Otsi
Kas elektrimootoriga varustatud veesõiduk on ikka mootoriga varustatud veesõiduk?
1
2
3
4
21.05.2012 19:55
Pole kaua seda teemat siin puudutanud, nüüdseks üle neljakümne kirja ametitesse saadetud ja pea kümmekond kirja Õiguskantslerile ning tulem on järgmine - põhimõtteliselt algatab Keskkonnainspektsioon minuga diskussiooni antud teema üle, mitte ei selgita enam omi seisukohti.
Toon siia kopi Keskkonnainspektsiooni viimasest kirjast, kus nad põhimõtteliselt selgitavad mulle omi seisukohti ja soovivad antud teemat juba vastastikku arutada.
On siiski tõlgendamise küsimus, kas ikka elektrimootoriga veesõiduk on mootoriga veesõiduk, või ei ole.
-------------------------
Veemootorsõiduk on mootoriga varustatud ujuvvahend või mootoriga varustatud veesõiduk. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et elektrimootor on samuti mootor ning kui kaitse-eeskiri keelab mootoriga varustatud ujuvahendiga liikumise kaitseala veealal, siis on ujuvvahendi või veesõiduki liigutamiseks keelatud kasutada ka elektrimootorit.
Käesolevaga teeme Teile ettepaneku kohtumiseks pooltele sobival ajal ja kohas, et Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud seisukohti selgitada ning teemat vastastikku arutada.
Lugupidamisega
Peeter Volkov
Peadirektor
-----------------------------
Mina olen paraku ikka teisel seisukohal:
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
------------------------------
Nendest kaalutlustest lähtuvalt keelab määruse eelnõu kasutada sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukeid avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Elektrimootoriga paatidele, mille tekitatud müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, mille ainete leket ei toimu ja kiirus väike, see keeld ei laiene. Nagu eelmises lõigus mainitud, võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem „Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel, samuti saab veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga. Need õiguslikud vahendid annavad võimaluse keelata elektrimootoriga sõiduki kasutamise veekogul igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt asjaoludest, mis peaks piisavalt tagama nimetatud järvede ja jõgede keskkonna kaitse ning välistama võimaliku negatiivse mõju keskkonnale.
---------------------------------------
Ega ilmaasjata pole näiteks Soomes keelatud mõnel järvel mootoriga sõitmine ja sinna juurde lisatud - samuti elektrimootoriga või igasuguse mootori kasutamise keeld.
Kahjuks määrab määrus ära mootoriga ujuvvahendiks sisepõlemismootori ja elektrimootorist pole enam juttugi, samas võib igal üksikjuhtumil seda keeldu eeskirjadesse lisada.
Kui keegi leiab vastupidise märkuse, et mootoriga ujuvvahemdi all mõeldakse ka elektrimootoriga varustatud veesõidukit, siis palun mind valgustada selles osas...
Toon siia kopi Keskkonnainspektsiooni viimasest kirjast, kus nad põhimõtteliselt selgitavad mulle omi seisukohti ja soovivad antud teemat juba vastastikku arutada.
On siiski tõlgendamise küsimus, kas ikka elektrimootoriga veesõiduk on mootoriga veesõiduk, või ei ole.
-------------------------
Veemootorsõiduk on mootoriga varustatud ujuvvahend või mootoriga varustatud veesõiduk. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et elektrimootor on samuti mootor ning kui kaitse-eeskiri keelab mootoriga varustatud ujuvahendiga liikumise kaitseala veealal, siis on ujuvvahendi või veesõiduki liigutamiseks keelatud kasutada ka elektrimootorit.
Käesolevaga teeme Teile ettepaneku kohtumiseks pooltele sobival ajal ja kohas, et Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud seisukohti selgitada ning teemat vastastikku arutada.
Lugupidamisega
Peeter Volkov
Peadirektor
-----------------------------
Mina olen paraku ikka teisel seisukohal:
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
------------------------------
Nendest kaalutlustest lähtuvalt keelab määruse eelnõu kasutada sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukeid avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Elektrimootoriga paatidele, mille tekitatud müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, mille ainete leket ei toimu ja kiirus väike, see keeld ei laiene. Nagu eelmises lõigus mainitud, võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem „Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel, samuti saab veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga. Need õiguslikud vahendid annavad võimaluse keelata elektrimootoriga sõiduki kasutamise veekogul igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt asjaoludest, mis peaks piisavalt tagama nimetatud järvede ja jõgede keskkonna kaitse ning välistama võimaliku negatiivse mõju keskkonnale.
---------------------------------------
Ega ilmaasjata pole näiteks Soomes keelatud mõnel järvel mootoriga sõitmine ja sinna juurde lisatud - samuti elektrimootoriga või igasuguse mootori kasutamise keeld.
Kahjuks määrab määrus ära mootoriga ujuvvahendiks sisepõlemismootori ja elektrimootorist pole enam juttugi, samas võib igal üksikjuhtumil seda keeldu eeskirjadesse lisada.
Kui keegi leiab vastupidise märkuse, et mootoriga ujuvvahemdi all mõeldakse ka elektrimootoriga varustatud veesõidukit, siis palun mind valgustada selles osas...
Oo, tubli Allan.
Nüüd siis vastaspoolt siia oodata,,, Esna nimelist.
Kel võimalus jälle head asja maha teha ja niisama mõtetusi
heas ja kalamehele sobivas teemas.
Edu Allan ja järjepidevust, seda viimast sul sellel rindel väga vaja!
Nüüd siis vastaspoolt siia oodata,,, Esna nimelist.
Kel võimalus jälle head asja maha teha ja niisama mõtetusi
heas ja kalamehele sobivas teemas.
Edu Allan ja järjepidevust, seda viimast sul sellel rindel väga vaja!
``elektrimootor on samuti mootor ``kas see tähendab et kumminaine on samuti naine?
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
Meie tegevust reguleeritakse seadustega, mida ei keelata, on lubatud.....
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
Meie tegevust reguleeritakse seadustega, mida ei keelata, on lubatud.....
Kas eelmise korra trahv makstud?Pole poolt ega vastu kuid aru ei saa-kas pole käsi et aerutada mingil lombil alla 100 hektaril...
Kõik ei peagi kõigest aru saama.
kes to saarlane oligi, kes nuttis vene aega taga ja küllakutse väljastamisvõimalust!?
Tegelt lihtne seletus on see, et aeg liigub ju edasi, samuti muutub maailm.
VALIKUVÕIMALUS on selle asja nimeks, kes tahab see aerutab, kes tahab istub kodus ja kes tahab kasutab el. modrat.
Lihtne ju .-)
Ma ei ütle ju sulle kilu, et loll oled, arene ja liigu edasi, ära seisa paigal, käi ajaga kaasas.
Või peaksin seda tegema?
kes to saarlane oligi, kes nuttis vene aega taga ja küllakutse väljastamisvõimalust!?
Tegelt lihtne seletus on see, et aeg liigub ju edasi, samuti muutub maailm.
VALIKUVÕIMALUS on selle asja nimeks, kes tahab see aerutab, kes tahab istub kodus ja kes tahab kasutab el. modrat.
Lihtne ju .-)
Ma ei ütle ju sulle kilu, et loll oled, arene ja liigu edasi, ära seisa paigal, käi ajaga kaasas.
Või peaksin seda tegema?
Trahv on alati mõtekas vastavalt regulatsioonile ära maksta, sest täitur oma tööd tunneb ja sellele ahelreaktsioonile pole mõtet peale anda....
Olen loll ja seda tunnistan...ei pissi vastu tuult ja pärast kurda et püksid märjad..
Kas tõesti hakkab kuskil midagi liikuma ? Loodame et see ainult ametnike poolseks lubaduseks ei jääks vaid asjale ka konkreetsed lahendused leitakse .
