MINA HIIGELTUULEPARKI HIIUMAALE JA RANNIKUMERRE EI TAHA!

Kas põlishiidlsne peab tänu sellele et saarel tuul on sulle särtsu tegema. Hehh uusrikkad. Mõju ongi megahull, ei pea uskuma kes pole realist. Toota tööstust et toita tööstust ja vastupidi. Aga nagu näha juuresolevalt pildilt ja eelnevalt siis elektrilahenduse väljamõtlemine pani aluse ülemaailmsele reostusele...pidurdamatule. Saja aasta pärast on naftad,põlevkivid otsas . Paneme aga tuuleparke täis. Lõpuks vallandame jälle jääaja. Kinnimakstud teadlase sõna ei maksa mitte midagi

Nu igatahes ei leia su tekstist claw mingeid ümberlükkeid, et see nii olla ei või.  Miskit teadusliku tõestust sa ei esita, kuigi väidad sellese uskuvat ja sellega ka argumenteerivat. Sitta sellest! Hulem on see, et sa eitad selle võimalikkust.

​Darwinism puutub siia kahjulikuse ja kasulikuse mõõteprisma iseloomustuseks.  Tuuleheneraatorite mõju kuskil punktis X ei ole kindlasti samane, ei kahjulikkuse ega kasulikkuse mättalt, kui punktis Y või Ü.
​Ses suhtes oleks vaja enne kahju ja kasu defineerimisel konsensusele jõuda, enne kui kõiki hõlmavalt kasust või kahjust rääkida saaks.

https://scholar.google.com/scholar?q=environmental+impact+of+wind+energy&btnG=&hl=en&as_sdt=0%2C5

https://scholar.google.com/scholar?q=environmental+impact+of+nuclear+energy&btnG=&hl=en&as_sdt=0%2C5&oq=environmental+impact+of+nu

https://scholar.google.com/scholar?q=environmental+impact+of+coal+energy&btnG=&hl=en&as_sdt=0%2C5

Lisaks, wuudised, sinu armastatud wikipedia on täis paksult infot:

https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_impact_of_wind_power

https://en.wikipedia.org/wiki/Environmental_impact_of_nuclear_power


 

Kas põlis kohta-järvelane peab kannatama kaevandamist ja tuhamägesid, et põline hiidlane saaks tlekat vaadata?

See "põline" on selline suhteline mõiste. Julgeks väita, et Kohtla- Järve põliselanik on enamalt jaolt pisut vähemate juurtega kui Hiiumaa oma.
 Mis tuulikutesse puutub, on neile vist 2 põhilist vastuväidet- visuaalne reostus ja tiivikute müra. Lindudele pidi ka ohtlik olema.
 Mõni väidab, et üleüldse on nende kasutamisel asi rohelisest energiast kaugel tuulikute enda tootmise kalliduse ja energiamahukuse tõttu.
Asukoha valikul juhtub paratamatult, et mingile elanikkonna grupile tehakse liiga. Kaugele merre on tuulikuid ka keerulisem ehitada, et seda vältida.

info paksus teadmatuse alal on suuem kui teadmiste alal. Pealegi, räägib wikipedia miskist võrdlusest fossiilsete kütustega. Ma pole nende kohta miskit sõna võtt ega võrrelnud noid tuulest saadavaga. Nii, et mittesittagi pole selle artikliga seal tega siinses kontekstis, mida ma pean võimalikuks.


​"Mis iganes on nende numbrite taga, üks aspekt kumab selgelt: Eesti ühiskonnas, seega ka lõviosa teadlaste seas, ei ole ettekujutust, mis on kliima. Kui räägime Eestis kliimamuutustest, siis me lihtsalt ei tea, millest räägime. See on sõna, millel puudub meie maal sisu. Loodus ega ühiskond tühja kohta ei salli. Kui teadlased ei paku adekvaatset ja usaldusväärset informatsiooni, täidavad selle lünga teised.

Mõnikümmend aastat tagasi lisandus mõistmine, et inimkond suudab kliimat mõjutada ning et ühiskonnal on teatav roll kliimasüsteemi funktsioneerimises. Loogilise jätkuna kisti kliimamuutuste problemaatika poliitilise võitluse areenile. Loomulikult taheti parimat, aga välja tuli nagu alati: «teaduslikkus» muutus malakaks, millega teisi tümitada ning suur osa diskussioonist omandas religioosse varjundi. Osa inimkonnast nimelt usub kliimamuutusi ja osa mitte. Neile sekundeerivad agnostikud, kelle jaoks kogu temaatika on mõttetu.

Eriti demoraliseeriv ja akadeemiliste väärtuste positsioone kahjustav on meelevaldne (nt Al Gore’i stiilis) üldistamine ja loodusseadusi ignoreeriv lahmimine. Väljapääs on mitte lihtsalt veel rohkemate faktide kogumine, vaid sügav arusaam meie teadmiste piiridest ja (Augustinust parafraseerides) oskus eristada seda, mida teame, sellest, mida arvame teadvat. See on raske ka tippteadlastele." 

http://arvamus.postimees.ee/3774501/tarmo-soomere-kliimateaduse-saamatus-on-vesi-poliitilise-kempluse-veskile

Noh, selline asi, nagu elekter oleks Hiiumaale ka liiast! Kümneid tuhandeid aastat saadi seal ilma läbi, rahvas oli rohelise elulaadiga, aga nüüd siis voolu vaja! Nagu Leninid oma GOLERO plaaniga.

Ma panen rattaga Lätti poodi tunniga ja tagsi kolmega!

