kurjad maaomanikud

 Kallasrada on sinu jutu järgi on nagu küla lits keda võivad kasutada kõik , kes soovivad ja tagajärgede eest ei vastuta keegi. ( vabandust väljenduse eest).Aga kuidas jääb riigi teatajast pärit paragrafiga, mis tooks tõe päevavalgele, ole hea ja näita meile ullikestele.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadus
§ 38. Kallasrada
(8) Purre, sild või muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ning sellist ehitist võib kasutada üksnes omaniku loal. Kasutamise luba eeldatakse olevat, kui omanik ei ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks.

Kui laiduril keelavat silti ei ole, siis võid paadiga seal randuda ja kala püüda ning päikest võtta.

Ja nende kõrval tee , mis tahad. Küsimus on kellele kuulub ja kelle hallata on kallasrada , mis on LUBATUD KASUTAMISEKS KÕIGILE.Siis saab vastuse, milliused õigused ja kohustused on maaomanikul kallasraja suhtes.

Lihne ju. Omanikul on õigus ja kohustus lubada inimesi kallasrajale ning tal on õigus (vust ka kohustus) seda kallasrada ka hooldada ja hoida. Umbes nii peaks lihtsustatult olema seaduses kirjas. Olgu omanikuks siis kestahes tegelane.

Soovitus ja kohustus helistada kallasrajal toimuvate seaduse rikkumiste puhul, 1313 ja ehk saavad paharetid karistatud.

Mino talo alusel  "kallasrajal" vöib kohati  VABALT nabani või põlvini MUTTA   sisse vajuda !  Järwe puhastuse käigus  jäi just pool  Põrmu talo  ga piirnevast  järvest PLAANIPÄRASELT saneerimata! 

Mida hr. soomuskarp soovis kommunikeerida mulle, jäigi arusaamatuks. Kallasrada võivad ekspluateerida kõik, veekogu avalikuks kasutamiseks. Veekogu on see lits, kallasrada on pelgalt trepimade litsi juure pääsemiseks. Seejuures kordan, peab olema tahe ja plaan seda litsi pruukida, avalikult, lubatud määras ja tegevuseks. Ilma sellise plaani, tahte või kavatsuseta ei või ,,trepimadet" siiski kasutada, kui omanik trepimademe kasutamisega nõus pole, või seda ei saa eeldada. Sobib see rehkendus? Ma võin hiljem muidugi hunniku eriparagrahve, erinevatest seadustest ka siia tuua, aga sellest poleks ehk su jaoks tolku? Sa arvad teadvat vist naguniigi.

Padar pani koos kompanjoonidega siis Tsopa järwele planeerituist vahendeist osa oma karmani? Ja mud jäeti ilma nii rahast kui poolest Brighton Beachist?

Inimesele jäeti haigete põlvede raviks ravimuda priilt kasutada, aga kus sellega. Anna palju tahad, tee palju saad ja ikka ei olda rahul.

Lisaks veel selle teema juurde, et Eestis on ka palju eraveekogusid ja neil ei ole mingit kallasrada, kui just see veekogu ei ole määratud avalikuks kasutuseks. Kallasrada on ainult avalikel veekogudel ja avalikuks kasutamiseks mõeldud veekogudel. 

Sõna kallas r a d a, ütleb juba iseenesest, mis on selle õiguse mõte ja eesmärk -  enamasti on selleks ikkagi võimalus liikuda kalda ääres ühest punktist teise. Olen ise mõlema poole esindaja, oman kinnistut veekogu ääres ja samas liigun ka palju teistel veekogudel. Alati katsun austusega suhtuda kaldaomanikku ja mitte ronida kellegi elamise, suvila või sauna läheduses ussi leotama. Kanuumatkadel võib tekkida olukordi, kus mingi takistus segab vees liikumist ja on vaja kanuu korraks kaldale sikutada ja mööda kallasrada takistusest mööduda, sellises olukorras ei saa tõesti kohta valida. 

näib et mõnel kadus mitte aind kõnevõime, vaid ka kirjutamise- ning hüpoteetiline-oletuslik rehkendusvõime

Ehks siis kokkuvõtvalt - avaliku veekogu kallasrada on kõigile kasutamiseks ( vahet pole kes või mis seal enne tehtud on) ninga kallasraja kasutaja võiks olla kah inimene ja mitte pasandada. Ükskõik mida keegi arvab siis seadus on selline ja seni kuni veeerikadutusluba pole tuleb asjaga leppida.

veeerikadutusluba on nii äge sõna, et selle peaks kindlasti sõnausele saatma.