Tegelikult ma ei näe siin keskkonnahoiu poole pealt mitte mingit ülekohut, seal, kus keelatud ujuvvahendiga sõitmine, elmodrat nagunii kasutada ei saa ja teistes kohtades ei näe ma mitte mingit pöördumatut looduskahjustust.
Olen ennemgi siin selgitanud, et suure tuulega vallandub sadu kordi rohkem energiat, kui seda teeb tavaline 0,5 Hp elektrimootor, samuti ületab inimese võimsus (u. 0,75 Hp) tavalise elmodra, lisaks ei roni elmodra mees kasvudesse, avastab salavõrke kindlasti rohkem, vaikne sõit häirib linde vähem ja vaevalt nüüd kõik järvele nn. põristama sõidavad.
Siin oli kellegi tegemata töö ja nähti hunti seal, kus hunti ei olnud.
Olen ennemgi siin selgitanud, et suure tuulega vallandub sadu kordi rohkem energiat, kui seda teeb tavaline 0,5 Hp elektrimootor, samuti ületab inimese võimsus (u. 0,75 Hp) tavalise elmodra, lisaks ei roni elmodra mees kasvudesse, avastab salavõrke kindlasti rohkem, vaikne sõit häirib linde vähem ja vaevalt nüüd kõik järvele nn. põristama sõidavad.
Siin oli kellegi tegemata töö ja nähti hunti seal, kus hunti ei olnud.
Pikemalt siis siin:
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67
„Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse “Veeseaduse“ § 18 lõike 8 alusel.
Mootorpaatide ja teiste veesõidukite liikumist territoriaalvetel ja laevatatavatel siseveekogudel reguleerib “Meresõiduohutuse seadus“ ja selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määrus nr 28 “Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord”. „Meresõiduohutuse seaduse“ kohaselt on laevatatavad siseveekogud Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv, nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.
Teistel siseveekogudel reguleerib veesõidukite liikumist keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määrus nr 67 "Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded" (edaspidi määrus).
Keskkonnaministeeriumi poole on mitmel korral pöördutud määruse muutmise ettepanekutega.
Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liit on avaldanud 21. oktoobri 2008. a kirjas nr 4/29 rahulolematust määruse § 3 lõikest 1 tuleneva piiranguga, mis sätestab, et mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud. Kirjas on märgitud, et ei saa samastada mootorpaadi või jeti võimsat bensiinimootorit väikese, akumulaatoril töötava elektrimootoriga, mis jõuab paati edasi viia 3–4 km tunnis, ning palutakse Keskkonnaministeeriumit muuta määrust või anda kohalikule omavalitsusele õigus veesõidukite kasutamist reguleerida, määrates detailselt, milliste mootoritega veesõidukite kasutamine on väikestel veekogudel keelatud, millistega lubatud. Kirja autorite arvates võib kehtestada ka kindlad keeluajad kalade kudemisperioodil.
Määruse muutmise ettepanekuga pöördus Keskkonnaministeeriumi poole ka MTÜ Lõuna‑Eesti Kalastajate Klubi 24. novembri 2008. a kirjaga, milles tehakse ettepanek lubada kasutada elektrimootoriga paate ka järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Ettepanek ühtib Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu ettepanekuga. MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on oma kirjale lisanud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti arvamuse mootorpaatide sõidust väikejärvedel. Professor Ott on seisukohal, et mootorsõidukite mõju võib olla erinev sõltuvalt kasutatava mootori ja sõiduki tüübist. Elektrimootorite mõju (müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, ainete leket ei toimu, kiirus väike) on sisepõlemismootoritega võrreldes palju kordi tagasihoidlikum või sisuliselt olematu. Seetõttu võiks elektrimootorite kasutamine olla lubatud ka alla 100 ha suurustel järvedel. See seisukoht ühtib MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi seisukohaga.
Riigikantselei on 8. novembri 2007. a kirjaga nr 07-07227 edastanud Keskkonnaministeeriumile Riigikogu 8. novembri 2007. a kirja nr 1-9/28, mis sisaldab Riigikogu liikme Olga Sõtniku küsimusi ülalnimetatud määruse kohta. Ka O. Sõtnik juhib tähelepanu asjaolule, et määruse § 3 lõikes 1 sätestatud piirang on tekitanud palju arusaamatusi harrastuskalurite seas, ning leiab, et veesõidukitele paigaldatud mootorite vahel tuleks vahet teha, sest oma olemuselt ja ümbritsevale keskkonnale avalduva mõju (mürataseme, õhu- ja veesaaste, veetaimestiku rikkumise, liikumiskiiruse jne) poolest ei saa akutoitega elektrimootorit bensiini- ja diiselmootoritega kuidagi samastada.
Eelpool öeldust tulenevalt soovib Keskkonnaministeerium määrust ajakohastada ning on ette valmistanud käesoleva eelnõu määruse muutmiseks. Eelnõu koostamisel võeti arvesse eespool nimetatud kirju, samuti võeti arvesse Soome Vabariigis kehtivat regulatsiooni.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Margus Korsjukov (tel 626 2853, margus.korsjukov@envir.ee). Eelnõu õigusalase korrektsuse tagasid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik (tel 626 2725, elin.liik@envir.ee) ja jurist Katrin Broks (katrin.broks@envir.ee). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna spetsialist Enel Ormus (tel 626 2906, enel.ormus@envir.ee)
2. Eelnõu sisu
Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruses nr 67 tehtavad muudatused on järgmised.
Eelnõu esimese punktiga muudetakse määruse § 1 lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(1) Käesolevad nõuded kehtivad veesõidukitele avalikel ja avalikult kasutatavatel veekogudel, laevatatavad veekogud välja arvatud.“.
See muudatus täpsustab kehtivat regulatsiooni. Määruse § 1 lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtivad määruse nõuded veesõidukitele siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud.
Veekogud võib nende kasutamise võimalusest lähtuvalt jagada kolme kategooriasse.
1. Avalikud veekogud – “Asjaõigusseaduse“ § 159 lõike 1 järgi on avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri, piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. „Veeseaduse“ § 5 lõikest 2 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad; laevatatavatest veekogudest Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ja Narva jõgi; kalamajandusliku tähtsusega veekogudest Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht ja Suurlaht. Avalikku veekogu võib kasutada igaüks.
2. Avalikult kasutatavad veekogud – “Asjaõigusseaduse“ § 159 lõike 3 alusel võib “Veeseaduses“ sätestatud kriteeriumite alusel füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva veekogu määrata avalikuks kasutamiseks. Sellised veekogud on avalikult kasutatavad veekogud ja neid võib kasutada igaüks. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusega nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“.
„Veeseaduse“ § 7 lõike 1 kohaselt on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid sätteid.
3. Veekogud, mis on eraomandis ja mille kasutamiseks on vajalik eraomaniku nõusolek.
Määruse § 1 lõike 1 praegust sõnastust võib tõlgendada nii, et määruse nõuded rakenduvad kõigile mittelaevatatavatele siseveekogudele. Tegelikult kehtivad nõuded vaid mittelaevatatavatel avalikel ja avalikult kasutatavatel veekogudel. Teiste veekogude kasutamine toimub veekogu omaniku nõusolekul ja tema seatud tingimustel.
Eelnõu teise punktiga muudetakse määruse § 3 lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.“.
Selle lõike muutmise tingisid Keskkonnaministeeriumile saadetud ülalnimetatud kirjad.
Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 ha, ja jõgedel, mille keskmine laius veesõidukite liiklust võimaldaval lõigul on alla 10 m, keelati esmakordselt 1998. a lõpus, mil jõustus keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 64 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine“. Sellised piirangud kujunesid tollase eelnõu kooskõlastamise käigus maavalitsuste juures asunud keskkonnaosakondadega. Määruse koostamise ja kooskõlastamise käigus ei peetud kõnealuste piirangute muutmist vajalikuks. Need piirangud kehtestati eelkõige kaalutlusel, et ära hoida veesõiduki kiirema liikumise juures lainetuse tagajärjel tekkida võivat kallaste uhtumist. Mootoriga veesõidukitega sõitmise keeluga välditakse ka seda, et järvesetted ei paiskuks üles ega langeks kalakoelmutele. Samuti aitab keeld väiksematel järvedel ära hoida mootori kasutamisest tuleneva häiriva müra tekke (seda eelkõige juhul, kui sõidetakse skuutrite või võimsa sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukitega). Oluline on siinjuures ka linnustiku kaitse – mootorpaatidega kitsastel jõgedel sõitmine häirib jõeluhtadel olevaid linde kindlasti rohkem kui laial jõel sõitmine.
Seega on ühest küljest lähtutud tõhusa keskkonnakaitse ja võimaliku keskkonnakahju vältimise põhimõttest, teisalt on nende veekogude osakaal, kus on lubatud mootorpaadiga sõita, kõikide avalikult kasutatavate veekogude hulgas küllaltki väike (5% järvedest ja 1% paisjärvedest). Inimeste võimalused kalastamiseks ja looduses puhkamiseks on nende piirangute tõttu samuti kitsamad. Seejuures võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem “Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel. Lisaks võib veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitseala valitseja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel. Seega võivad nimetatud protsendid veekogude üldarvust, millel võib mootoriga veesõidukiga liikuda, tegelikkuses veelgi alaneda.
Nendest kaalutlustest lähtuvalt keelab määruse eelnõu kasutada sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukeid avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Elektrimootoriga paatidele, mille tekitatud müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, mille ainete leket ei toimu ja kiirus väike, see keeld ei laiene. Nagu eelmises lõigus mainitud, võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem „Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel, samuti saab veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga. Need õiguslikud vahendid annavad võimaluse keelata elektrimootoriga sõiduki kasutamise veekogul igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt asjaoludest, mis peaks piisavalt tagama nimetatud järvede ja jõgede keskkonna kaitse ning välistama võimaliku negatiivse mõju keskkonnale.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega, kuna EL õigus seda valdkonda ei reguleeri.
4. Määruse mõju
Määruse eelnõu toob õigusselguse, täpsustades, millistele veekogudele määruse nõuded rakenduvad. Paranevad avalike ja avalikult kasutatavate mittelaevatatavate veekogude puhkuse eesmärgil kasutamise võimalused. Määruse muutmise tulemusel mõju keskkonnale ei suurene, sest määrusega lubatakse teatud veekogudel elektri- ja akutoitel veesõidukite kasutamist, mis erinevalt sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukitest ei tekita negatiivset mõju veekogule ja selle ökosüsteemile.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too endaga kaasa täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub „Riigi Teataja seaduse“ § 5 lõikes 5 sätestatud ajal.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks e-Õiguse kaudu ning saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Veeühingule.
Oma seisukohad eelnõu osas esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu ja märkis, et lihtsustused veesõidukite kasutamisel on igati põhjendatud.
Eesti Maaomavalitsuste Liit kooskõlastas eelnõu märkusega, mis võeti arvesse. Küsimus seisnes selles, et kui eelnõu punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 5, mis sätestas, et veesõidukite kasutamise keelualad, lubatud piirkiirused ja muu vajalik tähistatakse laevatatavatel siseveekogudel kasutatavate veeliiklust reguleerivate märkidega, mille paigaldamise korraldab veekogu omanik või valdaja „Meresõiduohutuse seaduse“ alusel kehtestatud korra järgi, siis kas ja kuidas ning mille alusel veeliikluse reguleerimist mittelaevatatavatel siseveekogudel edaspidi tähistatakse. Analüüsides antud teemat, on loobutud määruse § 5 kehtetuks tunnistamisest (eelnõu endine punkt 3 on eelnõust välja jäetud). Seega jäetakse alles võimalus tähistada mittelaevatatavat siseveekogu laevatatavatel siseveekogudel kasutatava märgistusega.
Keskkonnaministri määruse
„Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67
„Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded“ muutmine“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Määrus kehtestatakse “Veeseaduse“ § 18 lõike 8 alusel.
Mootorpaatide ja teiste veesõidukite liikumist territoriaalvetel ja laevatatavatel siseveekogudel reguleerib “Meresõiduohutuse seadus“ ja selle alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri 11. veebruari 2003. a määrus nr 28 “Laevatatavatel sisevetel liiklemise kord”. „Meresõiduohutuse seaduse“ kohaselt on laevatatavad siseveekogud Emajõgi ja Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ning Võrtsjärv, Peipsi järv, Pihkva järv ja Lämmijärv, nimetatud järvedesse suubuvate jõgede laevatatavad suudmed ja alamjooksud ning Narva veehoidla ja Narva jõgi Peipsi järvest kuni Narva koseni.
Teistel siseveekogudel reguleerib veesõidukite liikumist keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määrus nr 67 "Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded" (edaspidi määrus).
Keskkonnaministeeriumi poole on mitmel korral pöördutud määruse muutmise ettepanekutega.
Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liit on avaldanud 21. oktoobri 2008. a kirjas nr 4/29 rahulolematust määruse § 3 lõikest 1 tuleneva piiranguga, mis sätestab, et mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud. Kirjas on märgitud, et ei saa samastada mootorpaadi või jeti võimsat bensiinimootorit väikese, akumulaatoril töötava elektrimootoriga, mis jõuab paati edasi viia 3–4 km tunnis, ning palutakse Keskkonnaministeeriumit muuta määrust või anda kohalikule omavalitsusele õigus veesõidukite kasutamist reguleerida, määrates detailselt, milliste mootoritega veesõidukite kasutamine on väikestel veekogudel keelatud, millistega lubatud. Kirja autorite arvates võib kehtestada ka kindlad keeluajad kalade kudemisperioodil.
Määruse muutmise ettepanekuga pöördus Keskkonnaministeeriumi poole ka MTÜ Lõuna‑Eesti Kalastajate Klubi 24. novembri 2008. a kirjaga, milles tehakse ettepanek lubada kasutada elektrimootoriga paate ka järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Ettepanek ühtib Eesti Põlevkivitootjate Ametiühingute Liidu ettepanekuga. MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi on oma kirjale lisanud Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja Keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse professori Ingmar Oti arvamuse mootorpaatide sõidust väikejärvedel. Professor Ott on seisukohal, et mootorsõidukite mõju võib olla erinev sõltuvalt kasutatava mootori ja sõiduki tüübist. Elektrimootorite mõju (müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, ainete leket ei toimu, kiirus väike) on sisepõlemismootoritega võrreldes palju kordi tagasihoidlikum või sisuliselt olematu. Seetõttu võiks elektrimootorite kasutamine olla lubatud ka alla 100 ha suurustel järvedel. See seisukoht ühtib MTÜ Lõuna-Eesti Kalastajate Klubi seisukohaga.
Riigikantselei on 8. novembri 2007. a kirjaga nr 07-07227 edastanud Keskkonnaministeeriumile Riigikogu 8. novembri 2007. a kirja nr 1-9/28, mis sisaldab Riigikogu liikme Olga Sõtniku küsimusi ülalnimetatud määruse kohta. Ka O. Sõtnik juhib tähelepanu asjaolule, et määruse § 3 lõikes 1 sätestatud piirang on tekitanud palju arusaamatusi harrastuskalurite seas, ning leiab, et veesõidukitele paigaldatud mootorite vahel tuleks vahet teha, sest oma olemuselt ja ümbritsevale keskkonnale avalduva mõju (mürataseme, õhu- ja veesaaste, veetaimestiku rikkumise, liikumiskiiruse jne) poolest ei saa akutoitega elektrimootorit bensiini- ja diiselmootoritega kuidagi samastada.
