu on.

Jõest on küll lihtne unnaga talvel haugi saada,vähegi vaikne,nurgatagune sopike haugi täis alati

Jões looglisem jah. Otsid või tead sonne ning haugita üldjuhul ei jää. Järvedes ilmselt sellist eripära ei ole aga kindlast ka seal teatud kohad, kus kalal rohkem pesitseda meeldib - eelkõige mõtlen pisemat kala, sest küll röövel ka end nendesse piirkondadesse elutsema sätib

Olen sariunnija.
1) Aktiivne püük 3 unnaga ei sisalda passimist, ehk neid on vaja pidevalt ümber tõsta ja kohti vahetada.
2) Umbes 80% püüdjatest ei tea aktiivsest unnimisest mitte midagi ja ilmselt surnud särg vedeleb roo ääres augus hommikust õhtuni, lisaks on und kinni jäätunud ja kala ei võta niikuinii.
3) Enamik sellest 80% unniga passijatest kasutab liiga suurt/nüridat konksu ja haagib liiga ruttu (sellele viitab juba unna juurde jooksmine) ja seega nad kala kätte ei saa niikuinii.
Seega keskmine unnija paneb oma koguse unne roo äärde sisse, kus nad vedelevad õhtuni kinnijäätunult ja isegi kui võtab, siis nendest saadakse kätte ikka päris väike % kalu. Isegi õige rakendusega, kus on väiksed ja teravad konksud, on tabavusprotsent 50 selline, millega võib rahul olla. Lisaks loeb haugi neelamise ajal liini järgi andmine, et kala ei tunneks takistust ja tegelikult poeunnid on saastad ka, takistuse vähendamiseks tuleb neid ümber ehitada (kärinavedru lühemaks+määrida määrdega). Püügi ajal pidev jääst puhastamine, kohtade otsimine, värske söödakala, õige neelamisaeg jne. 

KÄED EEMALE  taliunnapüüdjatest!  

Eesti keskmises madalas järves paikneb haug suht suvaliselt, jões jah madalike äärest lihtsam otsida (olen saanud alla tunni ajaga 4tk ühest august). Ja talvel peaaegu alati haug on eemal väiksest söödakalast, ei tea, miks. Samas jõe peal käib sikumees, kes puurib mööda jõge liikudes kõik auklikuks ja saab ka vahel rohkem kala, kui ma undadega, lisaks tal muidugi ahvenad, mida ma unnaga ei saa. 

Nolkide suremine on jah ainuke probleem selle unnimise juures, aga norm. doktori tangidega ja suurema söödakalaga on probleem minimaalne, 90% saab käitumise järgi aru ka, kui on haaranud väike haug.

Samahästi võime juba tonkatamise lugeda mitte aktiivseks ja keelu alla.Päris tase suhtumine, kui mulle ei meeldi siis võiks ära keelata. Püüa nii, kuidas endale meeldib ja jäta teised püügid rahule.

Ma olen KEI0-ga nõus unnimise koha pealt. Ise mässan tavaliselt nii suvel kui talvel kahe unnaga ja see on üsna aktiivne tegevus. Suvel paadiga väikse laine sees on see vaata et aktiivsem tegevus kui landi järelvedu. Oma unnad valmistan samuti enamasti ise ja nende tükihind ei olegi nii madal kui võiks arvata.

Pärnu jõe keskjooksul.
Talvine unnatamine on saadanast, püüan ise ka ja tuttavalt jõelõigult unnaga haugivõtmine on põhimõtteliselt sama lihtne kui poeletilt. Talvel unnale kipuvad ikka tulema just need suuremad kes kevadel lanti mitte ei taha. Kuna mulle landipüük ikka tunduvalt rohkem meeldib siis olen viimastel talvedel unda vaid siis kasutanud kui muu kala võtuga vilets on, sest mis isu on terve hooaeg piitsutada vett kui teada, et talvel enamus kalamoodi hauge välja on võetud. Hasarti pakub muidugi kõvasti kui lipu lehvima lööb ja kärin taga aga risti ette ei lööks kui ära keelataks. Järvedel ja suurematel jõgedel ei ole asi ilmselt nii trööstitu.
Või kurat seda teab, miks kala vähe ja väike on. Ennemuiste oli igal taluperemehel mitu mõrda(ka tiibmõrred angerja jaoks) ja siis veel noodad- notid ja kogukondlik liivipüük. Kala olevat olnud külluses ja suured. Viimast oleme tuttavatega proovinud ja aga no üks õngemees saab ka päevaga rohkem kui.... õpetajad on kusjuured ikkagi veel kogenud mehed kes omalajal tegevusest osa on võtnued.