Kas keegi käis nädalavahetusel Ramsi poolsaarel. On võimalik sealt paati vette lasta või on kuri maaomanik tõkkepuu jäädavalt kinni pannud.

See tõkkepuu on jäädavalt kinni.
 

Kurb.Kas sealtkandist veel paadi veeskamise võimalust on?

Haapsalu, Rohuküla

on keegi jõudnud rääkida selle maaomanikuga? pole veel ise sinna jõudnud.
 

Noh, siin jagatakse õigusi ja määratakse kohustusi. Teen ettepaneku, et miks ei võiks iga eramaal ringi sibliv, lagastav ja sittuv tegelane omada õigust sitalabidaga üle küüru saada.

Vaevalt mõnel kalamehel selle vastu midagi on. Kuidas aga eraldada terad sõkeldest? S.t. kaldal käijana ma hea meelega ennetavat labidamüksu väga ei tahaks saada..

Seal ei ole midagi rääkida. Ta ei soovi kalamehi sinna enam ja kõik. Lähim slipp on Österbis. Otseselt tal midagi pistmist selle poolsaare tipus oleva kinnistuga ei ole. Tema maad on enne. Aga kuna vald on unustanud omal ajal tee kasutamise servituudi teha, siis on tal tee sulgemiseks täielik õigus. Täna on nii, et isegi vald ei pääse ilma tema loata oma maadele. Minu teada oli ta 1. mail oma aia ääres ja saatis isiklikult kõik saabunud paadid tagasi. Hea närv peab olema.

Österby on ajaliselt kaugemal, kui Haapsalu. Kui paadil vähegi mootorit on.

Ise käisin seal 5. mail. Jätsin auto veidi enne aeda teeäärde ja jalutasin otse läbi metsa kummipükstega mereäärde. Kahlasin seal ringi ning tulin mööda teed tagasi. Hetkel tundus, et päris mitmed olid muretult selle värava avanud ja läbi sõitnud ning paadikärusid oli Ramsis mereääres 4-5 tk. Kahju kui kinniseks jääb, täitsa hea kahlamise paik on olnud.

vallal võimalus kohtutee ette võtta kui vaid tahtmist on

Homme kohtumine valla esindajad versus uus maaomanik.
Kui kokkuleppele ei jõuta on võimalus kohtutee. Loodame, et maaomanik ei ole väljas sellepeal nagu railbaltika omad. Võimalus suhu saada on on küllaltki suur.

See Ramsi ots on väga popp paatide veeskamise koht olnud pikka aega. Pm. polegi seal kandis muud kohta kust paati vette saada või mere äärde üldse pääseda. Üldisel oleks tore kui keegi asja ette võtaks võidelda selle eest et tee avatuks jääks. Mis vene foorumites rahvas räägib selle kohta? Venelastele see Ramis ka lemmik koht ju.

Häirib see liiklus siis seda maaomanikku või on tegu lihtsalt m.nniga?

Eks ikka häirib. Tal pole ka kaitsvaid puid. Ja arvestades kuidas seal külavahel autode ja treileritega tolmutatakse, siis täitsa arusaadav. Prügist ma üldse ei räägi.

aga võiks rääkida. Kuidas läbisõitev sõiduk prügistab.

Tahad näidet? 29-30 aprill korjasin teeäärest taarat, mis talvega kogunenud. 1 mai korjasin uuesti. Nüüd juba värsket. P.S. Siin kõneks olev kinnistu ei kuulu mulle, mind pole vaja kividega loopima hakata. Aga see ei ole ainuke koht, kus kellelgi kopp ette tuleb. See poolsaare tipp näeb kohati ikka väga kole välja. 

Ma oletan ka et ex see prügi pärast rohkem kinni pandi,tolmutada seal vähemalt mina küll pole saanud,kuna tee ei luba kiirust arendada seal,muidugi kellel autost kahju pole saab igal pool kihutada.

tipp tipuks, kus sõidukist väljuvad loomad ja sisenevad, seejuures manustades kaasatoodut.  Aga sõidu pealt, transiidimaaoamaniku kinni pandud kinnistul, väga ei prügista ju, rännaku viimses, või alustavas, osas. Erinevalt ehk vastunäitena maanteest, kus liikluskoormus ja loomade transportimise tihedus võrreldamatut suurem,

​Korjasid maaomaniku teenistuse ära, ja pahandame, et maaomanik ei soovi kohustust, ilma maalt leitava realiseerimise õiguseta. Oleks kümnekad vedelend, oleks needki prahi pähe enda kotti toppind!