Eelpool öeldust tulenevalt soovib Keskkonnaministeerium määrust ajakohastada ning on ette valmistanud käesoleva eelnõu määruse muutmiseks. Eelnõu koostamisel võeti arvesse eespool nimetatud kirju, samuti võeti arvesse Soome Vabariigis kehtivat regulatsiooni.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Keskkonnaministeeriumi veeosakonna spetsialist Margus Korsjukov (tel 626 2853, margus.korsjukov@envir.ee). Eelnõu õigusalase korrektsuse tagasid Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elin Liik (tel 626 2725, elin.liik@envir.ee) ja jurist Katrin Broks (katrin.broks@envir.ee). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi haldusosakonna spetsialist Enel Ormus (tel 626 2906, enel.ormus@envir.ee)
2. Eelnõu sisu
Keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruses nr 67 tehtavad muudatused on järgmised.
Eelnõu esimese punktiga muudetakse määruse § 1 lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(1) Käesolevad nõuded kehtivad veesõidukitele avalikel ja avalikult kasutatavatel veekogudel, laevatatavad veekogud välja arvatud.“.
See muudatus täpsustab kehtivat regulatsiooni. Määruse § 1 lõike 1 senise sõnastuse kohaselt kehtivad määruse nõuded veesõidukitele siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud.
Veekogud võib nende kasutamise võimalusest lähtuvalt jagada kolme kategooriasse.
1. Avalikud veekogud – “Asjaõigusseaduse“ § 159 lõike 1 järgi on avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis olev veekogu avalik. Riigi omandis on territoriaalmeri, sisemeri, piiriveekogud, samuti muud seaduses nimetatud veekogud. „Veeseaduse“ § 5 lõikest 2 tulenevalt on riigi omandis sisemeri, territoriaalmeri ja piiriveekogude Eestis paiknevad osad; laevatatavatest veekogudest Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ja Narva jõgi; kalamajandusliku tähtsusega veekogudest Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht ja Suurlaht. Avalikku veekogu võib kasutada igaüks.
2. Avalikult kasutatavad veekogud – “Asjaõigusseaduse“ § 159 lõike 3 alusel võib “Veeseaduses“ sätestatud kriteeriumite alusel füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleva veekogu määrata avalikuks kasutamiseks. Sellised veekogud on avalikult kasutatavad veekogud ja neid võib kasutada igaüks. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusega nr 191 „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine“.
„Veeseaduse“ § 7 lõike 1 kohaselt on veekogu avalik kasutamine veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid sätteid.
3. Veekogud, mis on eraomandis ja mille kasutamiseks on vajalik eraomaniku nõusolek.
Määruse § 1 lõike 1 praegust sõnastust võib tõlgendada nii, et määruse nõuded rakenduvad kõigile mittelaevatatavatele siseveekogudele. Tegelikult kehtivad nõuded vaid mittelaevatatavatel avalikel ja avalikult kasutatavatel veekogudel. Teiste veekogude kasutamine toimub veekogu omaniku nõusolekul ja tema seatud tingimustel.
Eelnõu teise punktiga muudetakse määruse § 3 lõige 1 ja sõnastatakse see järgmiselt:
„(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.“.
Selle lõike muutmise tingisid Keskkonnaministeeriumile saadetud ülalnimetatud kirjad.
Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 ha, ja jõgedel, mille keskmine laius veesõidukite liiklust võimaldaval lõigul on alla 10 m, keelati esmakordselt 1998. a lõpus, mil jõustus keskkonnaministri 16. novembri 1998. a määrus nr 64 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuete veeseaduse § 5 lõike 2 punktis 2 nimetamata siseveekogudel ja veesõidukite väljaspool sadamaid hoidmise nõuete kinnitamine“. Sellised piirangud kujunesid tollase eelnõu kooskõlastamise käigus maavalitsuste juures asunud keskkonnaosakondadega. Määruse koostamise ja kooskõlastamise käigus ei peetud kõnealuste piirangute muutmist vajalikuks. Need piirangud kehtestati eelkõige kaalutlusel, et ära hoida veesõiduki kiirema liikumise juures lainetuse tagajärjel tekkida võivat kallaste uhtumist. Mootoriga veesõidukitega sõitmise keeluga välditakse ka seda, et järvesetted ei paiskuks üles ega langeks kalakoelmutele. Samuti aitab keeld väiksematel järvedel ära hoida mootori kasutamisest tuleneva häiriva müra tekke (seda eelkõige juhul, kui sõidetakse skuutrite või võimsa sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukitega). Oluline on siinjuures ka linnustiku kaitse – mootorpaatidega kitsastel jõgedel sõitmine häirib jõeluhtadel olevaid linde kindlasti rohkem kui laial jõel sõitmine.
Seega on ühest küljest lähtutud tõhusa keskkonnakaitse ja võimaliku keskkonnakahju vältimise põhimõttest, teisalt on nende veekogude osakaal, kus on lubatud mootorpaadiga sõita, kõikide avalikult kasutatavate veekogude hulgas küllaltki väike (5% järvedest ja 1% paisjärvedest). Inimeste võimalused kalastamiseks ja looduses puhkamiseks on nende piirangute tõttu samuti kitsamad. Seejuures võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem “Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel. Lisaks võib veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitseala valitseja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirja alusel. Seega võivad nimetatud protsendid veekogude üldarvust, millel võib mootoriga veesõidukiga liikuda, tegelikkuses veelgi alaneda.
Nendest kaalutlustest lähtuvalt keelab määruse eelnõu kasutada sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukeid avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri. Elektrimootoriga paatidele, mille tekitatud müra ja vibratsioon on oluliselt väiksem, mille ainete leket ei toimu ja kiirus väike, see keeld ei laiene. Nagu eelmises lõigus mainitud, võib nendel veekogudel liikumist keelata või piirata maavanem „Veeseaduse“ § 18 lõike 5 alusel, samuti saab veekogul veesõidukiga liikumist piirata kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga. Need õiguslikud vahendid annavad võimaluse keelata elektrimootoriga sõiduki kasutamise veekogul igal üksikjuhtumil eraldi lähtuvalt asjaoludest, mis peaks piisavalt tagama nimetatud järvede ja jõgede keskkonna kaitse ning välistama võimaliku negatiivse mõju keskkonnale.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega, kuna EL õigus seda valdkonda ei reguleeri.
4. Määruse mõju
Määruse eelnõu toob õigusselguse, täpsustades, millistele veekogudele määruse nõuded rakenduvad. Paranevad avalike ja avalikult kasutatavate mittelaevatatavate veekogude puhkuse eesmärgil kasutamise võimalused. Määruse muutmise tulemusel mõju keskkonnale ei suurene, sest määrusega lubatakse teatud veekogudel elektri- ja akutoitel veesõidukite kasutamist, mis erinevalt sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukitest ei tekita negatiivset mõju veekogule ja selle ökosüsteemile.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamine ei too endaga kaasa täiendavaid kulutusi ega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub „Riigi Teataja seaduse“ § 5 lõikes 5 sätestatud ajal.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Määruse eelnõu esitati ministeeriumidele kooskõlastamiseks e-Õiguse kaudu ning saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Veeühingule.
Oma seisukohad eelnõu osas esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu ja märkis, et lihtsustused veesõidukite kasutamisel on igati põhjendatud.