Huvitav kuidas mõjutab tahtlik või tahtmatu, veealuse elektriliini katkemine läheduses liikuvate laevade gpsi navigeerimise, laevateekaardistiku ja elektrisüsteemi heakorda? Kuidas mõjutaks samasugune olukord juba ainuüksi ühe juhtumusega tervet läänemere kalade populasiooni. 

Õudselt! Ma usun, et kõik hiidlased tahaks, et saat el.võrgust välja lülitada.

Päiksepark pandi kärdlasse paika ja ca pool linna on päikesepaistega murreta, teine samasuur park veel ja päikselisel ajal linnal sõltumatus peos. Tehnika arenedes ei lähe tooted odavamaks, peaks ju, saab toota rohkem,odavamalt kiiremini ja paremat , ka tööjõud ja tootjariik valitakse turul sobivaim/odavaim.Lõppkokkuvõttes on kõik kallinenud massidesse. Tehnika lubab toota enamust mis siiani toodetud mustmiljon korda kergemini. Kuid pea kõik maksab iga aastaga rohkem. Hambatikud võivad odavneda aga samaaegselt plastiktops kallineb kus sees need on. Iga aastaga liigub inimkond tupiktänavapole kus varsti süüakse tuubitoitu ja elektrita hambaid ei pesta.

Jah! Hiidlased ehitagu parem siis omale selline päike, mis paistab aastas 365 päeva, siis polegi tuulikuid ja kaablit merre vaja. Küsigu saarlastelt nõu.

Äkki teeks hoopis Norraga koostööleppe tõusu ja mõõna elektrijaama tootmiseks ja tooks kaabli neilt?. Puuriks kaljudest trassid läbi ja neelaks kaljukanjonitesse tõusust tulenevat vett. Genekad tunnelitesse, muide sedasi saaks läänemerre tursamaimu ka lasta. rahata. looduslik elektrijaam

Siis juba kavalam kaaber Marsilt. Seal on päikesetormid jube võimsad, liigutavad igat asja, genekast rääkimata.

Viimastes vestlustes oli kuulda pea 100 alust mis rajale pidid jääma. On siis tegu hoopis kullaveokolonni ja iidsete kaubandusartiklite otsingutega või tõesti on vaja need vurrid betooniga merepõhja valada

See võib olla ka vabamüürlaste ja sooroslaste nipp, et peita maakera suurimad naftavarud, mis on Hiiumaa all. Neid varjatakse Eesti rahva ees, aga kui tulevad õiged mehed võimule, antakse need naftakäigud rahvale teada ja elame nagu saudi kuninga kassid! Vot sellepärast pannakse tuulikud peale, et lihtrahvas ei saaks naftale ligi.

tuulik ongi ise eraldiseisev jaam või ülekanne mis merepõhjast mööda merealust liini naftat pumbata saab. Aga  jah mõnesaja aasta eest suure põhja ja läänetuulega lasid purjekad purje maha ja lasid end hoovusel lükata kuhu tarvis. Juhtus see olema siis rootsi kullaveokolonn või marmorist tugipostid ateenareisist, karile neid sattus

Kulda seal on ja mitte vähe! Kolhoosiajal ju lestad ka seal läikisid kuldselt, eks nad põhjas hõõrusid vastu hunnikuid.

Nii üllatuslik kui see ei ole, siis kõige rohelisem energia on tänapäeval tegelikult ikkagi aatomenergia ning korralikult ehitatud jaama, mitte sellist, nagu Fukushimas oli. Aga selleks on vaja ka kordades rohkem tarbijaid, eelkõige tööstustarbijaid, kui meil, et asi end ära tasuks. 

Mind ikkagi huvitavad need alused ja nende saatus koos sinna sattumise teekonnaga. Kas Norralt,Taanilt,Rootsilt,Suurbritannialt,Iirimaalt,Islandilt,Prantsusmaalt,Hollandilt,Hispaanialt - on võimalik meremuuseumidest hankida koopiad info kohta, et tuvastatud kaupade omanikud/laevamehed leiuga ametlikult omavahel ühendada. Ka mitusada aastat tagasi olid sadamapaberid soravalt täidetud. Kindlasti oleks huvitav kui mistahes vara reaalne omanik saaks tagasi nõuda/osta/vahetada leiu kui see on tõendatavalt temale kuuluv pärandvaravõi tema on selle ainuõiguslik omanik.Pärijaks olgu riik või inimene. Kaasneks lihtsalt siis erinevad kulutused, näiteks- Eesti arheoloogidele/sukeldujatele tasude maksmine. Ajalooürikutest võib leida infot bandiitide kohta kes kullaveo kolonne mõõkadega lahti raiusid.Tasub ette mõelda kui endale ahnitseda! Nii vist ei tohiks jah ,et kudekalade siirderänne võib jääda kannatavaks pooleks tänu kellegi mikrovurrile, seegi peaks panema piiri, et sinna vette neid ei tule, vähemasti mitte enne Norrat
 

Mõnisada aastat tagasi olid kõik kaubalaevad korralikult kindlustatud. Omanikele maksti kahjud kinni ja noile merepõhjavarandustele võiks pretendeerida ehk vaid tolleagsed kindlustusfirmad.

Naljakas on see, et selle suure rohelusega tekitatakse loodusele märksa enam kahju. Paraku kulub tuuliku tootmisele-käibes hoidmisele märksa enam energiat, kui ta tagasi toodab. See "enam-energiat" kompenseeritakse lisa kopatäiega kivisöest.

See tuulikute wärk on lihtsalt 1 @ri... Aga kalaga on jokk meres..see on raudpolt Kurb...

Vanasti käidi laineid vaatamas kui tormas, nüüd saab selliseid hetki oodata? https://9gag.com/gag/a5b4P1o?sc=gif