Muidugi, jumala suvalises paksus kikkaseenemestas komistad ka hunniku viinapudelite, olmetehnika, rehvide ja ehitusmaterjali OTSa.  Imeline on see üllatusi täis eesti loodus mida eesti mehed on kujundanud. 

​Aga, kas äkki need pudelist kuukajad pole hoopis miskid jalamehed. Peale selle, et ei pruugigi kalamehed kõik olla.  Jalameest ju tõkkepuu või liiklusmärk ei takista, ega ka kohusta, maad mitte läbima.
​Pudeli-, ja muu prahi proobleem ei pruugi laheneda läbisõidukeelu meetmega.
​PS. ma ei vaidlusta üldisemas plaanis asjaõigusseaduslikku tegevust (mõlemalt poolt), vaid lihtsalt üritan ka miskit sekka öelda ja avaldada sellega seonduvaid tahke.
​PSPS. Ma muidu olen üsna veendunud, et kalamees kui selline, pole keskmiselt just harju keskmisel tasemel kodanik ühiskonnas, vaid pigem ikka alla selle.  Mõnel on kindlasti miski teine nägemus. a la, et kalamees on miski teadlikuim, eeskujulikum ja kõrgem level by default, juba kala püüdmise huvi olemasoluga.
​Kui see nii oleks, siis oleks/peaks olema muu kalastuväline ümbrus nagu maastik Mad Maxi filmist.

Tegelt olete selle kinnipanemisega täitsa valel teel. Mõelge natuke. Eks see lagastamine ja tolmutamine on üks aspekt. Aga kui nüüd edasi mõelda, siis tagati sulgemisega isiklik privaatsus. Ja veel midagi. Ja aru ma ei saa, kuidas on võimalik, et terve külavahe tee on kaetud servituutidega ja siis üks lõik jääb välja.....

Kui rääkida kihutamisest siis mul sellest täitsa kõrini. Minu maja on esimwne kes selle jubeda tolmu saab ja tolm tuleb terassile ja maja akendele. Suvel muru niites tee ääres sõidab mõni mööda ja vaata et annab veel gaasi juurde kuigi näeb et inimene väljas. Selle mehega pole mõtet seal otsas vaielda kuna tegemist juristiga ja mees teab mida ta teeb.

Tuttavaga rääkides kes oli taolise asja otsas,kus naaber pani tema koduni mineva tee kinni,kuna tee läks läbi tema maalt,asi läks ka kohtusse,ja sealt sai tuttav mul võidu,kuna mingi heatava ja vanad karjalauda teed,et umbes kinni panna ei tohi ainult võib maksustada.

üldistav jutt, et juristiga vaielda pole mõtet, on täielik BS.

​Igapäevaselt vaieldakse nendega, leitakse kompromisse ja ,,surutakse ära", kohtus neid võidetakse, nii tavakodanike kui ka teiste juristide poolt.
Pole mõtet?

​

kas keegi on uurinud vahepeal,kas ramsi ps tõke on eemaldatud või mitte? siis tean kas pean võtma 20km pikema ringi paadi sõiduks või saab kergelt ja lihtsamalt tuulekale 

Eks idioote on mõlemal pool, nii kalameeste hulgas, kes lagastavd ja ka maaomanike, kelle eluroll on lihtsalt *unn olla.

Mees ei lase võõraid läbi. Ees uued väravad arvata võib et nüüd ka lukus. Mehel täielik õigus kinni panna kuna vallal kunagi mingi vimka sees ja mees kasutas selle ära. Talle kuulub terve poolsaar va. ramsi võska. Asjaga tegeletakse aktiivselt aga see ooper võtab aega võibolla aastaid.

Tuleb teha teine värav ja tõkkepuu selle mehe jaoks, et ta siia poole tagasi oma poolsaarelt ei saaks.

 

Neid tõkestatud kaldaääri on päris palju. Huvitav, mis siis saab, kui kuskil päris tõsine õnnetus juhtub ja kiirabi kohale ei jõua.

Leppar kas nüüd tõke eemaldatud ja värav paigaldatud?

Pühapäeval oli värav kinni ja maaomanik saatis kõik tulijad tuimalt tagasi.

Uurisin tuttavalt keskonna tegelaselt ja ta arvab et see jääbki kinni,kuna see poolsaar pm köik eramaa ja tee ka,nii et seal pole midagi vaielda,kuna tal pidi olema õigus era tee sulgeda. Tuleb leida uus koht paatide jaoks kahjuks.

Kas keegi viitsib panna kaardile punkti kus see Ramsi tee värav on?

500 meetrit enne võskat.

Äkki see ala siis või http://kaart.delfi.ee//?bookmark=3575fdb200516aeeeb5a971d0f0fe091