Eesti Maaomavalitsuste Liit kooskõlastas eelnõu märkusega, mis võeti arvesse. Küsimus seisnes selles, et kui eelnõu punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse § 5, mis sätestas, et veesõidukite kasutamise keelualad, lubatud piirkiirused ja muu vajalik tähistatakse laevatatavatel siseveekogudel kasutatavate veeliiklust reguleerivate märkidega, mille paigaldamise korraldab veekogu omanik või valdaja „Meresõiduohutuse seaduse“ alusel kehtestatud korra järgi, siis kas ja kuidas ning mille alusel veeliikluse reguleerimist mittelaevatatavatel siseveekogudel edaspidi tähistatakse. Analüüsides antud teemat, on loobutud määruse § 5 kehtetuks tunnistamisest (eelnõu endine punkt 3 on eelnõust välja jäetud). Seega jäetakse alles võimalus tähistada mittelaevatatavat siseveekogu laevatatavatel siseveekogudel kasutatava märgistusega.
Kas elektrimootoriga kettsaag polegi mootorsaag või elektrimootoriga rootorniiduk muruniiduk? Aga see on juba teine teema, ehk antud juhul on tõesti seaduses juttu sisepõlemismootorist, mida elektrimootor paraku pole. Ehk mina olen igatahes seda meelt, et seadust tuleks täiendada, kusjuures vältida liigselt üldistavat keeldu aga siiski hoida asjad lihtsate ja arusaadavatena.
Veel arvan ma, et nendel alla 100ha järvedel ja 10m jõgedel modraga trollimine võiks olla lubatud ainult vastava paberi esitamisel, mis tõestab aju või ihuliikmete funktsioonidefekti leidu vastava spetsialisti poolt.
Veel arvan ma, et nendel alla 100ha järvedel ja 10m jõgedel modraga trollimine võiks olla lubatud ainult vastava paberi esitamisel, mis tõestab aju või ihuliikmete funktsioonidefekti leidu vastava spetsialisti poolt.
Eks rezhiimide ja nende kehtestamiste ja ametnike tahte ning arvamusega ongi nii nagu on... Igatemoodi on ;-), seejuures ka kodanikud jagunevad eri leeridesse. Olgu see siis, et ei saa anarhiat olla, et igamees ise hakkab otsustama, kas kehtivat korda täidab ja austab, või mitte... või teisest kandist, et miks ja milleks, ja kus, see päästevest olema peaks.
Peipsi kalurist õpetaja: kui korraldaksime parima keelu konkursi?
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/peipsi-kalurist-opetaja-kui-korraldaksime-parima-keelu-konkursi.d?id=64424210
Kalurist kooliõpetaja tõmbab trahve ligi http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kalurist-kooliopetaja-tombab-trahve-ligi.d?id=64405692
Peipsi kalurist õpetaja: kui korraldaksime parima keelu konkursi?
http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/peipsi-kalurist-opetaja-kui-korraldaksime-parima-keelu-konkursi.d?id=64424210
Kalurist kooliõpetaja tõmbab trahve ligi http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kalurist-kooliopetaja-tombab-trahve-ligi.d?id=64405692
kui on lubatud...siis on lubatud, selles kogu point
ülejäänu on hülgemöla
aga kümne aasta pärast oleme nagu Hiinas...siseveekogudes pole kala ja ei saagi olema. Muidugi tiikides on, kus kasvatatatakse sada kala kuupmeetris vees...
ülejäänu on hülgemöla
aga kümne aasta pärast oleme nagu Hiinas...siseveekogudes pole kala ja ei saagi olema. Muidugi tiikides on, kus kasvatatatakse sada kala kuupmeetris vees...
Juju, ja selles ongi süüdi elektri mootor .-)))
irw!
ära demagoogitse, saad asjadest aru küll .-))))
ära demagoogitse, saad asjadest aru küll .-))))
Elektrimootori saab mõneks hetkeks muuta sisepõlemismootoriks,peale seda muutub ta välipõlemismootoriks ja lõpuks lakkab ta olemast mootor.Vaja on ainult natuke rohkem pinget
ivuha 21. mai 2012 20:09:20
``elektrimootor on samuti mootor ``kas see tähendab et kumminaine on samuti naine?
--------------------------------
Ma arvan, et on küll naine-aint kummist, muud midagi...
Sama on alkoholivaba õllega. Pähe eriti ei hakka, aga siiski suht õllemaitseline ja isegi janu kustutab.
Aga ikkagi Allani poolt olen siin.
``elektrimootor on samuti mootor ``kas see tähendab et kumminaine on samuti naine?
--------------------------------
Ma arvan, et on küll naine-aint kummist, muud midagi...
Sama on alkoholivaba õllega. Pähe eriti ei hakka, aga siiski suht õllemaitseline ja isegi janu kustutab.
Aga ikkagi Allani poolt olen siin.
No äkki suured elektrimootori vastased siis selgitavad, millist kahju põhjustab elektrimootoriga sõitmine, mida ma aerutades ei tee?
Ma tean, et on olemas ka ca 5 hp elektrimootoreid jne, aga need, mis meil siin liikvel, ei kahjusta küll rohkem, kui tugev mees aerutamas.
Küsimus on mugavuses. Sõuda on tore, aga järve teise otsa ja tagasi on päris pikk sõudmine. Mulle meeldib mugavalt saada sinna. Kellelegi kahju tegemata. Tahan ka elektrimootorit. Loogiline ju.
Ja elektrimuruniiduk on ka muruniiduk. Sa pane sinna aku peale ja mine niida mööda aeda ''trollides'' 6-7h. No ei anna sama võimsust välja. Aga ma ei ole veel järvel näinud, et keegi pikendujuhtmega ringi sõidaks.
Ma tean, et on olemas ka ca 5 hp elektrimootoreid jne, aga need, mis meil siin liikvel, ei kahjusta küll rohkem, kui tugev mees aerutamas.
Küsimus on mugavuses. Sõuda on tore, aga järve teise otsa ja tagasi on päris pikk sõudmine. Mulle meeldib mugavalt saada sinna. Kellelegi kahju tegemata. Tahan ka elektrimootorit. Loogiline ju.
Ja elektrimuruniiduk on ka muruniiduk. Sa pane sinna aku peale ja mine niida mööda aeda ''trollides'' 6-7h. No ei anna sama võimsust välja. Aga ma ei ole veel järvel näinud, et keegi pikendujuhtmega ringi sõidaks.
Elektrimootoriga tugevama vooluga jõgedes ju hea vastuvoolu sõita. Ei pea selleks mitte sant või idioot olema. A alati ju lihtsam kõik korraga ära keelata, kui hakata eranditele liigselt mõtlema. Üks idiootseimaid näiteid valimatu paatide registreerimine. Meil pole ju enam vene aeg, kus hea ilmaga mõni kasvõi plekkvanniga üle mere põgeneda soovis.
Ausalt öeldes olen ise samuti igasuguste abimeeste vastane, kes meie elu nii mugavaks teevad, et kõht ette kasvab, aga.... selle loo juures paneb mind ametkondade teatud isikute silmakirjalikkus ja pohhuism ikka kõvasti imestama. Inimesed, kes selle eest palka saavad, et antud küsimusi lahendama/süüvima peaksid, ei näita siin ülesse mitte mingit abivalmidust ja teine seltskond on need, kes ootavad pea liiva all, et las keegi on tangis ja tegutseb, aga hiljem on hea öelda, et mina kah mõtlesin ja rääkisin ja kündsin - nagu sääsk härjasarvel, kes koduväravas kärbest kohtas....