Unnatamisfännid olid nutikad juba vene ajal, kui vähemalt talvel oli see keelatud. Keerati keevituselektroodi traadist kinnitus, mille lume alla sai ära peita. Plastist torutükile mõni meeter tamiili ja konks. Õhtuhämaruses tiriti haugiemad jää peale.

Miskit uut, head,..jääpüügi kombet pole kuskil kellegil silma maailmas hakanud?

Unnapüük mulle ka jubedalt meeldis ja kõvasti möllasin selle püügistiiliga.  Ma olin siis 12-14a ka
Praegu pean unnapüüki igavaks ja passiivseks püügiks. Jah, need 2 (kahe) unnimehed pole probleemiks, aga kui keegi siin väidab, et meil Eestis pole probleemiks justneed 5-7-10 unna sissepanijad ja undade valveta jätmine, siis need mehed kas valetavad või pole nad piisavalt talvel veekogudel püüdmas käinud.
Ja elussööt püüab igakell produktiivsemalt kui siku või landipüük.
Ja kui veel laduda hunnik undasi püügile ja seda erinevate (paljude) kalastajate poolt, siis loomulikult sellega teeb kõva kahju väikejärvedele ja jõgedele.  Ja peamine, ennekude püütakse need röövkalad kinni!  
Punkt.
 

Jurakas, sa püüad 3x rohkem kui keskmine 10 võrgumees.
 

Siinkohal ma tahaks küsida, et mida see undade valveta jätmine, tegelikult, mõjutab? Mitte sittagi ju, lihtsalt eeskiri ei luba. Muud midagi. Undade arv aga mõjutab küll, see on ju loogiline. Kuid sellega on nii, et praegusel ajal ei suudeta ju mingit kintrolli teostada, seega pole ju eriti vahet, mida piirata.

Jurakalt tuleb segamini mõistlikke ja siis jälle täiesti arusaamatuid seisukohti. Ei ole ju nii, et jurakas=eesti kalastamine See, et kellegile isiklikult mingi püügiviis ei meeldi, ei saa olla kaalukeeleks. Passiivsus on ka suhteline - nii nagu mõni püüab tonkaga passiivsemalt ja aktiivsemalt, nii on ka unnatamisega. Samuti on mingis mõttes passiivne ka merikapüük, kus võtad sisse ühe koha ja loobid seal 2-3h järjest, lootes, et kala sinu püügialast läbi ujub või aktiivseks muutub. Kui paljud, sealhulgas ka jurakas mõistavad hukka selle 15 kg-se ahvena kaalupiirangu kasvõi ainuüksi sel põhjusel, et seda pole võimalik kontrollida normaalselt, siis miks peaks unnapüügi lisareguleerimine andma tulemusi? Kontrolli on ju ka siin vaja teostada. Kui keegi soovib haugidele appi tulla seaduste poolelt, siis võiks pigem alustada sellest, et muuta haugipüügi keeluaja algus üleüldiseks, sõltumata jääkatte olemasolust või selle puudumisest.

Alles mõned aastad tagasi oli talvine undamine keelatud. Eks vahel keegi salaja pani ikka unda, aga sellist massilist undade toppimist polnud. Pärnu kalamüük hoopis teine teema, seal raha taga ja selge et need kes harjunud müüma, need müüvad ikka edasi, kasvõi läbi ussimu....i .

mis see trahv on,kui mul juhtub 15,4 kg olema.viimalti küll pärnu lahest ahvenat püüdsin ehk 10 või enam aastat tagasi.

Kui, püük ületab looduslikku taastootmist, tuleb kalakasvandused tootma panna , kui neid on vähe, tuleb neid juurde teha.Punast asustatakse, angerjat asustatakse, tõugjat asustatakse aga miks siis ülejäänud liike ei kõlba asustada?Ma arvan, et siin on päästerõngas.