Ja tulemus oli selline, et kõik need 40 kirja, mis saatsin, delegeeriti automaatselt mõne ametnikuni vastata kaassoovitusega agressor rahustada, seega suure tõenäosusega ei jõudnud minu mure ei Õiguskantslerini, ei Keskkonnaministrini ja teab, kas üldse Keskkonnainspektsiooni peadirektorinigi.....
Ja tulemus oli selline, et kõik need 40 kirja, mis saatsin, delegeeriti automaatselt mõne ametnikuni vastata kaassoovitusega agressor rahustada, seega suure tõenäosusega ei jõudnud minu mure ei Õiguskantslerini, ei Keskkonnaministrini ja teab, kas üldse Keskkonnainspektsiooni peadirektorinigi.....
Rakvere,
selle probleemiga palka endale hea advokaat ja anna need keskkonnaministeeriumi ametnikud kohtusse.
Eesti suures eeskuju riigis usas, käib sedasorti asjajamine, kaasaarvatud olemasolevate seaduste kohendamine ainult advokaatide ja kohtu abil.
Muidu kohendavad ametnikud seadust ainult sellel viisil, mis on neile enestele, nende eraäridele, kasulik ja rahva tahe ja arvamused ei tule arvessegi.
selle probleemiga palka endale hea advokaat ja anna need keskkonnaministeeriumi ametnikud kohtusse.
Eesti suures eeskuju riigis usas, käib sedasorti asjajamine, kaasaarvatud olemasolevate seaduste kohendamine ainult advokaatide ja kohtu abil.
Muidu kohendavad ametnikud seadust ainult sellel viisil, mis on neile enestele, nende eraäridele, kasulik ja rahva tahe ja arvamused ei tule arvessegi.
El. mootoriga veesõiduki veekogul sõitmise keelu andmine omavalitsustele on anarhhia tekitamine. Ühe käega invaliid kes pole võimeline sõudma tahab ka veekogule kalale minna. Annab vallavalitsuse tegelane talle eriloa, tuleb järgmisena mees kellel on kümme songa. Nõnda tulebki omavalitsuse veekogule kus el. mootor keelatud minna ühekäelise invaliidil vesijalgrattaga mis teeb hirmsat pladinat ja mille veekogu äärde veab hobune. See lausa diskrimineerimie, hobusele muidugi, kevad tööd tahavad tegemist.
Prooblem on hetkel ikkagi seaduse tõlgendamise erinevates võimalustes ja ametnikes, kes sellega tegeleda ei viitsi. Elektrimootori mõjudest loodusele võrreldes bensiinimootoriga või aerutamisega, võiks vast pajatada pärast vastavasisuliste uuringute ja arutelude toimumist.
Praktikas vähendab igasugune ebamugavus näiteks mugavate inimeste esinemist ja tegutsemist ning seega ka survet loodusele. Kas seda on vaja ja milliste meetoditega seda saavutada, on omaette küsimus.
Praktikas vähendab igasugune ebamugavus näiteks mugavate inimeste esinemist ja tegutsemist ning seega ka survet loodusele. Kas seda on vaja ja milliste meetoditega seda saavutada, on omaette küsimus.
Hmm.. seega, et vähendada survet loodusele, tuleks looduses käik teha võimalikult ebamugavaks?
Nalja teed või?
Nalja teed või?
Olav, ma nagu tahaks asja inimlikult ajada, teame kõik, et meedia kaasamisel võetakse kõvemadki ametnikud mittemõistmisel pukist, seega olen kannatlik ja võin mitu aastat seda teemat ajada, aga ajan ma seda kindlasti ja järjest laiemalt.
Lihtsalt seda mittemõistmist on hiljem mõnes saates vaja, et inimesed näeksid valitseva bürokraatia telgitaguseid võimalikult asjakohaselt.
Kordan veelkorra, mind häirib asja juures ametnike ükskõiksus, ringkaitse ja koostöövalmiduse puudumine, sisulisest asjaajamisest rääkimata.
Kord kellegi peadirektori väljaöeldud seisukoht on kui aamen kirikus (mootor on mootor), mille järele joondutakse ilma mõtlemata ja töökoha kaotamise hirmus lauldakse sama viisi samas helistikus.
Mina ametnikuna nüüdses olukorras küll ei soovitaks enam kohtusse pöörduda, sest vaadates uusi tuuli, võid sellega kergelt töökoha kaotada, ei saa ikka päris kindel olla....
Lihtsalt seda mittemõistmist on hiljem mõnes saates vaja, et inimesed näeksid valitseva bürokraatia telgitaguseid võimalikult asjakohaselt.
Kordan veelkorra, mind häirib asja juures ametnike ükskõiksus, ringkaitse ja koostöövalmiduse puudumine, sisulisest asjaajamisest rääkimata.
Kord kellegi peadirektori väljaöeldud seisukoht on kui aamen kirikus (mootor on mootor), mille järele joondutakse ilma mõtlemata ja töökoha kaotamise hirmus lauldakse sama viisi samas helistikus.
Mina ametnikuna nüüdses olukorras küll ei soovitaks enam kohtusse pöörduda, sest vaadates uusi tuuli, võid sellega kergelt töökoha kaotada, ei saa ikka päris kindel olla....
Tegelikult Rakvere ajame mõlemad sama rida-seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav.Tundub et võitluses harpuunimeestega Kadrina paisukesel jäin mina peale.Soovin edu tuuleveskitega võitlemisel...nii lootusetu kui see ei tundu.Kui 99 ha ei kannata mingit modrat ja 101-el põruta või paarismootoriga 300 ja enam...kaasamise hea tava?Oleme õigel või valel teel?Mingi ametnik ja tema nägemus oma toolil ei ole lõplik tõde...
aga seaduses on ju konkreetselt kirjas et ei tohi sõita sisepõlemismootoriga ja el. mootor seda ju ei ole ... ühesõnaga jokk ja võib sõita ...
Kilu, treen kopi:.............. Võib-olla on veel paremaid mõtteid, kalad peaks ju kätte saama (kindlasti välistame lõhkeained ja torkeriistad)! ...............
Küsimus, mis võitlust Te peate ja kellega, missugused harpuunimehed, missugust lahtist ust tahate lõhkuda, olge nüüd nii kena ja minge jalutage veidi järve ääres...?!
Mina lähen Silla tänava tiigi äärde selle suure karpkala selja laiust mõõtma....
Küsimus, mis võitlust Te peate ja kellega, missugused harpuunimehed, missugust lahtist ust tahate lõhkuda, olge nüüd nii kena ja minge jalutage veidi järve ääres...?!
Mina lähen Silla tänava tiigi äärde selle suure karpkala selja laiust mõõtma....
offtopic... kui mina koolis käisin, siis teiste otsekõnet või tsitaati õpetati panema jutumärkidesse, et oleks arusaadav(am), et tegu on kellegi teise ütlus(t)e ja/või seisukohaga.
Tänapäeval pole see paljudel moes, või ei tea nad sellest midagi, saa selle vajalikkusest aru, või hooligi sellest et saadaks aru. Ajalehe sabade kommentaariumeis on see jutumärkide mittepanemine artiklist, või teise kommentaatori kommentaarist, tsiteerimisel, ka hullult levind, saa aga ka siin, mis ei ole ju ,,lehesaba" ;-)
Ma mitte pahapärast, vaid ikka heapärast, eks. See on üsna ammu häirind, et arusaamiseks peab end toppelt pingutama või suisa teadma, kus võiks tsiteetind olla ja kus ta lõppeda. Paraku, ega ei saa tihti ikka küll. Ei jaksa ja ei jõuagi, sestap jääb sageli see (mõttetu) pingutus tegemata. Onju muidgi igapäevaelulisi toiminguid ja muresi milleks tuleb ja on vaja wiimsed ,,hallid ajurakud" tööle panna ning siinses rezhiimis ja ruumis ellu jääda.
Kui pandaks tihemini, vajadusel, õigeisse kohtadesse neid jutumärke, oleks lugejal kergem, oleks sõnumikirjutus palju selgem, oleks kordi suurem shanss, et öelda tahetav ka sihrmärgini jõuab. Ja siis ka toda tabab. Valgustusena ;-)
sray, teemast väljas oleva eest, veelkord.
Tänapäeval pole see paljudel moes, või ei tea nad sellest midagi, saa selle vajalikkusest aru, või hooligi sellest et saadaks aru. Ajalehe sabade kommentaariumeis on see jutumärkide mittepanemine artiklist, või teise kommentaatori kommentaarist, tsiteerimisel, ka hullult levind, saa aga ka siin, mis ei ole ju ,,lehesaba" ;-)
Ma mitte pahapärast, vaid ikka heapärast, eks. See on üsna ammu häirind, et arusaamiseks peab end toppelt pingutama või suisa teadma, kus võiks tsiteetind olla ja kus ta lõppeda. Paraku, ega ei saa tihti ikka küll. Ei jaksa ja ei jõuagi, sestap jääb sageli see (mõttetu) pingutus tegemata. Onju muidgi igapäevaelulisi toiminguid ja muresi milleks tuleb ja on vaja wiimsed ,,hallid ajurakud" tööle panna ning siinses rezhiimis ja ruumis ellu jääda.
Kui pandaks tihemini, vajadusel, õigeisse kohtadesse neid jutumärke, oleks lugejal kergem, oleks sõnumikirjutus palju selgem, oleks kordi suurem shanss, et öelda tahetav ka sihrmärgini jõuab. Ja siis ka toda tabab. Valgustusena ;-)
sray, teemast väljas oleva eest, veelkord.
,Kui vana siis sina oled?"küsis Väikevend, sest tema arvates paistis Karlson liiga lapsikuna,et olla onu.
,,Kui vana m i n a olen?" küsis Karlson.,,Ma olen mees oma parimataes aastates, see on kõik, mis ma võin öelda,"
Väikevend ei teadnud täpselt, mida see tähendab-olla mees oma parimates aastates, Ta mõtles, et vahest on tema ise ka mees oma parimates aastates, ilma et ise sellest teaks, ja ta küsis ettevaatlikult:
,,Missugused on need parimad aastad?"
,,Kõik,"vastas Karlson rahulolevalt.,,Vähemalt kui asi minusse puutub. Ma olen ilus, väga tark ja parajalt paks mees oma parimates aastates."
Seejärel võttis ta kätte Väikevenna aurumasina, mis seisis raamaturiiulil.
......
,,Kui vana m i n a olen?" küsis Karlson.,,Ma olen mees oma parimataes aastates, see on kõik, mis ma võin öelda,"
Väikevend ei teadnud täpselt, mida see tähendab-olla mees oma parimates aastates, Ta mõtles, et vahest on tema ise ka mees oma parimates aastates, ilma et ise sellest teaks, ja ta küsis ettevaatlikult:
,,Missugused on need parimad aastad?"
,,Kõik,"vastas Karlson rahulolevalt.,,Vähemalt kui asi minusse puutub. Ma olen ilus, väga tark ja parajalt paks mees oma parimates aastates."
Seejärel võttis ta kätte Väikevenna aurumasina, mis seisis raamaturiiulil.
......
Ühe siinse korüfee korduvalt väljaöeldud tõetera...arene mees ja ära jää ajale jalgu...
Vot, nii juba läheb .-)))
Elmodraga selline seis, et käisin ära KKI ümarlaual läbirääkimistel ning peadirektor Hr. Volkov vastas, et on olemas kahte liiki seadused, et kui veemootorsõiduk on nõrgemas seaduses sisepõlemismootoriga, siis kõvemas seaduses, tema kosmiliste andmete ja tunnetuse järgi ,aga see sama veemootorsõiduk igasuguse mootoriga ja trahvid tulevad.... Seega asi läks jälle Õiguskantslerile läbivaatamiseks...
mootor on mooter, mis vahet, kas sisepõlemis, kuumpea-, bokser-, diisel- või elektri. Ikka kellelgi omale vaja edu välja kaubelda.
No vat ei ole kõik mootorid mootoriga varustatud veesõidukid nende kasutamisel, sõitmisel vetel vms.....
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
§ 3. Mootoriga varustatud veesõidukite kasutamine
(1) Sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 hektari, ja jõgedel, mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 meetri, on keelatud.
[RTL 2009, 64, 940 - jõust. 09.08.2009]
Jõudu Sulle, Rakvere! Sihuke nokk-kinni-saba lahti (ja hoidku jumal, mis sealt lahtise saba alt veel vastu silmi lennata võib....) ) kammaijaa käib ju pea iga säädusepügala juures ja nuumab ahukaate ja kohtuametnikke.
Täiega selle poolt, et sisepõlemis-ja el. modral vahe vahele tehtaks. OK, selle üle ei vaidlekski nii väga, kas el mootor on mootor. Selge et on. Loodust mõjutavad faktorid on erinevad? ON! Sinna tulekski rõhuda. Minugipärast kasvõi võimsuspiiranguni välja (nt 50LBS). aga vahe tuleks vahele teha.
Neid 3-st4st meetrist kitamates kohtades ja kuni 20 ja peale laiemates kohtades jõgesid küll, ja pikki järvesoolikaid samuti. 100ha ikka paras suurus. Eriti vastutuult ja voolu kaapida.
Täiega selle poolt, et sisepõlemis-ja el. modral vahe vahele tehtaks. OK, selle üle ei vaidlekski nii väga, kas el mootor on mootor. Selge et on. Loodust mõjutavad faktorid on erinevad? ON! Sinna tulekski rõhuda. Minugipärast kasvõi võimsuspiiranguni välja (nt 50LBS). aga vahe tuleks vahele teha.
Neid 3-st4st meetrist kitamates kohtades ja kuni 20 ja peale laiemates kohtades jõgesid küll, ja pikki järvesoolikaid samuti. 100ha ikka paras suurus. Eriti vastutuult ja voolu kaapida.
Ka sellega nõus, et asi tuleb säädusesse panna ja võimalikult selgelt. Omavalitsuste kraesse seda asja anda ei saa, pärast ei leia uss ka enam poegi üles! Keegi lubab, keegi keelab, kedagi pead iga jumala kord kummardamas käima, kui kalale minna tahad, seoke asi ei kõlba mitte.
Ise sõudmist ei pelga ja teinekord vehin päris mitu kilomeetrit läbi, aga mõnikord hakkavad aastad ka kergelt tunda andma, kuigi veel päris ätiks veel nimetada ei saa.
Mootorpaat Emajõel ja väiksematel kasutan kummipaati ja el. virri. Kummikaga ikkagi kaunis karm mitu kilti jutiga vastuvoolu tagasi utsitada, lihtsalt mõnest käredama vooluga kohast ei pruugigi ainult aerudega üles tagasi saada, teinekord ainult pidev vahelduvkakkumine aitab, paaristõmmetega kannab vool sama palju või enamgi tagasi, kui aerud veest välja tõstad uueks tõmbeks.
Teine asi on see, et veekogudele ligipääsud jäävad küll kaitsealade, küll eraomanike, küll endiste juurdepääsuteede unarusse jäämisel ja lõhkumise tagajärjel aina harvemaks. Järjest pikemaid vahemaid tuleb "kondiauruga "läbida
Mootorpaat Emajõel ja väiksematel kasutan kummipaati ja el. virri. Kummikaga ikkagi kaunis karm mitu kilti jutiga vastuvoolu tagasi utsitada, lihtsalt mõnest käredama vooluga kohast ei pruugigi ainult aerudega üles tagasi saada, teinekord ainult pidev vahelduvkakkumine aitab, paaristõmmetega kannab vool sama palju või enamgi tagasi, kui aerud veest välja tõstad uueks tõmbeks.
Teine asi on see, et veekogudele ligipääsud jäävad küll kaitsealade, küll eraomanike, küll endiste juurdepääsuteede unarusse jäämisel ja lõhkumise tagajärjel aina harvemaks. Järjest pikemaid vahemaid tuleb "kondiauruga "läbida
Mulle jäi arusaamatuks koosolemisel KKI esindajatega, et nad ei olnud isegi asja ette valmistanud, ńad polnud isegi asjasse süüvinud, aga ühte nad teadsid, et kunagi olla öeldud kellegi ülemuse poolt välja kuldsed sõnad "KKI on paraku teisel seisukohal, mootor on mootor ja trahvid tulevad ja on olemas nõrgemad seadused ning kõvemad seadused, määrus nende alla ei kuulu"... noh ja nii edasi see vaht tuli...
Jah, oleneb kes, mis mätta otsast vaatab, inspektsioonile on jah eeskiri see suurim rohumaa, kus saaki lõigata...
Jah, oleneb kes, mis mätta otsast vaatab, inspektsioonile on jah eeskiri see suurim rohumaa, kus saaki lõigata...
Ja ka see on täitsa õige, et kui tahaksid näiteks Pangodi järvel edukalt teises otsas püüda, aga paati sealt sisse lasta on võimatu, siis kummikaga sõua või haigeks vahel mitu kilomeetrit....
Kummika kasutajatele see täiesti asendamatu abiline. Väikeses järves, näiteks Prossal, pole mul kunagi mõtteski olnud vurri kasutada, see tundub sama, kui üritaksin raketiga põldu künda.....
Kummika kasutajatele see täiesti asendamatu abiline. Väikeses järves, näiteks Prossal, pole mul kunagi mõtteski olnud vurri kasutada, see tundub sama, kui üritaksin raketiga põldu künda.....
Siia see koer nagu maetud ongi. Öeldakse sulle, et mis sa inised, sai ju lubatud X ministri Y määrusega, aga säädus on teistpidi tekstiga asjast üle, ja saadki mööda päid-jalgu nii et kõliseb ja rahakott tühi kut tunamullune täinahk..
Ja EV aktsiate müüjaid aina edu saadab, täielik vandenõuteooria.
Vaevalt usutav, et nende õigusaktide kokkuseadmisel ainult kartuliidudena kahvatud kontoritibid osalenud on, kes kordagi pole ei loodust, päikest ega muud elu näind, kuigi mõnda teksti lugedes ja mõttes läbi kaaludes sihuke tunne küll jääb
Ja EV aktsiate müüjaid aina edu saadab, täielik vandenõuteooria.
Vaevalt usutav, et nende õigusaktide kokkuseadmisel ainult kartuliidudena kahvatud kontoritibid osalenud on, kes kordagi pole ei loodust, päikest ega muud elu näind, kuigi mõnda teksti lugedes ja mõttes läbi kaaludes sihuke tunne küll jääb
Mõni pisiasi aetakse juuksekarva pikuti neljaks lõhestamisele sarnaselt peeneks, aga samas suuremate asjade ja laiema huviringi puhul on asi sogane ja vasturääkivusi täis... Ja ega tavaliselt ühte tüütut jaurajat nagu tõsiselt ka võeta, kui just kisaja jõukus riigieelarvest üle ei käi..
Miskit organisatsiooni võidakse ehk kuidagipiddi kuulda võtta, allkirjade kogumisest ju ka eriti tolku pole, muidu võiks ju asja käima panna...
Miskit organisatsiooni võidakse ehk kuidagipiddi kuulda võtta, allkirjade kogumisest ju ka eriti tolku pole, muidu võiks ju asja käima panna...
Õnneks pole iga loll lastud tüüri juurde...kes teeks seadusi enda järgi...jõuab ei jõua
Njah, kah õige tähelepanek, muidu tuleks välja nagu Kilpla mehe teekond kodu poole laadalt ostetud obesega, kus "õpetajaid" murdu tee ääres oli ja mehel kopsu üle maksa ajasid
ÄÄÄ, Ham, siin ajad asja veidi segi, mitte erisäädus ei ole tekstiga teisest üle, vaid sama tekst on erinevates säädustes, mis kokkuvõttes ei ole üks ja sama:
Veemootorsõiduk, vee-mootorsõiduk, mootorujuvvahend, mootorveesõiduk, veemootoriga sõiduk, mootorsõiduk vees liikumiseks, vee(mootor)suusk, mootoriga ujuvvahend ja mootoriga varustatud veesõiduk ON sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduk!
Mitte kuskil ja mitte õheski õigusaktis, kaasa arvatud kaitse-eeskirjade nullversioonis, ei ole kirjas, et sinna kuulub elektrimootoriga varustatus. Küll aga võib igal üksikjuhtumil eeskirjadesse elektrimootori kasutamise keelu sisse kirjutada.
Vot nii on seadustes puust ja punaselt!
Veemootorsõiduk, vee-mootorsõiduk, mootorujuvvahend, mootorveesõiduk, veemootoriga sõiduk, mootorsõiduk vees liikumiseks, vee(mootor)suusk, mootoriga ujuvvahend ja mootoriga varustatud veesõiduk ON sisepõlemismootoriga varustatud veesõiduk!
Mitte kuskil ja mitte õheski õigusaktis, kaasa arvatud kaitse-eeskirjade nullversioonis, ei ole kirjas, et sinna kuulub elektrimootoriga varustatus. Küll aga võib igal üksikjuhtumil eeskirjadesse elektrimootori kasutamise keelu sisse kirjutada.
Vot nii on seadustes puust ja punaselt!
Puht huvipärast ... kui ma sellele va mootorile vända külge panen ja piki tiiki minema paarutan .... aerutamine nagu pole, purjetamine ka mitte, kondimootor justkui ikka on või siis vändamootor.
Propeller küljes ja puha.
Saan trahvi?
No kui elektrimootoriga ei tohi, siis ei tohiks auruka ega ka kondiaurukaga ju.
Lollakas seadus.
Propeller küljes ja puha.
Saan trahvi?
No kui elektrimootoriga ei tohi, siis ei tohiks auruka ega ka kondiaurukaga ju.
Lollakas seadus.
Loll jutt...auruka ja kondiauruka...maamiiz ilmselt
Pole poliitiliselt korrektne neh, aga mure jääb vaatamata su arukale kommentaarile.
Pole ullu...eks lahmitakse ikka
Oot Rakvere, miskse asja taga too nüüd kinni on, muidugi peaks ka vahepeal RT-s ja mujal tohlama, aga Su algtekstist ja kunagisest vanemast arutamisest siin kõlas nagu läbi, et min. määrus nagu lubaks, aga sääduses on kõik mootorid ühes pajas ning sääl see kurja juur
Kui seadus ütleb "sisepõlemismootorid", ning mitte üldsõnaliselt "mootorid" ja min. määrus paneb asjad ühte, on asi lihtsam, sest seadus on üle min. määruse, ja siis on ka see määrus pehmelt öeldes pekkis kui ta säädusega vastuollu läheb.
Sorry, kui jälle puusse panin.
Kui seadus ütleb "sisepõlemismootorid", ning mitte üldsõnaliselt "mootorid" ja min. määrus paneb asjad ühte, on asi lihtsam, sest seadus on üle min. määruse, ja siis on ka see määrus pehmelt öeldes pekkis kui ta säädusega vastuollu läheb.
Sorry, kui jälle puusse panin.
1
2
3
4
